11 Mamyr, 2020 Tarıh

Túrksibtiń túıisýi

Túrksib temir jolynyń ashylýy 1930 jylǵy eldegi eń mańyzdy oqıǵalardyń biri dep sanaýǵa bolady. Mine, bıyl osy aıtýly oqıǵaǵa 90 jyl tolyp otyr

Túrksib temir jolynyń ashylýyna oraı uıymdastyrylǵan mıtıng

Túrksibtiń ońtústik jáne soltústik tarmaǵy túıisýiniń saltanatty sharasy jospardan 8 aı buryn, 1930 jylǵy 28 sáýirde Jetisý jerindegi Aınabulaq stansııasynda ótti. /Bul eldi meken buǵan deıin Oǵyz-Qorǵan dep atalǵan eken./ Osyǵan oraı, «Gýdok» temirjol gazeti bylaı dep jazdy: «28 sáýir, túıisý sáti týdy. Mine, relsterdiń sońǵy juby. Bir sát jáne sońǵy soqqy! Osy ýaqytta jumysshy qolynyń kúrt serpilýi soltústik pen ońtústiktiń qosylýyn aıaqtady. Túıisý júzege asty. Soltústik jáne ońtústik tósemderdiń júzdegen jumysshysy bir-birimen kezdesýge asyqty. Jappaı qýanysh. "Ýra!" degen daýys dalany jańǵyrtty. Bul umytylmas sát boldy. Adamdar qushaqtasyp, bir-birin jeńisterimen quttyqtady. Qurylys ardagerleri qýanyshtan kóz jastaryn tyıa almady».

Saltanatty mıtıngte RKFSR HKK tóraǵasynyń orynbasary T. Rysqulov, Qazaqstan HKK tóraǵasy O. Isaev, Bashqurt OAK tóraǵasy T.Sh. Shafıkov, Komıntern Atqarý komıteti prezıdıýmynyń múshesi Sen-Kataıama, sondaı-aq Semeıdegi Qytaı Bas konsýly Mo-Veı-Týn sóz sóıledi.

a

KSRO-nyń túkpir-túkpirinen tilshiler, onyń ishinde «Gýdok» gazetiniń ókili Ilıa Ilf pen Evgenıı Petrov keldi. Olardyń áıgili «Altyn buzaý» romanynda Túrksib «Shyǵys magıstrali», túıisý orny – «Dańǵyrlaq bastaý» dep atalady. Demek, astyrtyn mıllıoner A.I.Koreıkonyń syrly mıllıondy asqan sheber alaıaq Ostap Benderge berýi osy Aınabulaq stansııasynda bolǵan.

Jalpy, ańyzǵa aınalǵan alyp qurylys, keńestik birinshi besjyldyqtyń «qarlyǵashy» – Túrkistan-Sibir temirjol magıstrali T.Rysqulovtyń bastamasymen salynǵan edi. Ol sol kezde Halyq Komıssarlar Keńesi janyndaǵy Túrkistan-Sibir temirjoly qurylysyna kómek berý komıtetin basqarǵan bolatyn. Túrksibti salý týraly sheshim 1926 jyly 3 jeltoqsanda KSRO Eńbek jáne Qorǵanys Keńesiniń otyrysynda qabyldandy. Túrksib qurylysynyń jetekshisi bolyp  V. Shatov taǵaıyndaldy.

HH ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy Ortalyq Azııa men Sibirdi baılanystyrǵan biregeı joba Qazaqstan úshin mańyzdy oqıǵa boldy. Túrkistan-Sibir temir jolynyń qurylysy (Túrksib) 20-jyldardyń aıaǵy men 30-jyldardyń basynda qazaq halqyn biriktirdi. Kópshilik úshin bul jańa, jaqsy jáne jarqyn ómirdiń úmitine aınaldy. Túrksib tarıhy – bul eń aldymen temirjolda jumys istegen qarapaıym qazaqstandyqtar. Qurylys alańyna Keńes eliniń túkpir-túkpirinen jumysshylar keldi. Dala, ózender men taýlar arqyly myńdaǵan shaqyrym temir joldar ótti. 1927 jyldyń qyrkúıeginde qurylysshylar temir joldyń birinshi býynyn soltústikte – Semeı stansııasynan, al 1927 jyly qarashada – ońtústik býynyn  Lýgovoe stansııasynan salýdy bastady. Al 1931 jyly Túrkistan-Sibir temir joly merziminen buryn paıdalanýǵa berildi. Ol bastapqyda 5 jylǵa josparlanǵan bolatyn, al is júzinde úsh jarym jylda salynyp bitti. Kóp jyldan keıin, 1974 jyly, Túrksib boıymen ótken alǵashqy parovoz Almaty qalasynda qurmetti turaqqa ornatyldy. Alaıda ókinishke qaraı 90-shy jyldardyń sońynda bul jádiger Qytaıǵa metall synyqtary retinde satylyp ketti.

Kóptegen tarıhı tulǵalar Túrksibpen baılanysty. Mysaly, álemge áıgili Kalashnıkov avtomatyn jasaýshy Mıhaıl Kalashnıkov 18 jasynda Qazaqstanǵa kelip, Túrksibte (Mataı stansııasynda) jumys istedi jáne onyń aıtýynsha, onyń tehnıkaǵa degen qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵan depo mashınısteri men temir ustalary bolǵan. Keńestik áskerı tilshiler Ilıa Ilf pen Evgenıı Petrov  qurylys kezinde jýrnalıster retinde Túrksibte bolǵan, olardyń estelikteri «Altyn buzaý» romanynda kórinis tapqan. Túrksib qurylysyna kómek kórsetý komıtetiniń múshesi Muhamedjan Tynyshpaevtyń rólin erekshe atap ótken jón. Onyń bastamasy arqasynda jol jóndeýshi agentter kýrsy quryldy, onda elýden astam qazaqtar oqytyldy, ol magıstraldy salý kezinde 75 mıllıon rýbldi únemdeýge múmkindik bergen «Shoqpar nusqasy» jobasyn jasady. Túrksibten belgili qazaq temirjolshylary, bolashaqta Qazaq KSR eńbek sińirgen qurylysshylary Jumaǵalı Omarov, Qadyr Qulmanov, Mustafa Qazybekov jáne Ahmetjan Májenov ósip shyqty. Sońǵysy, aıtpaqshy, ıaǵnı Ahmetjan Májenov 1930 jyly 28 sáýirde sońǵy «kúmis» baldaqty qaǵyp kirgizgen jumysshy bolatyn.

Al, belgili qoǵam jáne memleket qaıratkeri Turar Rysqulovtyń bul qurylysty basqaryp, júrgizýdegi orny men róli orasan zor. Ol qazaqtardy temirjol qurylysyna tartyp, olardan jumysshylar jáne maman kadrlardyń qalyptasýyna úlken eńbek sińirdi. «Kúndiz otyrmaı, túnde uıyqtamaı» qurylystyń tikeleı basy-qasynda bolyp, jan aıamaı eńbek etti. F.Goloshekınniń jáne onyń aınalasyndaǵylardyń qarsylyǵyna qaramastan ózi burynnan biletin M.Tynyshpaevty qazaqtan shyqqan alǵashqy joǵary bilimdi temirjol mamany retinde Túrksib qurylysyna tartty.

1958 jyly Túrkistan-Sibir temirjoly Qaraǵandy temir jolymen birge Qazaq temir jolyna biriktirildi. 1971 jyly Qazaq temirjolynan Almaty temir joly bólindi. Sodan keıin táýelsiz Qazaqstannyń barlyq temir joldary «Qazaqstan temir joly» memlekettik kásipornyna biriktirildi.

Uzyndyǵy 1500 shaqyrymdyq Túrksib temirjolynyń mańyzy óte zor. Ol onyń qurylysyna baılanysty barlyq úmitterdi tolyq aqtady, Qazaqstan men Ortalyq Azııa respýblıkalary ekonomıkasy men mádenıetiniń aıtarlyqtaı ósýine yqpal etti. Onyń aınalasynda kóptegen ónerkásiptik jáne aýylsharýashylyq kásiporyndary quryldy. Túrksib otandyq temirjol salý mektebi retinde belgili. Munda kóptegen temirjol mamandary qalyptasyp, olar jaqsy kásibı daıyndyq ótti jáne keremet ınjenerlik kadrlar ósip shyqty. Túrksib qurylysshylarynyń tájirıbesi men qyzmeti otandyq temirjol qurylysynyń altyn qoryna aınaldy. Olardyń urpaqtary búgingi kúni óz ata-babalarynyń ıgilikti isterin úlken jaýapkershilikpen odan ary jalǵastyrýda.

Sabyrhan SMAǴULOV,

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti

Qazaqstan tarıhy kaferasynyń oqytýshysy

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir