• USD 412.55
  • EUR 465.73
  • RUB 5.79
  • CNY 58.91

01 Shilde, 2020 NEWS

"17 jasymda turmys qurdym". Analar úıindegi ahýal

qamshy.kz

Byltyr Qazaqstanda 54 797 ajyrasý deregi tirkelgen. Ajyrasqan qyz-kelinshekterdiń keıbiri "Ana úıinen" pana tabady. Búginde 18 qalada 21 "Ana úıi" krızıstik ortalyǵy jumys istep tur. Solardyń biri – Shymkenttegi ortalyq. Mekemede 13 jastan 30 jasqa deıingi analar qabyldanady.

"Ana úıi" qoǵamdyq qory 2013 jyly ashylǵan. Bas keńsesi Nur-Sultan qalasynda ornalasqan. Quryltaıshysy "BI Group" holdınginiń basshysy – Aıdyn Rahımbaev.

Shymkenttegi ortalyq 2013 jylǵy jeltoqsannan beri jumys isteıdi. "Ana úıiniń" úılestirýshisi Qaldar Jumabaıqyzynyń sózinshe, búginde ortalyqta 10 shaqty qyzǵa kómek kórsetilip jatyr.

– Mekeme óz qamqorlyǵyna bir balasymen jalǵyz qalǵan nemese barar jeri joq júkti analarǵa kómek qolyn sozady. Keıde ortalyqqa 2-3 balasy bar analar da júginip jatady. Alaıda biz ondaı kelinshekterdi qabyldaı almaımyz. Múmkindiginshe basqa ortalyqtardyń nómirin berip, kómektesýge tyrysamyz. "Ana úıinde" turý ýaqyty – 6 aı. Jylyna ortasha eseppen 50-ge tarta kelinshek kómek surap habarlasady. Olardyń deni – turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵandar, aldanyp júkti bolyp qalǵandar, júktiligin ata-anasyna aıta almaı barar jer taba almaǵandar, baspanasy joqtar men balasynan bas tartqysy keletinder. Al ortalyqtyń basty mindeti – ananyń sábıin aman-esen dúnıege alyp kelýine jaǵdaı jasaý. Ortalyq qaladaǵy barlyq aýrýhanalarmen tyǵyz baılanys ornatqan. Eger de ana balasynan bas tartsa, sol mezette mán-jaıdy anyqtap, anamen tyǵyz qarym-qatynas ornatamyz. Osy ýaqytqa deıin Shymkent boıynsha 235 anaǵa kómek berdik, – deıdi ol. 

Mekeme basshysy "bizdiń qazaq "uıat bolady" dep óz balasyn oılamaı, analar úıin panalatady" dep sanaıdy.

– Biz ár jumystan nátıje kútemiz. Ata-anasymen tabystyramyz nemese kúıeýimen qaıta qosylýyna yqpal jasaımyz. Bizdiń qazaq "uıat bolady" dep óz balasyn oılamaı, el-jurttyń oıyn birinshi orynǵa qoıady. Basynda bizge kelgende qyzdar eshkimmen sóıleskisi kelmeı, tuıyqtalyp, biraz ýaqyt kúızeliste bolady. Keıinnen arnaıy mamandar jeke jumys istep, ómirge degen qulshynysyn arttyramyz. Psıholog ár qyzben jeke jumys isteıdi. Tipti qıyn analarmen 2 aıdan asa jumys istegen kezder boldy. Ortalyqta analarǵa bar múmkindikti jasaýǵa tyrysamyz. Olardy jumysqa ornalastyramyz, is tájirıbeden ótýge kómektesemiz, baspana, azyq-túlik, balaǵa qajetti zattar syndy kerek-jaraqpen qamtamasyz etemiz. Sonymen qatar balalarynyń qujattaryn rettip, balabaqshaǵa ornalasýyna da kómektesmiz, – dep atap ótti. 

"17 JASYMDA TURMYS QURDYM"

Ortalyqta turyp jatqan analardyń biri 17 jasynda turmys quryp, óziniń ókinishin aıtty. 

– Aty-jónim – Leıla Ahmetova. Jasym 23-te. Saryaǵash qalasynyń týmasymyn. Shashtarazbyn. Eki ret turmysta boldym. Balalyqpen 11-synyp oqyp júrgenimde, nebári 17 jasymda turmys qurdym. Birinshi kúıeýimmen bir jarym jyl birge turdym. Aramyzda bir qyz bar. Ajyrasýyma kúıeýimniń birneshe ret qol kóterýi ıtermeledi. Mundaı is birneshe ret qaıtalanyp, densaýlyǵyma keri áserin tıgize bastady. Muny bilgen ata-anam úıge alyp ketip, kishkentaı bóbegimdi qoldaryna alyp asyrady. Al men jumysqa shyǵyp, ári qaraı ómirimdi jaqsy jaqqa burýǵa tyrystym. Ajyrasqannan keıin 3 jyldaı júrip, ekinshi kúıeýimmen bir jarym aıdaı tanys bolyp, otaý qurdyq. Ol da ajyrasqan, alǵashqy nekesinen bir balasy bar. Maǵan onyń túri, ne qarjylyq jaǵdaıy mańyzdy bolmady, Ol ata-anasyn qatty syılaıtyn. Anasyn syılaǵan adam, jaryna da syılastyq tanytady dep oıladym. Osylaısha turmys quryp, 2 aıdaı tatý-tátti ómir súrdik. Biraq qalaı eki aı ótti, onyń birinshi nekesindegi áıeli aramyzǵa túsip, aqyry aıyryp tyndy. Kúıeýimmen urysyp, mámilege kele almaǵan kez bolmapty. Tek oıda joqta "Leıla ajyrasaıyq, men senimen ári qaraı ómir súrgim kelmeıdi, meniń ómirge degen eshqandaı qushtarlyǵym qalmady, bolashaqqa degen maqsatym joq, júregim tynysh emes" dep ajyrasýǵa usynys jasady, – deıdi kelinshek.

Ahmetova ajyrasar sátte júkti bolǵanyn, burynǵy kúıeýi balany aldyrtqysy kelgenin aıtty.

– Kúıeýim stresste júrip, dúnıege deni saý bala ákelmeısiń, maǵan da, saǵan da múgedek bala qajet emes" dep balany aldyrtýǵa tyrysty. Men kelispedim. Osy ýaqytta ákem meni qabyldamaı qoıdy. Amalsyz analar úıin panalýyma týra keldi. 2019 jyldyń qańtar aıynda, júktiligime 8 aı bolǵanda kóship keldim. Munda barlyq jaǵdaı jasalǵan, onyń ústine janymdaǵy qyzdar da óte jaqsy. Analar úıinde turaqtaǵanyma 6 aı bolyp qaldy. Kóp uzamaı bul jerden de qonys aýdarýym qajet. Endi ári qaraı kúnimdi ózim kórip, jaldamaly páterde turý josparda bar. Anam, baýyrlarym aman bolsyn. Olar maǵan únemi kómektesip, qoldaý kórsetedi. Anam úıge kelip turýǵa shaqyrdy. Biraq men ákemnen bata almaımyn. Burynǵy kúıeýim izdegen de, habarlasqan da emes, – deıdi Leıla.

Kelinshek jas, albyrt kezde úlkenderdiń aqylyn tyńdaý kerek eken dep sanaıdy.

– Men ótken ómirime eshqashan ókinbeımin. Biraq únemi maza bermeıtin bir oı bar. Alǵashqy nekemdi saqtap qalýǵa múmkindigimdi jiberip alǵanyma qynjylamyn. Birinshi kúıeýim keshirim surap, aldyma kelgen bolatyn. Biraq men ol ýaqytta ony keshire almadym. Eger de ony keshirgenimde balalarym tolyqqandy otbasynda óser me edi dep te oılanamyn. Qazir eki balamnyń ákelerine alıment tóleýdi talap etpeımin. О́ıtkeni olar bolashaqta ózderiniń bergen aqshasyn mindetsinedi dep oılaımyn. Sátsiz bola ma dep úshinshi ret turmys qurýǵa qorqamyn. Onyń ústine ázirshe daıyn emespin, ol úshin ýaqyt kerek. Biraq óz adamym tabylyp jatsa, ári qaraı ómirimdi mándi de maǵynaly ótkizgim keledi. Turmysqa shyǵaıyn dep josparlap júrgen qyzdar qaýymyna aıtarym – ata-anasynyń sózderine qulaq túrip, aıtqan aqylynan attap ótpese deımin. Múmkin siz jaqsy kórip, unatyp turarsyz, biraq ol ýaqytsha ekenin umytpańyz. О́ıtkeni ózim ákemniń aıtqanyn tyńdamaı, úlken ómirge oılanbastan balalyqpen qadam jasadym. Ár qyz balasy turmysqa shyǵatyn adamyn bilip, zerttep, ábden tanyp alsa deımin. Al, turmysta júrgen qyzdarǵa aıtarym, usaq-túıekke bola uryspaı, qolda bar altynnyń qadirin bilgen jón. Ajyrasqan adamnyń barlyǵy birdeı keremet ómir súrmeıdi. Múmkin siz óz bıligim óz qolymda bolady dep oılarsyz, biraq bul – qate pikir. Bala tolyqqandy otbasynda ósýi qajet, – dep sózin túıindedi.

"EKI TARAP TA MÁSELEGE JEŃIL QARAIDY"

Psıholog Aıda Turǵazy "erli-zaıyptylardyń jıi ajyrasýy – saýatsyzdyqtan" degen pikirde.

– Kóbine qyz bala ózin-ózi baǵalamaıdy, óziniń deńgeıin bilmeıdi. Al er azamattar óziniń jasaǵan áreketine jaýapkershilikpen qaramaı, nemquraılyq tanytady. Eki tarap ta máselege jeńil qaraıdy. Nekesiz balany dúnıege ákelýdiń negizgi sebebi – ózderine berilgen áleýmettik statýsty jete túsinbeý, ózderin áıel men kúıeý deńgeıinde elestete almaý. Al jas qyzdardyń "Analar úıin" panalaýyna belgili bir dárejede otbasy da kináli. Ata-analar "uıat" degennen asa almaı, osyndaı jaǵdaıdyń aldyn almaıdy. Jas qyzdar ata-anasyna oıyn aıta almaıdy. Ekeýara dıalog joq. Amalsyz ortalyqqa júginedi. О́z tájirıbıemnen aıtar bolsam, 2017 jyly qalalyq stýdentter emhanasynda jumys istep júrgen kezde bir qyz bala bar edi. Onyń aıaǵy aýyr bolyp, biraq kimnen ekenin eshkimge aıtqysy kelmeıtin. Jigiti "ol meniń balam emes" dep jaýapkershilikten jaltardy. Qyzdyń ata-anasy "bul bala bizge kerek emes, jurttan uıat" degen pozısııamen óz qyzyn "Ana men bala" úıine ornalastyryp, sonda bosandyrdy. Bizde osyndaı máselelerge kelgen kezde ata-ana aldyn alý sharalarymen kúrespeı, jurttyń oıy úshin kúresedi. Bul – óte qate pikir. Qandaı jaǵdaı bolmasyn ár ata-ana qyzyna qoldaý bildirýi qajet, – deıdi psıholog.

"BILIMI BAR ADAM О́ZIN-О́ZI SÚIREP, KÚNIN KО́REDI"

Jýrnalıst, femınıst Perızat Myrzahmet otbasylyq janjalda qyzdy ǵana kináli etý ádeti qalmaı kele jatqanyn aıtty.

– Qazir qoǵam kez kelgen nársede áıeldi kinálaýǵa úırenip alǵan. Kúıeýlerimen nemese enelerimen syıyspaı, balasyn alyp úıden ketken qyzdar bar jaýapkershilikti ózine alady. Jalpy otbasylyq janjalda eki tarap ta kináli ekenin umytpaǵan abzal. Al ony tatýlastyryp, bir mámilege keltire almaǵan úshinshi tarap ta kináli. Negizi baıqap qarasańyz, bizde "aýylda tura almaımyn, súıem-súımeımin, bala tabamyn-tappaımyn" degen sııaqty búkil problema úılengennen keıin shyǵady. Bulardyń bári úılengenge deıin sheshilýi qajet dúnıe. Basynda ekeýara bir-biriniń qalaýyn, talabyn, suranysyn qabyldap alýy qajet, – dep atap ótti jýrnalıst.

Perızat Myrzahmet jastar bireýdi panalamas úshin bilimdi bolýy kerek dep sanaıdy.

– Bizdiń qoǵam ókinishke qaraı "barǵan jerińe tastaı batyp, sýdaı siń", "qaıtyp kelme" syndy pikirdi mılaryna qalyptastyryp alǵan. Bul – qate pikir. Árıne men analar úıiniń bolǵanyn qalamas edim, ol da bir jetimder úıi, qarttar úıi sııaqty ǵoı. Jalpy analar úıin qyzdarymyz panalamas úshin – oılanyp áreket jasaý qajet, al oǵan bilim kerek. Bizde ózderine senbeı, únemi bireýden kómek kútip, bireýdi panalaýǵa umtylyp turatyn qyz-jigitter kóp. Al bilimi bar adam eshkimdi de panalamaıdy. О́zin-ózi súırep, kúnin kóredi. Bireýdi panalaý – taza saýatsyzdyq, taza nadandyqtan shyǵyp otyr, – deıdi jýrnalıst.

Ilmek sózder: Qazaqstan

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir