Qazaqstan turǵyndary ıadrolyq synaqtardyń zardaptaryn jaqsy biledi. Semeı polıgony aýmaǵyndaǵy ıadrolyq synaqtardyń tarıhy – bul aımaq pen eldiń turǵyndarynyń qaıǵy-qasireti ózinshe bir tarıh. Qazaqstan ıadrolyq qarýdan bas tartqan alǵashqy memleket retinde búkil álem qaýymdastyǵyn ıadrolyq qarýdan azat álemge bet burýǵa shaqyrdy.

1991 jylǵy 29 tamyz Qazaqstan tarıhynda halyqtyń erik-jigerin qoldaıtyn aıtýly kúnderdiń biri retinde máńgi qalady. Tuńǵysh Prezıdent N.Nazarbaevtyń jarlyǵymen Semeı ıadrolyq polıgony jabyldy. Iаdrolyq polıgondy jabý týraly buryn-sońdy bolmaǵan sheshim álemdik qaýymdastyqtyń keń qoldaýyn týdyrdy jáne Qazaqstan bul áreketti búkil álemge jas eldiń beıbitshilikti súıetin saıasatty ustanatynyn kórsetti. Semeı polıgonynyń aýmaǵynda 1949-1989 jyldar aralyǵynda 456-dan astam ıadrolyq qarý synaǵy ótkizildi. Synaqtardyń áserinen kóptegen aımaq turǵyndary zardap shekti, keıbireýleri áli de ózderiniń densaýlyǵyna áser etken ıadrolyq synaqtardyń zardaptaryn sezinýde.

Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylýyna tanymal «Nevada-Semeı» antııadrolyq qozǵalysy áser etti.  1989 jyly 28 aqpanda myńdaǵan adam jınalǵan Qazaqstan Jazýshylar odaǵy ǵımaratynyń janynda mıtıng ótti, sodan keıin «Nevada-Semeı» qozǵalysy resmı túrde quryldy. Sol jyly Nevada-Semeı qozǵalysynyń arqasynda josparlanǵan 18 jarylystyń 11-i toqtatyldy.  Semeı polıgonyndaǵy sońǵy jarylys 19 qazanda boldy.

Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin Qazaqstan úlken ıadrolyq áleýetke ıe boldy. Qazaqstan ıadrolyq qarýdan óz erkimen bas tartqan alǵashqy el. Sondaı-aq 1992 jyly 23 mamyrda Qazaqstan START-1 shartyna Lıssabon hattamasyna qol qoıdy, oǵan sáıkes Qazaqstan tezirek ıadrolyq qarýdan qutylyp, memleket retinde ıadrolyq qarýy joq Iаdrolyq qarýdy taratpaý týraly shartqa qosylady. 1996 jyly Qazaqstan Iаdrolyq qarýǵa jappaı tyıym salý týraly kelisimge qol qoıdy, 2002 jyly ony ratıfıkasııalady.

Qazaqstannyń bastamasymen 2009 jyldyń 2 jeltoqsanynda BUU Bas assambleıasynyń 64 sessııasynda Iаdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúni belgilendi. Ol jyl saıyn 29 tamyzda ıadrolyq tájirıbelerdiń zardaptary týraly aqparat taratý maqsatynda atalyp ótedi.

«Iаdrolyq synaqtardyń murasy – bul joıylý ǵana emes. CTBT-niń negizgi mindeti – jańa qurban bolǵandardyń bolmaýyn jáne ıadrolyq qarýsyzdaný prosesiniń alǵa jyljýyn qamtamasyz etý» – dedi sol kezdegi BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh.

2012 jylǵy 27-29 tamyzda Qazaqstannyń astanasynda «Iаdrolyq synaqtarǵa tyıym salýdan – ıadrolyq qarýdan azat álemge» atty halyqaralyq jobany usyndy. Bul joba – ıadrolyq qarýsyz álem qurýǵa baǵyttalǵan Qazaqstannyń halyqaralyq bastamasy. Joba sonymen birge álemdi ıadrolyq qarý synaqtaryna qarsy kúreste biriktirýge, sondaı-aq búkil álemdegi adamdardy ıadrolyq synaqtar men ıadrolyq qarýlardyń qaýiptiligi týraly aqparattandyrýǵa baǵyttalǵan edi.

Al byltyrǵy jyly 19 qyrkúıekte Tokıoda Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Elbasynyń kitaphanasynyń ataqty ǵylymı-kórme jobasynyń aıasynda «Qazaqstan-Japonııa: ıadrolyq qarýsyz álemge jol» atty halyqaralyq konferensııa ótti. Konferensııa Elbasynyń ıadrolyq qarýsyz álem úshin jahandyq qozǵalysty damytýdaǵy mańyzdy aspektilerine arnalǵan. Qazaqstannyń tuńǵysh  Prezıdenti N.Nazarbaev Qazaqstan men Japonııanyń ıadrolyq synaqtarǵa tyıym salý salasyndaǵy jemisti ózara is-qımylyn talqyǵa saldy.

«Aǵymdaǵy jyldyń 29 tamyzynda Qazaqstan Birikken Ulttar Uıymynyń Hatshylyǵyna tarıhı kelisimniń kúshine ený  baǵytyna bir qadam jaqyndatatyn qujat usyndy, ol alǵash ret ıadrolyq qarýǵa zańmen tyıym salý edi. Osy kelisimdi ratıfıkasııalaý bizge ıadrolyq qarýsyzdaný jáne taratpaý salasyndaǵy odan ári belsendi jumysty jalǵastyrýǵa moraldyq quqyqty beredi » dedi bizdiń otandyq sarapshylar.

Jalpy ıadrolyq qarýsyzdaný ıdeıasy áli de halyqaralyq qoǵamdastyqtyń eń basty basymdyqty mindeti.

Bir kezderi keńestik ıadrolyq áskerı-ónerkásiptik keshenniń ortalyǵy bolǵan Qazaqstandaǵy Semeı polıgonyn aralaǵan Pan Gı Mýn Prezıdent Nursultan Nazarbaevqa 1991 jyly álemdegi tórtinshi iri ıadrolyq arsenaldan bas tartý, polıgondy jabý jáne Ortalyq Azııa aımaǵyn tegin qurý týraly kóregen sheshimi úshin alǵys aıtqan bolatyn.

Keıinnen elde joǵary baıytylǵan ýrannyń aıtarlyqtaı qorlary tabyldy, ony Garvardtyń Belfer ǵylymı jáne halyqaralyq qatynastar ortalyǵynyń dırektory Grem Elıson kem degende 100 jańa ıadrolyq oq-dárilerdi shyǵarý úshin jetkilikti dep sıpattady. Osy ıadrolyq qordan tolyǵymen bas tartý jáne olardy joıý úshin qarý-jaraqty ýrandy tasymaldaýdy jáne satýdy tańdaı otyryp, Qazaqstan qarý-jaraqty baqylaý tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan  taǵy bir úlgi kórsetti.

Qazaqstan qabyldaǵan sheshimderdiń mańyzdylyǵyn asyra baǵalamaý múmkin emes te edi.

Qazaqstannyń antııadrolyq bastamalary búkil álemge tanymal bola bastady. Onyń nátıjesi BUU Bas Assambleıasynyń ıadrolyq qarýdan azat álem qurý týraly Jalpy deklarasııasyn qabyldaýynda boldy. Osylaısha Qazaqstan ıadrolyq synaqtarǵa ushyraǵan elderdiń biri retinde ıadrolyq qarýdy synaqtan ótkizýden jáne paıdalanýdan tolyq bas tartý jáne bas tartý ustanymynda berik tura bildi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Ult Kóshbasshysy Nursultan Nazarbaev bul jaǵdaıda ıadrolyq derjavanyń kóshbasshysy bolýǵa degen qulshynysty tastaı otyryp, memlekettik danalyqty kórsetti.

«Men polıgondy japqan, ıadrolyq qarýdan bas tartqan Qazaqstan búkil adamzatqa erkin dem alýǵa kómektesti dep sanaımyn. Mundaı kúıde qansha qarýdy elestetip kórińiz. Ol kez kelgen adamnyń qolyna túsýi múmkin. Sondyqtan biz bul zymyrandardy alyp tastap, olardy alys qashyqtyqtaǵy bombalaýshylarmen bizdi qajet etetin áskerı ushaqtarǵa, áskerı tehnıkalarǵa aıyrbastaý týraly sheshim qabyldadyq, ıadrolyq zymyrandardyń ushaqtaryndaǵy otyndy sattyq, bul úshin aqsha taýyp, ınvestısııa aldyq», - dedi N. Nazarbaev.

«Sondyqtan biz teńdestirilgen sheshim qabyldadyq: osy zymyrandardy alyp tastaý, alys qashyqtyqtaǵy bombardırlerdi bizge qajet áskerı ushaqtarǵa, áskerı tehnıkalarǵa jáne ıadrolyq zymyrandardyń ushaqtarynda janarmaı satý, memleket úshin aqsha tabý jáne ınvestısııa alý», - dep oıyn bólisken bolatyn Nursultan Nazarbaev.

Prezıdenttiń aıtýynsha, alǵashqy jetistik - ulttyq kelisim negizinde Semeı polıgonyn jabý, ıadrolyq qarýdan bas tartý jáne bolashaqta ony Qazaqstanda ornalastyrýǵa tyıym salý týraly erikti túrde qabyldanǵan sheshim.

«Ekinshi: biz ıadrolyq polıgonsyz táýelsizdik aldyq. Biz ıadrolyq qarýsyz memleket qurdyq jáne nyǵaıttyq. 2006 jyly Ortalyq Azııany ıadrolyq qarýdan azat etý týraly kelisimge qol qoıyldy. Oǵan Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan jáne О́zbekstan qatysady. - 2015 jyly ıadrolyq klýbtyń bes ıadrolyq derjavasynan arnaıy hattamamen rásimdelgen qaýipsizdik kepildigin aldy. Osylaısha 1994 jyly Býdapesht ıadrolyq derjavalary qol qoıǵan memorandýmdy eskere otyryp, bizdiń elimizde qaýipsizdik kepildigi bar» dedi respýblıka basshysy atap ótti.

Úshinshi sheshim - Qazaqstannyń ıadrolyq qaýipsizdik jónindegi barlyq halyqaralyq sharttardyń qatysýshysy bolý.

Nazarbaev tórtinshi sheshim dep  ıadrolyq qarýsyz mártebege qol jetkizý jónindegi is-qımyldardyń tolyq sıklyn ataıdy.

«Besinshi: Iаdrolyq qarýdan bas tartýdyń qazaqstandyq úlgisi bizdiń elimizdiń Reseımen jáne AQSh-pen jáne birqatar basqa eldermen jáne halyqaralyq uıymdarmen jemisti yntymaqtastyǵyna negizdelgen. AQSh Senaty qabyldaǵan jáne iske asyrǵan qaýipterdi azaıtý jónindegi birlesken baǵdarlama úlken ról atqardy. Onyń aıasynda joıý boıynsha jumystar júrgizildi. Áskerı atomnyń barlyq nysandary Qazaqstan 2012 jyly Reseı, AQSh jáne Qazaqstan arasynda burynǵy Semeı polıgonynda yntymaqtastyqty jalǵastyrý týraly birlesken kelisim jasaldy, biz BUU-nyń kómegin árqashan sezinip kelemiz Semeı polıgonyndaǵy synaqtardyń zardaptaryn joıý» dedi Prezıdent.

Altynshy, negizgi baza Qazaqstanda beıbit atomdy, onyń ishinde atom energetıkasyn jáne ıadrolyq otyn óndirisin damytý múmkindigi boldy.

Jetinshi sheshim retinde Nazarbaev qazirgi álemde jahandyq antııadrolyq qozǵalysta jetekshi orynǵa ıe ekendigin atap ótti. Sonymen, Qazaqstannyń bastamasy boıynsha barlyq adamdardy ıadrolyq qarýǵa jalpy tyıym salý úshin biriktiretin «Atom» jobasy júzege asyrylýda.

«Biz ıadrolyq qarýdan bas tartýdyń tıimdi modelin qalyptastyrdyq. Biz bul úlgini álemniń barlyq elderine qoldanýdy usynamyz. (...) Álemdik qoǵamdastyq Qazaqstan qoǵamynyń osy jeti negizin ıadrolyq qarýsyz álemge kóshý úshin qoldanady jáne qoldanady dep senemin» deıdi óz sózinde Nursultan Nazarbaev.

Ánýar QAIYRBEK

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir