• USD 411.66
  • EUR 465.92
  • RUB 5.81
  • CNY 58.79

08 Maýsym, 2020 Tarıh

Orbulaq shaıqasy: Jáńgir han men Batyr qontaıshy Beljaılaýda shaıqasty ma?

Tarıhty burmalaý – ultqa jasalǵan qııanat... 

Qamshy.kz

Jetisý jerinde mońǵol-jońǵar noıandarynyń esimimen baılanysty jer ataýlary men eldi mekender az emes. Qytaı shekarasynan bastalyp Qyrǵyzstanǵa deıin mundaı ataýlar kóptep kezdesedi. Narynqol, Baıynqol, Súmbe, Kegen, Shamalǵan, Qaskeleń, Qaljat, Dardamty, Shonjy, Qapshaǵaı, Boroldaı, Qordaı, Dordoı (Bishkek mańynda) sııaqty jer-sý attatyr bul jerlerge bir kezderi jońǵar noıandary ıelik etkenin kórsetedi. Al qyzyq bolǵanda mundaıda mıfologızasııaǵa urynǵandar endi tarıhyńa da qaramaı «qasterli jerlerdi» qoldan ózi bilgeninshe jasap alyp otyr. Olar Qordaı asýynda qazaqtyń «Qordaı batyryna» arnap kesene turǵyzypty. Endi ary-beri ótken jolaýshylar arnaıy at basyn buryp, soǵan taǵzym etýine bolady. Bul ne? Qordaı degen jońǵardan qazaq batyryn jasaý ne úshin kerek boldy eken?! Eldi adastyratyn budan asqan nadandyq bola ma?! Tıisti anamastıkalyq qyzmetter qaıda qarap otyr?! Masqara!

Bir ótirik júz ótirikti týdyrady. Sondyqtan da qazaq tarıhyndaǵy tarıhı tulǵalar men oqıǵalarǵa, jer-sý ataýlaryna qatysty anyqtaıtyn máseleler kóp-aq.

Qazirgi kezde osyndaı bir daýly pikirtalas 1643 jyly Jáńgir hannyń 600 sarbazben Batyr qontaıshynyń 50 myń áskerine qarsy urysy tóńireginde, ásirese shaıqastyń qaı jerde ótkeni jaıly bolyp jatyr. О́kinishke qaraı, shaıqastyń qaı jerde ótkenin dóp basyp kórsetetin, shaıqas barysyn sıpattaıtyn derek joq. Pikirtalas sol sebepti órbip otyr. Ol týraly eki pikir bar. Birinshisi, shaıqas Jarkent qalasynan 200 shaqyrym jerdegi Beljaılaýda boldy dese (B. Nurjekeev), ekinshi pikir  shaıqas – Orbulaqta emes, Kegennen Ystyq-kólge asyp túsetin Qarqara asýynda ótken (Q. Jumadilov) deıdi. Osy máseleniń sál de bolsa anyq-qanyǵyna jetý úshin birqatar suraqty taldap kóreıik.

Birinshiden, jalpy qazaqtar XV-XVII ǵasyrda ot qarýdy jońǵarlardan buryn qoldanǵany ras, ol týraly jazba derekter málimdeıdi.  

Qazaqtyń belgili aǵarýtshysy Sh.Ýálıhanov ta óz eńbekterinde qazaqtardyń qarý-jaraǵy týraly aıtqanda, myltyqqa qatysty da qyzyqty málimetter keltirgen. Ol qazaqtarda myltyqtyń óte sırek bolatynyn, atadan balaǵa mura retinde beriletinin jáne ár myltyqtyń qasıetine qaraı «kóz kesh», «kúldir-mamaı» sııaqty óz attary bolatynyn, oqtardy qorǵasynnan quıyp jasaıtyny týraly, sonymen qatar, myltyqty qoldanýǵa baılanysty kerek barlyq qosalqy jaraqtardy da tolyq sıpattap ketken. Sonymen qatar Sh.Ýálıhanov «Qazaq oq-dárisiniń quramy» atty eńbeginde qazaqtarda oq-dáriniń jasalý joldary týraly qundy málimetter qaldyrǵan.

Onda 1643 jyly 600 sarbazdan turatyn qazaq jasaǵy men 50 myń jońǵar qolynyń arasynda bolǵan shaıqastyń mán-jaıyn túsinip, baıybyna barý úshin aldymen XV-XVII ǵasyrlardaǵy myltyqtyń oq atý sıpatymen tanysaıyq.

Bul kezde myltyqtardyń deni pilteli (fıtılnye) bolǵany belgili. Alǵashqy mýshketterdiń atý qashyqtyǵy ortasha 300 qadam bolǵan.

Endi XVII ǵasyrda myltyqtyń qalaı oqtalatynyna nazar aýdaryp kóreıik. Termınderden shataspaý úshin myltaqqa t.b. máselelerge qatysty barlyq málimetti oryssha berýdi jón kórdik.

«Prosedýra zarıajanııa mýshketa: otdelıt fıtıl, vysypat v stvol poroh ız zarıadsa, ızvlech shompol ız loja, zabıt shompolom pervyı pyj ız podsýmka, zabıt shompolom pýlıý, zabıt vtoroı pyj, ýbrat shompol v loje, otkryt polký ı vysypat na neıo poroh ız rojka, zakryt polký, prısoedınıt fıtıl… V to vremıa redko delalı bolee odnogo zalpa za srajenıe.

Kóz aldaryńyzǵa elestetý úshin qazaqtardyń pilteli myltyq atyp jatqan eki tásilin kórseteıik, mysal úshin. (1, 2-sýretter).

 veo

1-sýret

vaer

2-sýret

HIH ǵasyrdyń 70-jyldary Otalyq Azııaǵa saıahat jasaǵan orys zertteýshisi N.M. Prejevalskıı saıahat kezinde jolshybaı kezdesken  ártúrli jergilikti áskerdiń qarý jaraǵyna nazar aýdaryp, olardyń otqarýdy qanshalyqty meńgergenin jáne myltyqtyń ózine sıpattama berip ketedi.

"Fıtılnye rýjıa, ýpotreblıaemye mongolamı ı v osobennostı tangýtamı, gorazdo lýchshe vysheopısannyh voıskovyh, tak kak ımeıýt dlınnyı stvol ı pýlıý odınakovogo s nım kalıbra, prıtom zarıad prıbıvaetsıa kýsochkom voıloka. No vse-takı dalnost boıa ı etıh vsegda gladkostvolnyh rýjeı ne prevoshodıt dvýhsot shagov, da ı to s vesma maloı metkostıý. Izgotovlenıe je k vystrelý, daje pospeshnomý, zanımaet mnogo vremenı, ıbo neobhodımo snachala ýstanovıt rýje na soshkı, pomestıtsıa samomý vozle nego na kolenıah, vlojıt tleıýshıı fıtıl v kýrok, snıat pokryshký s polkı, zatem prıselıtsıa ı strelıat. Eslı je gorıashego fıtılıa net nagotove, to prejde vsego neobhodımo dobyt ogon, vyrýbaıa ego ız kremnıa. Posle vystrela zarıajenıe takje vesma slojno ı nachınaetsıa s togo, chto vynımaıýt zajjennyı fıtıl ız kýrka, nasypaıýt ız porohovnısy v merký, a ınogda ı prıamo na ladon zarıad porohý, kotoryı kladýt zatem v stvol, zabıvaıýt ılı spýskaıýt týda pýlıý, nasypaıýt na polký poroh, ı eslı nýjno totchas strelıat, to opıat vkladyvaıýt v kýrok tleıýshıı fıtıl. Poslednıı prıgotovlıaetsıa ız penkı v vıde tonkoı verevkı ı pomeshaetsıa v osobom kojanom meshochke sboký prıklada. Etot prıklad delaetsıa dlınnym ı ýzkım, tak chto napomınaet otchastı rýchký pıstoleta; seve je prodoljaetsıa na vsıý dlıný stvola ı ımeet blız svoego konsa ýtolshenıe, k kotoromý prıdelyvaıýtsıa soshkı. Prı noshenıı rýjıa na remne za spınoı soshkı etı otgıbaıýtsıa kverhý ı ýderjıvaıýtsıa v takom polojenıı zatychkoı, vkladyvaıýsheısıa v dýlo stvola" dep jazady Prejevalskıı. 

Oqyp otyrǵanyńyzdaı eki ǵasyr ishinde myltyqtyń tehnıkalyq múmkindikteri esh ózgerissiz qalǵan. Bul jerden shyǵaratyn basty qortyndymyz pilteli myltyqtan bir atqannan soń ony qaıta tez oqtaǵannyń ózinde birneshe mınýt (3-5 mın.) ketetini anyq.

Al, endi Orbulaq shaıqasy ótti degen jerdiń bederine nazar aýdaraıyq (3,4-sýretter).

 vprro

3-sýret

ıpr

4-sýret

Berilgen súrettegi jerdiń bederine muqııat qarasaq, "bul jer 600 sarbazdyń 50 myń qoldy toqtata alatyn jeri bolýy múmkin be?" degen suraq eriksiz týady. 3-5 mınýtta atty ásker qansha jerge shaýyp bara alady? Alǵashqy atylǵan oqtan keıin esin jıǵan jońǵarlar qaıtadan uıymdasyp qarsylyq kórsetetini anyq. Sol zamanda jońǵarlardyń ot qarýy bolmasa da, olar Sibir jerin jaýlaýǵa kelgen orys-kazak áskerimen jaǵalasyp júrgende, ot qarýdy qalaı qoldanatynyn, onyń múmkindikteri jóninde túsinigi men tájirıbesi joq emes.   

Pilteli myltyqty qaıta oqtap atqansha ótetin ýaqyt jońǵar qolyna óz qarsylastaryn japyryp ótýge múmkindik beretini anyq.

Beljaılaýdaǵy jer bederi jońǵarlarǵa qazaq jasaǵyn kez kelgen jerden taý bókterlerimen tý syrtynan aınalyp urýǵa kóp múmkindik beretini anyq kórinip tur (5-sýret). Or qazylǵan jotaǵa týra shappaı aınala saı-salamen birneshe jerden shabýyldap, qorǵanysty buzyp ótýine ábden bolatyn jer. Mundaı pikirdi Orbulaq shaıqasynyń 350 jyldyǵyn toılaýǵa qonaq bop kelgen sheteldik meımandardyń óz aýzynan estigen kýálar da bar.

vprorere5-sýret

Sonymen qatar orys tarıhshylaranyń derekterinde qazaqtardyń tas arasyna bekingeni týraly aıtylady. 1, 2-sýretterge taǵy da nazar aýdarsańyz shaıqas ótti degen Beljaılaýdaǵy ordyń ishinde de, syrtynda da, aınala taý bókterlerinde de eskertkishten basqa bir tas joq (6-Sýret).

vap

6-sýret

Taǵy bir másele urys kezinde pilteli myltyqty qoldanýdyń tıimdi tásili týraly kelesi málimetke nazar aýdaraıyq: «Dlınnyı stvol obespechıval mýshketý otnosıtelno horoshýıý dlıa gladkogo rýjıa tochnost. V cheloveka mýshketer popadal ýje ne s 20-25, a s 30-35 metrov. No namnogo bolshee znachenıe ımelo ývelıchenıe effektıvnoı dalnostı zalpovoı strelby do 200–240 metrov. Na vsem etom rasstoıanıı pýlı sohranıalı sposobnost porajat rysarskıh loshadeı ı probıvat jeleznye dospehı pıkınerov».

Urys kezinda mundaı myltyqtardan 200-240 metrge deıin qashyqta oqty borata atqanda ǵana (zalpovyı ogon) tıimdiligi aıtarlyqtaı artatynyn nazarda ustaıyq. Odan basqa, sarbazdar oqty ár-jerden emes, bir-birimen ıyq tiresip, shep quryp atqanda ǵana mundaı pilteli myltyqty qoldanýdyń tıimdiligi artady.  

Sonymen qatar, shaýyp kele jatqan jaýǵa qarsy toqtaýsyz oq jaýdyrý úshin qazaq jasqtary úsh nemese eki qatardan turatyn shep túzeýi qajet edi. Arttaǵy eki shep atyp bolǵansha alǵy shep myltyǵyn oqtap úlgirer edi (7-sýret).

apap7-sýret

 Qorǵanys kezinde syzyq boıy shep qurý tásilinen (lıneınaıa taktıka) mysal – 1854 jyl, 25-qazan Balaklav shaıqasy, brıtandyqtar orystardyń atty áskeriniń shabýylyna toıtarys berýde.

«Lıneınaıa taktıka na sýshe polýchıla razvıtıe v svıazı s osnashenıem sýhopýtnyh armıı ognestrelnym orýjıem ı povyshenıem rolı ognıa v boıý. Voıska dlıa vedenııa boıa raspolagalıs v lınııý, sostoıavshýıý ız neskolkıh shereng (ıh kolıchestvo opredelıalos v zavısımostı ot skorostrelnostı orýjııa), chto pozvolıalo odnovremenno vestı ogon ız naıbolshego kolıchestva rýjeı. Taktıka voısk svodılas v osnovnom k frontalnomý stolknovenııý. Ishod srajenııa vo mnogom reshalsıa moshıý pehotnogo ognıa».

Jer bederine, urysta qoldanylatyn qarýlardyń (mysaly zeńbirektiń) túrine t.b. maqsat-mindetterge qaraı ásker shebiniń uzyndyǵy men onyń qatar sany ártúrli bola alady.

Qyzyq ushin salystyrmaly mysal retinde ot qarýdyń ozyq túrimen qarýlanǵan búgingi jasaqtardyń múmkindigin kóreık: «Motostrelkovyı vzvod mojet vestı oboronıtelnyı boı, nahodıas v pervom ılı vtorom eshelone roty, v boevom ohranenıı batalona ılı je na peredovoı pozısıı polka. Motostrelkovyı vzvod oboronıaet opornyı pýnkt protıajennostıý po frontý do 400m., ı v glýbıný do 300m. Prı vypolnenıı zadachı boevogo ohranenııa vzvod mojet oboronıat do 500 m. po frontý. Boevoı porıadok vzvoda sostoıt ız pozısıı otdelenıı, kotorye mogýt raspolagatsıa v lınııý (vse otdelenııa raspolagaıýtsıa v pervoı transhee), v dve lınıı (flangovye otdelenııa raspolagaıýtsıa v pervoı transhee, a sentralnoe vo vtoroı transhee, ýstýpom vpravo ılı vlevo (odno ız flangovyh otdelenıı raspolagaetsıa vo vtoroı transhee, a dva ostalnyh v pervoı)».

Kórip turǵanymyzdaı mınýtyna júzdegen oq boratyp atatyn qarýmen qarýlansa da, motoatqyshtar vzvody (30 adam) 400-500 m. deıin ǵana maıdan shebin qorǵaı alatyn bolsa, rota (100 adamǵa deıin) – 1000-1500 m., batalon (500 adamǵa deıin) – 3000-5000 m. deıin maıdan shebin bekinip qorǵaı alady. Onyń ústine olar áskerı tehnıkamen de kusheıtilgenin eskerý kerek.

Al Orbulaqtaǵy oqpana-ordyń uzyndyǵy qansha boldy dep oılaısyz?

Myna sózge nazar aýdaraıyq: «О́zderińiz kórip turǵandaı, mynaý oqpana-ordyń jalpy uzyndyǵy 2,5-3 shaqyrymdaı. Ony qazǵan 600 adam. Oqpananyń jaý jaq beti kisi túregep turatyndaı deńgeıge deıin bıiktetilgen. Al syrt jaǵy jaıdaq, 1,5 metrdeı jer jotanyń eń shetin ala tegistelip otyrǵan. Sirá, qarý-jaraq qoıýǵa, baılanys jasaýǵa yńǵaıly bolýyn oılastyrǵan. Munyń bári qazaq qoly kúniburyn bekinis jasap, jaý qolyn qaıtken kúnde de Jalańtós bahadúr kelgenshe bógep turýdy maqsat etken dep joramaldaýǵa negiz berse kerek, - dedi belgili jazýshy (Beksultan Nurjekeuly).

Sonda 2,5-3 shaqyrymǵa sozylǵan oqpana-ordyń ishinde bekinip otyrǵan qazaq sarbazdarynyń arasyndaǵy ara-qashyqtyq qandaı bolmaq?

«...voıska de bylo s Iаngırom 600 chelovek. I Iаngır de, pokopav shansy mej kameneı, ı v te shansy posadıl 300 chelovek s vognenym boem, a sam s tremıa stamı, stav v prıkryte za kamenem».

Orys dereginde kórsetilgendeı 2,5-3 shaqyrymǵa sozylǵan «tas bekinisterge» 300 emes, 600 adamnyń bári bekindi degenniń ózinde sarbazdardyń arasy 4-5 m. bolmaq. Mundaı jaǵdaıda pilteli myltyqty qoldanýdyń tıimdiligi de paıdasy da múlde joq degen sóz.

Endigi bir másele qazaq sarbazdarynyń or qazýy jóninde. Sharýashylyq ómirde kúrek ustamaıtyn kóshpeli qazaqtardyń 3 shaqyrym oqpana-or qazyp shyǵýy qanshalyqty shyndyqqa janasady dep oılaısyz? Orys derekteri aıtyp otyrǵandaı qazaq jasaqtary tastyń arasyna bekindi. «Pokopav shansy mej kamneı» degen sóz «tastardyń arasynan oqpana-or qazdy» degendi bildirmese kerek. Kóp bolsa qazaqtar taý ishinde tastardyń arasyna bekinip,  bir-biriniń ústine qurastyryp qoıǵan tastardyń qozǵalmaı myǵym turýy úshin oıyp alǵan shymmen bekitkenin aıtqan shyǵar. Buny anyqtaý úshin kóne slavıan tiliniń mamandaryna qolqa salý kerek shyǵar.

Rasynda Beljaılaýdaǵy or baǵzy zamanda ań aýlaý ushin, aq-qyzyl bolǵan azamat soǵysy jyldarynda nemese «qyzyl qyrandyrdyń» qytaıǵa jer aýyp jappaı kóship bara jatqan qazaq aýyldaryn qyrý úshin qazylǵan okoptyń orny bolýy ábden múmkin. Ne bolsa da sol jerde jer qoınaýynda jatqan tarıhı jádigerler tabylmaı máseleniń anyq-qanyǵyna jetý múmkin emes. Urys jurgen jerde qarý-jaraqtyń qandaı da bir qaldyqtary shyǵý kerek qoı.

Qorta klgende, joǵaryda keltirilgen málimetterge qarap,  1643 jyly qazaq pen jońǵar arasyndaǵy shaıqastyń Beljaılaýda ótkeni týraly paıymdaýlar eshqandaı syn kótermeıdi dep esepteımiz. Shaıqas ótken jer ne bolsa da jońǵar qolyn maıdan aldynda shep túzep, jappaı shabýyldaýǵa da, aınalyp ótýge de múmkindik bermeıtin tar jerde ótkeni sózsiz.

1643 jyly Jáńgir men Batyr qontaıjynyń arasynda oryn alǵan shaıqas týraly áli de oılanatyn suraqtar kóp. Mysaly, Jońǵar qoly qyrǵyzdy Qarqara asýynan asyp Ystyq-kóldiń janynan nege shappaı Toqmaqqa Shýǵa  deıin jortadydy? Álde jońǵarlardyń qoly ekige bólindi me eken? Bir qol Toqmaqqa, ekinshi qol Ystyq-kóldiń jaǵalaýymen jyljyp  Shý boıynda kezdesetin bolyp sheshti me? Ol jaǵy belgisiz. Biraq, jońǵar qoly tosqaýylda jasyrynyp otyrǵan qazaq jasaǵyna qalaı urynyp júr? Qalyń qoldyń aldyna bir kúndik, eń bolmasa jarty kúndik jerge alǵa jiberiletin sholǵynshylar, barlaýshylar qaıda? Múmkin dittegen jerine jetý úshin ol jerden basqa ótetin bir ótkel ne asý joq boldy ma eken? Qarap tursańyz suraq kóp...

Osy másele boıynsha tarıhı shyndyqqa jetý úshin áli de biraz júıeli túrde izdený qajet. О́tirikten órnek órýshiler kóbeıip ketkeni sonsha búgin Otandyq tarıhtyń eń basty ustanymy – eldi aljastyrmaý bolatyn boldy! Keıde biz ózimizdi ǵana emes, dúnıejúzin de aldap kelippiz ǵoı. Bıliktegi bireýlerge jaǵyný úshin be, álde asyǵystyqtan ba tarıhymyzǵa qatysty aıtylǵan óz pikirlerimizden talaı ret opyq jegen joqpyz ba?! Sonyń saldarynan, bir kezderi Túrkistan qalasynyń myń jarym jyldyǵyn  búkil álemge jar salyp, asyǵys IýNESKO kóleminde dúrkiretip ulan asyr toı ótkizip, konferensııalar uıymdastyryp atap ótkizgen edik. Artynan odan da kóne eki myń jyldyń qabaty shyqqan kezde tilimizdi tistedik... 

Jalpy, tarıhpen aınalysyp júrgenderge taǵatsyzdyq pen asyǵystyq jaqpaıdy. Ár bir tarıhı máseleni sabyrlyqpen, asyqpaı zerttep taldaý qajet. Bul patrıottyq sezimniń azdyǵynan emes, bul aqıqat pen qısynǵa arqa súıeıtin ǵalymdardyń ustanymy.

 

Arman Jumadil, t.ǵ.k.,
QBTÝ qaýymdastyrylǵan professory,
ál-Farabı atyndańy QazUÝ dosenti.

 

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir