Oqý-tárbıe máselesi qashanda óziniń ózektiligin joımaq emes, alaıda ár kezeńniń balany oqytý men tárbıeleýde ózindik erekshelikteri bar. Barlyq ýaqytta ózgermeıtin nárse ol – bala boıyna izgi qundy qasıetterdi sińirý. Barsha qaýym aldynda, óziniń icin, ómipin jalǵactypatyn calaýatty, canaly uppaq tápbıeleý maqsaty tur. Osy turǵydan alǵanda, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory Nursulý Álqojaeva álemniń ekinshi ustazy atanǵan ál-Farabı babamyzdyń eńbekterin tereń taldap, ondaǵy qundy oı-pikirlerdi oqýlyq, oqý quraldary, ıaǵnı oqý materıaldarynyń mazmunyna engizý kerek dep esepteıdi.

Nursulý Álqojaevanyń aıtýynsha, ál-Farabıdiń ǵylymı oı-tolǵanystaryna toly traktattary («Memleket qaıratkeriniń naqyl sózderi», «Azamattyq saıasat», «Baqytqa jetý jolynda», «Qaıyrymdy qala turǵyndarynyń kózqarastary týraly traktat» ) tálim-tárbıelik kózqarastary taptyrmaıtyn rýhanı mura.

– Ol, jandy damytý kerek, ol úshin tán saýlyǵy qajet jáne jan men tánniń ıesi – júrek degen pikirdiń de avtory. Ǵulama - ǵalymnyń, qaıyrymdy, izgi qala turǵyndary baqytqa ǵylym, bilim bir-birine kómektesý, qaıyrymdy áreketteri negizinde jetýdi kózdegen bolsa, nadan qala turǵyndary aldap-arbaý, qýlyq arqyly jetýdi kózdeıdi, degen oıyn anyq baıqaýǵa bolady. Jastardy, ıaǵnı bolashaq el ıelerin tárbıeleýde ata-ana, ustaz, qoǵam aldynda sanaly, ádil, shynshyl urpaqty tárbıeleý qajettigi basty maqsat bolyp tabylady. Ál-Farabı, ata-anamen qatar, shákirt tárbıesinde ustazdyń róli zor ekendigin aıta otyryp, shákirtterden shynshyldyqty, sypaıylyqty, ádildikti talap etý úshin, bul qasıetterdiń aldymen ustazdyń óz boıynda bolýyn atap kórsetedi, – deıdi Nursulý Álqojaeva.

Onyń aıtýynsha, qazirgi kezde muǵalim statýsy máselesinde de ǵulamanyń pikirin basshylyqqa alǵan jón, ıaǵnı muǵalim bedeli onyń óziniń boıyndaǵy izgi qasıetter men bilimdiliginde.

– Ol adamnyń belgili bir minez-qulyqqa ıe bolýyna sebepti nárse ádeptilik dep biledi, ony tárbıeleý degenimiz – halyqtardyń boıyna bilimge negizdelgen etıkalyq izgilikter men áserlerdi darytý degen anyqtamasynan kóremiz jáne de bul pikirden bir ultqa qatysty emes, barlyq halyqqa ádeptilikti úıretý kerek ekenin túsinýge bolady,– dedi ol.

Sonymen qatar, ol ál– Farabıdiń tárbıe, etıka (ádep) turǵysyndaǵy tujyrymdamalarynda jaqsylyq, meıirbandyq, qaıyrymylyq kategorııasy basty oryn alatynyn atap ótti.

– Bul birlestik ál-Farabıdiń izgilik ıdeıalarynyń negizin quraıdy, aqyl-oı, bilimniń bıik máni onyń adam retindegi qalyptasýy, dep dáriptegen. Sonymen qatar, ál-Farabı kórkemdik, sulýlyq týraly: ómir shandyǵynyń ózine tán qasıetti, bolmystyń, naqty qubylystardyń áleýmettik ómirdiń kókeıdegi elesi, degen. Pedagogıkada tárbıeleýde birneshe ustanymdar bar ekeni belgili, kóptegen ustanymdardyń negizin qalaǵan ál-Farabı dep, tolyq aıta alamyz. Joǵarydaǵy ustazdyń óziniń boıynda izgi-qasıetterdiń bolýyn talap etý - tárbıeniń úlgi kórsetý ustanymy, – deıdi dosent.

Negizinen alǵanda, álemdegi bilim bepýdiń damý tendensııacy negizgi tópt jaǵdaıdy: bipinshiden bilim bepýdiń qazipgi jaǵdaıyn capalaý; ekinshi, bilim bepý damýdyń alǵy shaptyna aınalýy; úshinshi, oqý-tápbıe icine qoldaý kópcetý; tórtinshi, ınnovasııalyq ádicti keńinen qoldanýdy basshylyqqa alyp damıdy. Bul máseleniń qaı-qaısysy bolmasyn ál-Farabı eńbekterinen oryn alǵan, aıtyp otyrǵan júıelilik ustanymyna sáıkes keledi.

– Ál-Farabı óziniń fılosofııalyq traktatynda meniń maqsatym, adamdy is-áreketke tartý al, ol úshin onyń sezimin oıatý qajet degen eken. Ol oqytý, tárbıeleý barysynda shákirttiń bilim deńgeıin, oılaý qarqynyn, eske saqtaý múmkindigin jáne derbestigin eskerýdi basty paryz sanaǵan, bul pedagogıkadaǵy oqytý, tárbıeleý ustanymdarynyń ózegi desek te bolady.Oqytý teorııasynda «neni oqytý», «qalaı oqytý» kerek degen suraqtar sheshimin tabady. Osy turǵyda da biz ál-Farabıdiń naqty shyndyqty, izgilikti úıretý kerek, ony qoǵam talabyn eskere otyryp oqytý qajet, degen tujyrymdaryna súıenemiz, – deıdi ol.

Nursulý Álqojaevanyń pikirinshe, qazirgi pedagogıka, keshegiden kóp ózgeriske ıe, alaıda ál-Farabıdiń tujyrymdary jańa pedagogıkanyń týyndaýyna sebepshi bola alady, sol sebepten de «Ál-Farabı pedagogıkasy» jazylyp, bilim salasyna engizilýi kerek.

– Ál-Farabı tárbıeniń barlyq baǵytyn qamtydy, atap aıtsaq aqyl-oı, adamgershilik, patrıottyq, dene, estetıka, quqyqtyq, ekonomıkalyq, eńbek t.b. Mysaly eńbek tárbıesiniń teorııasyn jasaýda erkin eńbek adamnyń jan-jaqty damýyna yqpal etedi, adamzat balasy aqyl-oıymen qatar fızıkalyq turǵydan da damýy tıis dep sanaǵan jáne oǵan eńbek tárbıesiniń yqpaly zor, degen tujyrymdar jasaǵan. Ál-Farabı «eńbek etý, sapaly bolý, adamgershilik, aqyldylyq tabıǵattan týyndaýy qajet, – degen ǵylymı tujyrym jasady. Onyń bul pikiri tárbıedegi tabıǵatpen baılanys ustanymynyń negizi, deýge dálel bolady.Sonymen biz oqý-tárbıedegi keńinen qoldanyp júrgen ustanymdardyń úlgi kórsetý, júıelilik, ár balanyń bilim deńgeıin eskerý, oılaý qarqynyn, eske saqtaý múmkindigin, derbestikti eskerý, tabıǵatpen baılanys ustanymdarynyń negizin qalaǵan ál-Farabı dep aıtýymyzǵa tolyq múmkindik bar,– dep qortyndylady Nursulý Álqojaeva.

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir