• USD 412.55
  • EUR 465.73
  • RUB 5.79
  • CNY 58.91

22 Maýsym, 2020 NEWS

16 jasta ana atanǵan Dıana: Anam qarsy bolǵanymen, ákem qoldady

qamshy.kz

Qazaqstanda zań boıynsha áıel men er adam 18 jastan asqannan keıin ǵana zańdy nekege tura alady. Dese de 18 jasqa tolmastan shańyraq kóterip jatqandar barshylyq. Solardyń biri – 16 jasynda kelin atanǵan Dıana Rahmatýllaqyzy. Ol búginde bir balanyń anasy. Áleýmettik jelide belsendi. Jeli qoldanýshylary arasynda "Kishkentaı kelin" atymen tanymal. Kóp-kórim oqyrmany bar. Boıjetkender arasynda turmysqa kesh shyǵý beleń alyp jatqanda, erte otaý qurǵan kelinshektiń óz aıtary bar.

Dıana 2003 jyly Túrkistan oblysy Jetisaı qalasy Atakent kentinde dúnıege kelgen. Turmysqa shyqqanda jasy 16-da bolǵan. Mekteptiń 10-synybyn bitirgen sáti. Búginde Atakenttegi Maqtaaral kolledjiniń 1-kýrsynda oqıdy.

– Bizdiń úıde barlyǵy erte otbasyly bolǵan, – dep bastady sózin Dıana. –Jalpy tórt aǵaıyndymyz, 3 ul, 1 qyz. Úlken aǵalarymnyń biri 18 jasynda, ekinshi aǵam 16 jasynda úılengen. Biz úshin bul – qalypty jaǵdaı. О́zim Jetisaıdyń Atakent qalashyǵynanmyn, kúıeýim Jetisaıdyń ózinen, – dedi ol.

Onyń sózinshe, turmys qurýyna bastapqyda anasy qarsy bolǵan, al ákesi kerisinshe qoldapty.

– Erte turmys qurǵym keletini týraly sheshimimdi úıdegiler jaqsy qabyldady. Bastapqyda anam azdap qarsy boldy. Al ákem óziniń aqyl-keńesin aıtyp, sheshimimdi qoldady. Tek synyptastarym "kishkentaısyń ǵoı áli" dep tańǵalǵan bolatyn. Kúıeýimniń esimi – Nursultan, 2000 jylǵy, jeke kásipker. Jas aralyǵymyz nebári 3 jas. Otaý qurardan buryn bolashaq kúıeýimmen eki jyldaı aralastym. Sózimiz, áńgimemiz jarasqan soń ata-ájeleri meniń qolymdy surap, úıge kelip júrdi. Men de kelisimimdi berdim. Sóıtip, 15 jasymda syrǵa saldy. Turmysqa balalyqpen shyqtym dep oılamaımyn. Sebebi aldymda úlken jaýapkershiliktiń turǵanyn bildim jáne túsindim. Meniń oıymsha, erte turmysqa shyqsań, barǵan jerińe sińisip ketý ońaı bolady. Turmysqa shyqpaı turyp týǵan jeńgelerim neniń durys, neniń burys ekenin úırengendikten de bolar jańa otbasyǵa úırenýim qıynǵa soqpady, – deıdi kelinshek.

"Kishkentaı kelin" qazirgi qyzdardyń ne sebepti turmysqa shyqpaıtynyn aıtty. 

– Qazirgi ýaqytta qyzdardyń kópshiligi turmysqa kesh shyǵyp jatady. Onyń birden-bir sebebi – mansap qýyp, qarjylyq jaǵdaıǵa nemese jigittiń túr-álpetine qaraýy dep oılaımyn.  Sondaı-aq kóbi úlken ómirge qadam basýdan qorqady. Jeńiltektik tanytyp, teris jolda júrgender de qanshama?! Men altyndaı ýaqyttaryn bosqa qurtpaı, erterek otbasyly, bala-shaǵaly bolǵany durys dep oılaımyn.

Men úshin kúıeýimniń jaǵdaıy, túr-álpeti mańyzdy bolmady. Tek syılastyq pen onyń maǵan degen súıispenshiligine mán berdim. Mindetim – tek kúıeýimdi ǵana emes, onyń otbasyn da baqytty qylý ekenin jaqsy túsinemin. Barǵan jerime tastaı batyp, sýdaı sińip, ata-anamdy eshqashan uıatqa qaldyrmaýǵa tyrysamyn. Nekemizdi meshitte qıdyrdyq, al zań júzinde nekemizdi qıdyrý úshin 18 jasqa tolýym kerek, – deıdi ol.

Dıananyń ákesi qyzyna 13 jasynan bastap tamaq jasaýdy úıretken

– Bizdiń áýlet – óte úlken. Bárimiz bir shańyraqtyń astynda, tatý-tátti turamyz. Men –  áýlettiń úlken kelinimin. Qazir ene men kelin qarym-qatynasyna qatysty túrli pikirler aıtylyp jatady. О́z basym osy ýaqytqa deıin enemmen sózge kelip kórmeppin. Aramyzda túsinispeýshilik bolǵan emes. Enemniń sózine qulaq asyp, onyń aıtqanyn eki etpeı oryndap, kóńilinen shyǵýǵa tyrysamyn.

Qazirgi qyzdardyń kóbisi bólek shyǵýǵa qumar ǵoı. Alaıda biz úlken shańyraqta kem degende bir-eki jyldaı birge turýdy qup kóremiz. Balaǵa qarasyp, jas adamdy tárbıelep, qadaǵalap, bilmegendi úıretetin úlken kisi árdaıym kerek.

Meniń kelin bolyp túskenime 1 jyldaı bolyp qaldy. Allaǵa shúkir qazirgi tańda bir aılyq Jibek esimdi kishkentaı balapanymyz bar. Balapanymyz dúnıege kelgeli barlyǵy ózgerdi. О́mirge basqasha qaraı bastaıdy ekensiń, bóbegiń úshin bárin isteýge daıyn bolasyń. Maǵan "jastyq shaǵyńda qydyryp, oqý oqyp, qurdastaryńmen ýaqyt ótkizbediń be?" dep jatady. Men buǵan múldem kelispeımin. Al qydyrý jaǵyna qazirde esh shekteý joq. Tek kez kelgen dúnıe ýaqytyly, ornymen bolýy kerek, – dep sózin sabaqtady Dıana.

Dıana bastapqyda jeli qoldanýshylary oǵan teris pikir jazyp, synaǵanyn aıtty.

– Bastapqyda bári tańǵalyp, qyzyq kóretin. Arada bir jyl ýaqyt ótkende úı ishi, kórshi qolannyń kózi úırendi. Áleýmettik jelide tanymaldyǵym artqan saıyn oqyrman arasynda "Nege sonsha asyqtyń?", "О́mir kórmediń ǵoı", "Áli jassyń ǵoı" dep jıi pikir qaldyryp jatady. Alǵashynda ondaı sózderdi qabyldaı almaı, kóńilime alatynmyn. Al qazir úırenip kettim. Keıinirek túsinikpen qarap, jekege hat jazyp, keshirim suraǵandar da boldy – deıdi kelinshek. 

16 jastaǵy kelin tańdaýyna esh ókinbeıtinin aıtty.

– Eger ýaqytty keri shegerip, taǵy da tańdaý berilse, tańdaýymdy ózgertpes edim. 16 jasymda bir otbasynyń uıytqysy bolyp, bala-shaǵaly bolýdy taǵy tańdar edim. Meniń oıymsha erte me, kesh pe kez kelgen qyz balasy kelin bolyp, ana atanýdy armandaıdy. Jalpy qyzdar qaýymyna aıtarym, baılyq, mansaptan góri otbasyly bolýdy birinshi orynǵa qoıǵan abzal. Qyz balanyń alǵashqy mıssııasy – otbasyn qurý. Oıdaǵy maqsatqa otbasymen birge de jetýge bolatynyn umytpaǵan jón. Úlgeretin qyz, bárine de ýaqyt tabady. Turmys quryp oqý oqyp ta, balany dúnıege ákelip te úlgeredi. Árıne men turmysqa shyqpaı júrgen qyzdardy "erte kúıeýge shyǵyńdar" dep úgittemeımin. Tek qyzdar qaýymyna bolashaqta bir áýlettiń otanasy bolýdan, úlken ómirge qadam jasaýdan qoryqpaýǵa shaqyramyn, – dep sózin túıindedi "Kishkentaı kelin".

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir