08 Mamyr, 2020 Saıasat

AQSh Máskeýdi qalaı bombalamaq bolǵan?

Vashıngtonnyń jospary boıynsha, jańa synaqtan ótkizilgen atom arsenaldarymen Keńes Odaǵynyń 20 qalasyn joıý kerek bolǵan.

Getty Images

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtaǵan soń AQSh-tyń burynǵy prezıdenti Garrı Trýmen Máskeýdi ıadrolyq qarýmen bombalaýdy josparlaǵan. Bul týraly Qamshy tilshisi anglııalyq The Express basylymyna silteme jasap habarlaıdy. 

Germanııa jeńilgen soń Ulybrıtanııanyń sol kezdegi premer-mınıstri Ýınston Cherchıll Stalınniń kommýnıstik yqpaly Shyǵys Eýropada kúsheıip kete me dep úreılengen. Sondyqtan Cherchıll batystyq odaqtastaryna «aqylǵa syımaıtyn operasııa» ıdeıasyn usynǵan. 

Bul jospar boıynsha, AQSh-tyń Manhetten jobasynyń bir bóligi bolǵan atom bombalaryn Máskeý men Kıevke tastaý josparlandy. Alaıda ıadrolyq bombalaýdan buryn Germanııadan, Polshadan jáne Shyǵys Eýropadan Keńes Odaǵy kúshterin shyǵaryp tastaý kerektigi aıtylǵan.

1945 jyldyń maýsym aıynyń sońynda Cherchıll bul jospardan bas tartty, sebebi basqa batystyq lıderler buny "sýısıdtik jospar" degen. Biraq AQSh-tyń sol kezdegi prezıdenti Garrı Trýmen ólimge ıtermeleıtin usynystan shabyt alyp, ony óziniń "Plan Totality" dep atalatyn áskerı strategııasyna qoldandy. 

Stalın, Cherchıll jáne Trýmen úshtigi Germanııadaǵy Potsdam kelisimi kezinde nemis terrıtorııasyn qalaı basqarýǵa bolatyny týraly birneshe kezdesý ótkizdi jáne Trýmen Stalınge Troısa synaǵy –ıadrolyq qarýdyń alǵashqy jarylýy sátti ótkenin habarlady. Synaq 1945 jylǵy 15 tamyzda Manhetten jobasy kezinde bolǵan. 

Bul Keńes Odaǵyna ıadrolyq qarý týraly alǵashqy resmı habarlama boldy. AQSh delegattary sol kezde Stalınniń sabyrly reaksııasyna tań qalǵan. "Sebebi, ıadrolyq synaq týraly Stalın Los-Alamostaǵy shpıondardan bilip alǵan" dep jazdy anglııalyq The Express basylymy.

Kezdesýden keıin Trýmen AQSh-tyń sol kezdegi generaly Dýaıt Eızenhaýerge jańa jospar qurýdy tapsyrǵan. Jospar boıynsha synaqtan ótkizilgen atom arsenaldarymen Keńes Odaǵynyń 20 qalasyn joıý kerek boldy.

Máskeý, Lenıngrad jáne Stalıngrad atý núktelerinde bolǵan. Áskerı josparlaýshylar barlyq iri Keńes qalalaryn kútpegen jerden joıý kerektigin málimdegen.

20-dan 30-ǵa deıingi atom bombalaryn jarý josparlanǵan. Bul Reseıdiń kartadan óshirilýine jetkilikti dep eseptelgen. 

Ilmek sózder: Iаdrolyq qarý AQSh

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir