"Halyqtyń ashýyn basý úshin jarııalanǵan". Aza tutý kúni týraly qoǵam pikiri

COVID-19 pandemııasynan qaıtys bolǵan azamattardy eske alý úshin búgin, 13 shilde – Qazaqstanda Ulttyq aza tutý kúni bolyp jarııalandy. Bul sheshim týraly qoǵamda pikir árqıly. Bir tarap sheshimdi quptap jatsa, kelesiler aza tutý 6 shilde – elorda kúnindegi otshashýdan keıingi qoǵam narazylyǵyn basý úshin jarııalandy dep sanaıdy. Qamshy tilshisi osyǵan oraı ǵalym, qoǵam belsendileriniń pikirin, jeli qoldanýshylarynyń kózqarasyn bildi.

Fılologııa ǵylymynyń kandıdaty Marat Bekbosynov indet bılik pen halyq arasynda esh jasyrýsyz dıalog júrgizilgen jaǵdaıda ǵana kez kelgen kedergiden ótýge bolatyndyǵyn uqtyrdy dep sanaıdy.

– Álemniń aldynda turǵan qıyn synaq eldi dúrliktirip, aýyr jaǵdaıǵa ákelgeni óte ókinishti. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 13 shildeni Ulttyq aza tutý kúni dep jarııalady. Indetten qaıtys bolǵan jaqyndarymyzdy eske alý – bizdiń mindetimiz. Jalpy táýelsizdik alǵannan bastap, ıaǵnı 1991 jyldan beri Qazaqstanda Aza tutý kúni toǵyzynshy ret jarııalandy. Jahandyq aýqymdy dert bılik pen halyq arasynda esh búkpesiz dıalog júrgizilgen jaǵdaıda ǵana kez kelgen kedergiden, qıyndyqtan ótýge bolatyndyǵyn uqtyrdy. Elimizdegi árbir azamatty karantın sharalaryn qatań saqtaýǵa shaqyramyn. Memlekettik organdar óz qyzmetine jaýapkershilikpen qarap, halyqtyń jaǵdaıyn jasaýy kerek. Sebebi bizdiń memleketimizdiń eń qundy baılyǵy – halyq!

Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi, zańger Aıgúl Orynbek aza tutý kúni halyqtyń ashýyn basý úshin jarııalandy degen pikirde. 

– Qazirgi ýaqytta dári-dármek jetkizý, aýrýhanalarǵa adamdardy qabyldaý boıynsha túsinispeýshilikter bolyp jatyr. Sebebi aýrýhanalarda dári-dármek tapshy, tynys alý apparattarynyń jetispeýshiligi taǵy bar. Bul máseleler sheshilgen joq. 6 shildedegi otshashý kópshiliktiń ashýyn týdyrdyrǵany ras. Halyqtyń ashýyn basý úshin 13 shildeni Ulttyq aza tutý kúni dep jarııalady. Al qalǵan máseleler she?! Eń birinshi adam ómirin saqtap qalý qajet. Konstıtýsııada elimizdiń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri dep aıtylady. Aldymen adamdardy qutqaryp qalý jumysyn birinshi orynǵa qoıý kerek. Pandemııamen kúresip bolǵannan keıin, jalpy ólim sany azaıǵan jaǵdaıda aza tutsaq ta úlgeretin edik. Aza tutyp bolǵannan keıin ólim-jitim bolmaıdy dep naqty aıta almaıdy ǵoı. Sebebi búgingi statıstıka boıynsha indetti juqtyrǵandar sany 56 myńnan joǵary. Onyń ishinde qanshaýy tiri qalyp, qanshasy ólip ketedi belgisiz ǵoı. Árıne, barlyǵynyń saýyǵyp ketýin tileımin. Shyny kerek, ólim sany az bolyp turǵan joq. Ulttyq aza tutý kúnin sál keıinge qoıa turý kerek edi.

Áleýmettik jelide de osy kún týrasynda túrli pikirler jazyldy.

Qaraly kún jarııalaý halyqtyń 6 shildedegi otshashýǵa narazylyǵyn basý áreketi degen saıasattanýshy Muhtar Seńgirbaı Facebook paraqshasynda aza tutý kúniniń mán-mazmunyna mán bergen.

– 13 shildeni qaraly kún etip jarııalaý halyqtyń 6 shildedegi otshashýǵa narazylyǵyn basý áreketi ekeni anyq. Biraq bul aza kúniniń mán-mazmuny qandaı bolmaq? Bir kúnge oıyn-saýyq habarlaryn toqtatyp, bir mınýt eske alý ma? Qazirgi halyqtyń kókeıindegi másele – kovıdtan qaıtyp jatqan adam sany, olardyń árqaısysynyń oqıǵasy, kinálilerdiń anyqtalýy, qatemen jumys. Qazirgi resmı statıstıkaǵa súıensek, qaıtys bolǵan 264 adam úshin aza tutamyz. Al pnevmonııadan on-ondap ketip jatqandardyń suraýy kimge? Qaıtys bolǵandardyń barlyǵynyń aty-jóni atalyp, olardyń ómirinen aqparat berilýi kerek, – dep jazdy ol.

Jazýshy Arman Álmenbettiń sózinshe, bılik oıyna kelgenin istep otyr.

– Aza tutý kúnin jarııalady eken dep salıýtty umyta salsańyzdar, bilmeımin onda. Joǵy túgendelgendeı bop otyrǵandaryńyz ne? Efırdi aldy, aıtty, sol da bir bitken is pe? Keshe 6 shilde – aza tutý kúni dep bári avatarkasyna qoıdy, sony umyttyrý úshin isteı saldy. Joq álde keshe salıýtqa ótirik ashýlandyńyzdar ma? Maǵan ras aýyr tıdi, sondyqtan ony umytpaımyn. Múlde eshteńeni syılamaıdy, oılaryna kelgenin istep otyr. 7-si kúni tańerteń jınalyp, aqyldasty da, sheship, búgin tez-tez mátinin daıyndap, efırge shyǵara saldy dep oılaımyn. Basqa eshqandaı mán kórip turǵan joqpyn bunyń bárinen, – dep jazdy ol Facebook paraqshasynda.

Qoǵam belsendisi Qýanysh Edilhantegi aza tutý kúniniń shyn ólip jatqandarǵa janashyrlyqtan kóri basqasha sıpaty bar ekenin aıtty.

– Qyzylaǵashtaǵy sý tasqynynan bastap traýr jarııalaıtyndaı qanshama oqıǵalar bolyp ótti, solardyń birde-birinde úkimet óz betimen osyndaı kún jarııalady ma? Tek qana halyqtyń talap etýimen, "uıalǵan tek turmas" degendeı basqa aınaladaǵy elderden uıalǵandyqtan ǵana nemkettileý jarııalaǵan bolady. Oǵan kózimiz ábden jetken. Al ondaı kúnder jarııalana qalsa da, prezıdent nemese úkimet basshysy oqıǵa ornyna tez jetip, halyqpen birge bolyp, basý aıtqan kezderi bolyp pa edi? Kez kelgen eń artta qalǵan degen sheteldik elderdegideı? Meniń esime túspeı tur.

Al búgingige tipti arnaıy sóz arnapty. Nege bular sonshama operatıvtilik kórsetip, shoq basqan taýyqtaı tyzyldap júr? Osydan-aq bul kúnniń shyn ólip jatqandarǵa janashyrlyqtan góri basqasha sıpaty bar ekeni kórinip tur. Adamdar qyrylyp jatqan osyndaı kúnderde salıýt uıymdastyryp júrgen Kólginovti eń kemi jumystan qýmaı ony qorǵashtaýǵa tyrysý da osydan týyndaıdy. E meıli, ózderiń bilińder, oılaryńa kelgendi jasańdar. Báribir halyq aına – bárin kórip otyr, – deıdi qoǵam belsendisi.