• USD 412.55
  • EUR 465.73
  • RUB 5.79
  • CNY 58.91

01 Maýsym, 2020 NEWS

Tarıh ınstıtýty saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý máselelerin talqylady

Vıdeodan skrınshot

2020 jyly 30 mamyrda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Saıası qýǵyn-súrgin jáne ashtyq qurbandaryn eske alý kúnine oraı Qazaqstan halqyna málimdeme jasap, 1993 jyly bastalǵan jumysty aıaqtaý úshin Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi memlekettik komıssııa qurý týraly tapsyrma berdi.

Memleket basshysynyń osy tapsyrmasyna oraı Sh.Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty «Stalındik saıası qýǵyn-súrgin: tarıhy jáne qurbandaryn aqtaý máseleleri» atty taqyrypqa ZOOM arqyly dóngelek ústel ótkizdi.

Dóńgelek ústel jumysyna bıyl qurylǵanyna 75 jyl tolyp otyrǵan Sh.Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń ǵalymdary, 2020 jyly 25 aqpanda QR BjǴM Ǵylym komıtetiniń tóraǵasy J.D. Qurmanǵalıevanyń «1920-1950 jyldardaǵy keńestik sottan tys qýdalaý organdarynyń zańsyz is-áreketterine qarsylyq bildirýdiń ulttyq spesıfıkasyn, áleýmettik sebepterin zerdelep, tujyrymdama qalyptastyrý boıynsha jumys tobyn qurý týraly» № 28-nj buıryǵy boıynsha qurylǵan jumys tobynyń músheleri, Elimizge belgili qoǵam, bilim jáne ǵylym qaıratkerleri, BAQ ókilderi, qoǵamdyq-gýmanıtarlyq ǵylym salalarynyń ókilderi qatysty.

Dóńgelek ústel jumysyn Instıtýt dırektory, professor Z.E. Qabyldınov ashyp, El Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń búgingi tapsyrmasynyń ózektiligin jáne osy baǵytta qoǵam kópten beri qozǵalys kútip otyrǵanyn aıta kelip, bolashaq komıssııa jumysynyń negizgi baǵyttary men mindetteri týraly qysqasha baıandap berdi. Odan keıin sóz alǵan belgili ǵalym Q.S. Aldajumanov saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý máselesi men onyń negizgi prınsıpteri jóninde sóz qozǵady. Al 1989 jyldan bergi «Ádilet» tarıhı-aǵartý qoǵamynyń beldi múshesi, jazýshy B.O. Qoıshybaev qaıta qurý men táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy qýǵyn-súrgin qurbandarynyń tarıhyn nasıhattaý jáne zulymdyq tarıhyn áshkereleý baǵytyndaǵy jumystarǵa toqtalyp, memleket basshysynyń búgingi tapsyrmasyn erekshe qoldaıtynyn jetkizdi. Memleket tarıhy ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, t.ǵ.d., professor B.Ǵ. Aıaǵan «Saıası qýǵyn-súrgin materıaldary Qazaqstan jáne shetel arhıvterinde» degen taqyrypta baıandap, aqtaýǵa qatysty qujattarǵa sholý jasady.

Sonymen qatar, Q.I. Sátbaev atyndaǵy QazUTZI A. Mashanı atyndaǵy bazalyq bilim berý ınstıtýtynyń professory, t.ǵ.d. G.M. Meńdiqulova 1930-1940 jyldardaǵy repressııa qurbandaryn aqtaý – Qazaqstan qoǵamy úshin ózekti qajettilik ekenin jan-jaqty materıaldar men qujattar negizinde ashyp berdi. Al osy másele tarıhy boıynsha ǵylymı zertteýler júrgizip júrgen t.ǵ.k., dosent L.A. Grıvennaıa qýǵyn-súrginge ushyraǵan tulǵalardy aqtaý jónindegi máselege oraı, qurbandardy ártúrli kategorııalarǵa bóle otyryp, olardy qalaı aqtaý máselesi boıynsha naqty ǵylymı negizdi usynystar jasady.

Sh.Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, t.ǵ.d., professor G.K. Kókebaeva «Ekinshi dúnıejúzilik soǵys tutqyndaryn aqtaý máseleleri» boıynsha mazmundy baıandama jasap, «Reseı Federasııasy zańdarynyń egemendi Qazaqstan jerinde zańdyq kúshi joq, burynǵy qazaqstandyq soǵys tutqyndarynyń azamattyq quqyqtary áli qalpyna keltirilgen joq. Demek jappaı saıası qýǵyn-súrginder qurbandarynyń kategorııalaryn anyqtaý jáne aqtaý máselesi qoǵamdaǵy rýhanı jańǵyrý prosesiniń bir elementi retinde áli de ózektiligin joǵaltqan joq» degen qorytyndy jasady.

Sondaı-aq, Tarıh ınstıtýtynyń A.T. Qapaeva, A.I. Qudaıbergenova sııaqty ǵalymdary da arnaıy qonystar men ALJIR tutqyndaryn aqtaý máselelerin sóz etse, S.Q. Shildebaı reabılıtasııa tarıhyn 4 kezeńge bólip, búginnen bastap 4-shi kezeńi bastalǵanyn jáne komıssııa jumysynyń nátıjeli bolýy úshin sheshilýi tıis naqty máselelerdi atap ótti. Ol: «Qazaqstan Respýblıkasynda 1993 jyly 14 sáýirde qabyldanyp, 2018 jyly 2 shildede ózgerister men tolyqtyrýlar engizilgen «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» zańnyń osy ýaqytqa deıin óz deńgeıinde jumys istemeı otyrǵanyn da aıta ketkenimiz jón. Oǵan, qoǵam ókilderindegi azamattyq belsendiliktiń tómendigi men Qazaqstandaǵy atalmysh máselege qatysty arhıvterdiń jabyq bolýy sebep bolyp otyr» deı otyryp jıynǵa qatysýshylardy belsendi jumys isteýge shaqyrdy.

Jıynǵa qatysqan B. Berlibaev, B. Qabdóshev, Q. О́skembaev, Z. Saqtaǵanova jáne t.b. tarıhshy-ǵalymdar óz oılary men usynystaryn ortaǵa saldy. О́zge qatysýshylar óz suraqtary men usynystaryn Instıtýt poshtasyna jazbasha jiberetindikterin bildirdi.

Jıyndy qorytyndylaǵan Instıtýt dırektory Z.E. Qabyldınov qatysýshylarǵa razylyq bildirip, aldaǵy kúnnen mol úmit kútetinin jetkizdi.

Instıtýt ujymy memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń búgingi tapsyrmasy osy jumystyń ary qaraı jalǵasýy men jazyqsyz japa shekken kóptegen toptardyń aqtalýyna jol ashady dep úmittenedi jáne osy jumysqa óz úlesin qosatyn bolady degen oıdamyz.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir