Uıǵyr aýdanyndaǵy daý: Uıǵyrlar Qazaqstanǵa qashan kelgen?

16 maýsym kúni Almaty oblysy Uıǵyr aýdanynda bir top qazaq-uıǵyr jastary tóbelesken. Artynsha aýdannyń qazaq turǵyndary oblys basshylyǵy aldynda aýdan atyn aýystyrý máselesin kótergen. 24 maýsymda Iаkıdar Ganıev atty facebook qoldanýshysy eldegi Uıǵyr aýdany uzaq ýaqyttan beri Qazaqstandaǵy etnıkalyq uıǵyrlardyń mekeni bolǵanyn, sondyqtan "Uıǵyr aýdany – uıǵyrlardyń aýdany" dep sanaıtynyn málim etken. Osy rette Qamshynyń elektrondyq poshtasyna kelip túsken maqala yqshamdalyp, jarııalanyp otyr. Ol jerde uıǵyrlardyń Qazaqstanǵa kelý tarıhy baıandalǵan. Eger maqaladaǵy oılarǵa qarsy ýáj aıtýshylar bolsa, Qamshy ony da oqyrmanǵa usynýǵa ázir.

1881 jyly 24 aqpanda Sın bıligi men patshalyq Reseı (orys patshalyǵy) arasynda Ileni Qytaıǵa qaıtaryp berý jónindegi kelisim-shartqa qol qoıyldy. Kelisimniń ekinshi babynda ondaǵy halyqtyń óz qalaýy boıynsha Reseı ımperııasy terrıtorııasyna, ıaǵnı Qazaq jerine kóshýge ruqsat beriletini kórsetilgen. Ondaǵy maqsat – Jetisý óńirin ıgerý (dıqanshylyqty damytý) úshin arzan eńbek kúshin tartý. Mine, osylaısha "uıǵyrlar" degen atpen "Ile Taranshylarynyń" biraz bóligi Qazaq jerine keldi.

Uıǵyrlardyń Qazaqstanǵa kelýiniń ekinshi tolqyny 1955-1962 jyldarǵa tuspa-tus keledi. KSRO-nyń kommýnıstik Qytaı bıligimen qyrǵıqabaq jyldaryndaǵy "Keńes azamattaryn qaıtaryp alý" saıasaty tusynda elge qazaqtarmen birge uıǵyrlardyń da kelgeni málim. Alǵashynda Ilede, keıin Úrimshi qalasynda Shyńjań jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy bolǵan Zııa Sámadı bastaǵan uıǵyrlardyń bir shoǵyry osy kezde keldi. 1962 jyldyń 26 jeltoqsanynan 1964 jyldyń 7 jeltoqsanyna deıin uıǵyr azamaty Ismaıyl Iýsýpovtyń Qazaqstan kompartııasynyń birinshi hatshysy bolýy azyp-tozyp kelgen etnıkalyq uıǵyrlardyń jańa jerge sińip ketýine oń yqpal etti (Ol bılik basyna kelgen jyldary elimizdiń eń shuraıly aımaǵy Bostandyq aýdanyn О́zbekstanǵa berip jibergen). Qazaqstanda eki jyl bılik qurǵan Ismaıl baýyrlastaryna úlken qoldaý jasady. Uıǵyrlardyń jiktelýi men ózgeden bólinýi dál osy jyldary bastalǵan sekildi. Máselen, Uıǵyr aýdanynyń qurylýy men Jarkent, Shonjy (Bórili) óńirlerin uıǵyrlardyń ózderine menshiktep alýynan tys, Almatynyń Drýjba, Sultan qorǵan, Baraholka, Razvılka sekildi jerlerge jiktelýin osydan-aq kórýge bolatyndaı.

Qazaqstandaǵy etnıkalyq uıǵyrlar esh ýaqytta bılik tarapynan qysym, kemsitý kórgen emes. Olar ózge qazaqstandyqtar sekildi memlekettik qyzmet isteýge, kásippen shuǵyldanýǵa, mádenıetin damytýǵa quqyly. Jáne sol quqyqtaryn shekteýsiz paıdalanyp ta júr. Iri saýda keshenderiniń basshylyǵynda, jol-qurylys, kópir salý salasynda, densaýlyq saqtaý oryndarynyń basshylyǵynda tegi uıǵyr azamattar az emes.

Uıǵyrdan shyqqan aǵaıyndy Dilmurat, Zákirjan Kýzıevter sekildi dáýleti kásipkerler sharýasyn esh kedergisiz dóńgeletip otyrǵany taǵy bar. 

Elde uıǵyr halqy rýhanııatyn óristetýge de barynsha qoldaý jasalýda. Máselen, Abdolla Rozybahy degen muǵalim uıǵyr azamaty 1937 jyly "halyq jaýy" degen aıyppen Shelekte atylǵan. Muǵalim keıin aqtalyp shyqty. Artynsha bılik Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatov, Maǵjan Jumabaev, Raıymjan Mársekov, Álimhan Ermekov, Muhametjan Tynyshbaev, Halel Dosmuhametov sekildi Alash qaıratkerlerdiń atyna qımaǵan Almatynyń ortalyq kósheleriniń birine osy uıǵyr azamattyń esimin berdi. Qazirgi Rozybakıev kóshesi Abdolla Rozybahynyń qurmetine qoıylǵanyn biri bilse, biri bilmes. Budan bólek Almatydaǵy Qudus Qojamııarov atyndaǵy akademııalyq uıǵyr teatrynyń, respýblıkalyq Uıǵyr Aýazı gazetiniń, Ǵylym akademııasynyń Shyǵystaný ınstıtýyndaǵy Uıǵyrtaný ortalyǵynyń bary joǵarydaǵy sózimizdi aıǵaqtap tur.

Qazaqstandy óz Otany sanaıtyn ózge ulttyń belgili ókilderi az emes. Bul tizimdi ataqty ǵalym, akademık Nádir Nádirov (kúrd), zańǵar jazýshy, mádenıettanýshy, tárjimáshi Gerold Belger (nemis), qazaqtyń tili men saltyn qorǵaýshy qaıratker Asyly Osman (ázirbaıjan), aıtysker aqyn Nadejda Andreevna Lýshnıkova (orys), jýrnalıst, mádenıettanýshy Ahmet Alıaz (túrik), telejúrgizýshi, baspasóz ókili Oksana Peters (latysh), taǵysyn taǵy dep jalǵastyra berýge bolady. Qazaqtyń tili men mádenıetine, salt-sanasyna janymen kúıinetin osy tulǵalardyń qataryna qosatyn bir uıǵyr ókil bolsa qanekeı...

1986 jyly 16-17-18 jeltoqsanda qazaq halqy keńestik ımperııanyń qatygez saıasatyna óre túregelip, "ár ulttyń (halyqtyń) óz kósemi bolsyn" dep urandatqanda, 19 jeltoqsanda uıǵyrlar konıak zaýytyna jınalyp, Sergeı Karapıtıannyń nusqaý berýimen KSRO-nyń eń joǵarǵy bıligine, Mıhaıl Sergeevıch Gorbachevke arnaıy hat jazyp, "qazaq ultshyldarynyń" Uly Keńes úkimetine adal emes ekenin dáleldeı kelip, "Almaty – uıǵyrdyń jeri, bul jerden uıǵyr avtonomııasyn qurý kerek" degen úndeý hattaryn joldaǵanyna tarıh kýá.

Bıylǵy 15 maýsymynan 16 maýsymǵa qaraǵan túni Shonjy, Bahar (kóktem) aýylynyń qazaq, uıǵyr jastary tóbelesip, birneshe adam pyshaq jaraqatyn aldy. "Kim tóbelespeıdi deısiz? Ásirese jastar arasynda mundaı jaǵdaıattar jıi bolyp turady emes pe?" dep ulttyq bólinýge jiktemeı-aq qoıýǵa bolar edi. Biraq olaı emes bolyp tur ǵoı. "Qazaqtar, jer bizdiki dep keýdelerińdi kótere bermeńder. Jer – Qudaıdiki" dep ulttyq máseleni ýshyqtyryp jibergen uıǵyr oqýshysy emes pe? 10-synyp oqýshysynyń ultaralyq tatýlyqqa syzat túsiretin sózderdi aıtýy áke-shesheleriniń ónegesi me, álde ustazdarynyń tárbıesi me eken...

Osy maqala arqyly kóptiń kókeıindegi talaptardy bılikke jetkizgim keledi:

1. Uzaq jyldardan beri aıtylyp, jazylyp kele jatqan "Uıǵyr aýdanynyń" atyn ózgertý. Eger bul ataý ózgermese, basqa da shoǵyrly qonystanǵan ulttar aýdan atyn alýǵa qatań talap qoıýy ábden ǵajap emes.

2. Uıǵyr aýdanynyń ortalyǵy Shonjy kentinde 62 kóshe bar. Bunyń 24-i qazaqsha atalady. Onda da asfaltsiz, sholaq, shetkeri kósheler qazaqsha ataý alǵan. 36 kóshe uıǵyrsha atalady. Ol kóshelerdiń barlyǵy negizinen ortalyq kósheler. Osylardy ózgertý kerek. Eldimekenderge, kóshelerge kisi atyn berýdi jalpy toqtatqan jón, onyń esesine baıyrǵy jer ataýlarmen atasa quba-qup.

3. Aýdandaǵy kentter men aýyldardy aýyz sýmen qamtamasyz etetin mekeme "Uıǵyr Sý qubyry" dep atalady eken. Osyndaı ospadarlyq toqtatylsyn!

4. Memleket tutastyǵy úshin túsiniksiz ánurandy aıtyp, belgisiz týdy kóterip júretinder áreketi tyıylsyn!

Oralbek Baıqydyr