Darıǵa Nazarbaevanyń tóraǵalyǵymen ótken senattyń kezekti otyrysynda birqatar zań jobalary qabyldandy, dep habarlaıdy senattyń baspasóz qyzmeti.

Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi laýazymyna taǵaıyndaý – kún tártibiniń birinshi máselesi boldy. Joǵarǵy palata basshysynyń usynysy boıynsha Serik Sydyqov Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi bolyp bekitildi.

Sondaı-aq senatorlar Qazaqstan Respýblıkasynda beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly zań jobasyn, sondaı-aq zańnamaǵa beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi máseleleri jónindegi túzetýlerdi birinshi oqylymda maquldady. Bul qujattardyń negizgi maqsaty azamattardyń beıbit jáne qarýsyz jınalýǵa, jınalystar, mıtıngiler men demonstrasııalar, sherýler men pıketter ótkizýge konstıtýsııalyq quqyǵyn júzege asyrý.

Senat qabyldaǵan zańdar qatarynda "Qazaqstan Respýblıkasynyń kóshi-qon prosesterin retteý máseleleri boıynsha keıbir zańnamalyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" Zań bar. Senat ony eki oqylymda qabyldady.

Zańnamaǵa sáıkes, etnıkalyq qazaqtar "oralman" mártebesin alý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdik alǵanǵa deıin shet memlekettiń aýmaǵynda turý faktisin rastaý qajet. Is júzinde, 1991 jyldan keıin týǵan etnıkalyq qazaqtar mundaı qujattardy bere almaıdy. Osyǵan baılanysty, "oralman" mártebesin alý úshin buryn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵynda bolmaýy negizgi krıterııi retinde engiziledi.

Sonymen qatar, "oralman" sózin "qandas" sózine aýystyrý bóliginde túzetýler engizildi.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir