13 Sáýir, 2020 Tarıh

Qajyrly qalamger (jalǵasy)

Zeınolla Sániktiń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy týraly oı-tolǵanys

Qamshy.kz

Jaqynda jazýshy, zertteýshi, tarıhshy, etnograf, folklorshy Zeınolla Sánik aǵamyzdyń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy qolyma tıdi. On bes tom. Túgel oqyp shyqtym. Qatty rıza boldym. Qalamger aǵamyz sanaly ǵumyrynda qajyrly eńbek etipti, artyna aýyz toltyryp aıtarlyqtaı kól-kósir mura qaldyrypty. Qazirde talantty sýretkerdiń osyndaı eren de eseli eńbegin bireý bilse, bireý bilmeıdi. Sondyqtan el-jurt, oqyrman qaýym bile júrsin degen izgi nıetpen osy kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy týraly oıymyzdy ortaǵa salǵandy jón kórdik.

«Otan qoıyny – ómirdiń quty, otansyzdyq – ómirdiń juty. Otan – halyqtyń asqar beli, adamnyń arqa tiregi. Otanshyl azamat óz eliniń qatparly taýyn, qazynaly jerin, darhan dalasyn, ásem qalasyn, batyr babasyn, adal balasyn maqtanysh tutýǵa tıis» degen oı qorytypty otanshyl jazýshy shalqymasynyń sońǵy jaǵynda. Iá, biz de bul sózge tolyqtaı qosylamyz. Al qosarymyz, el men jer, ult tarıhyn ardaqtap, tom-tom tarıhı shyǵarmalar jazyp, halqynyń ystyq yqylasyna bólengen Zeınolla Sánikteı qarymdy qalamgerdi de búgingi urpaq umytpaı, esimin este ustap, maqtan tutýy tıis. «Týǵan jerge oralý», «Ata jurt aryny» syndy shalqymalary da týǵan jer men ósken eldi qara sózben jyrlaǵan qasterli týyndylar.

Kitaptaǵy ǵylymı áńgimelerdi de qyzyǵa da qunyǵa oqısyń. Sebebi shynynda da qyzyq. Oqı bastasań boldy, ary qaraı ıirimine ózi-aq tartyp áketedi. Biz eleı bermeıtin, bile bermeıtin, tipti kózge ile qoımaıtyn kóp jaıttyń qupııasyn ashady, jumbaǵyn sheshedi. «Tabıǵat tálimi» ǵylymı áńgimesinde qarapaıym qumyrsqanyń tirshilik etý qalyby men biz bile bermeıtin syry men qyryn kópshilikke kóldeneń tartady. Bala kezde qumyrsqa ıleýin talaı talqandaǵanym esime túsip, ózimnen-ózim uıalyp, janym jabyrqap-aq qaldy. Eshteńeniń baıybyna boılaı bermeıtin qaıran balalyq-aı!.. Úlken kisilerdiń aýzynan bir áýletke qarata «ózderi qumyrsqa sııaqty eńbekqor, sondaı berekeli» degen sózdi ara-kidik bolsa da estip qalýshy edik. Sóıtsem qumyrsqalardyń da óz ómiri men taǵdyr-talaılary bolady eken ǵoı: «Qumyrsqa óte eńbekshil, adamnan da kúshti jándik, ol óz salmaǵynan júz ese artyq júkti kótere alady. Ileý qumyrsqanyń úlken qurylysy, ol óte sheberlikpen salynǵan. Onda ana-qumyrsqa, patsha-qumyrsqa, jumysshy-qumyrsqalar turatyn oryn aıyrym-aıyrym salynady» deı kelip, jazýshy qumyrsqanyń qasıetteri týraly áńgimeleıdi. Áńgimelep qana qoıa salmaı, ony óz basynan keshken jaǵdaıattarmen baǵamdap, naqty dáleldeıdi. Qumyrsqalardyń jabyla ketse aıdahardy da jalmap, jep qoıatynyn alǵash osy áńgimeden oqyp-bilip, tańdanyp, tańdaı qaǵyp otyrǵan jaıym bar. Sondaı-aq qumyrsqanyń júris-turysynan aýa-raıynyń qandaı bolatynyn, máselen, jaýynnyń jaýatynyn nemese jaýmaıtynyn, jaýsa, qaı jaqtan jaýatynyna deıin anyqtap bilýge bolady eken. Buny jazýshy óz basynan ótken bir oqıǵa arqyly sýrettep bergen. Rasynda da, dál solaı bolyp shyqqan. Qaıran qalmasyńa lajyń joq. Bunymen qalamger: «áı, adamdar, qumyrsqadaı uıymshyl, berekeli, eńbekqor jáne sezimtal bolyńdar!» degendi ańǵartyp turǵanyn men de sol qumyrsqadaı sezip otyrmyn. «Sary kúshik pen Sarkis» áńgimesinde jeti qazynanyń biri – ıt týraly jáne onyń qasıetteri jóninde aıta kelip, Bolat degen balanyń baldaı tátti qylyǵy týraly áńgimeleıdi. Sarkisti kórip ań-tań qalǵan bala onyń qylyqtaryna máz bolyp, ol týraly kóbirek bilýge qumartady. Ákesinen, odan muǵaliminen surap, qanaǵattanarlyq jaýap alady. Sóıtse, jer betindegi kez-kelgen tiri jan ıesiniń myna jaryq jalǵanda ózindik atqaratyn róli, qyzmeti, jumysy bolady eken: «Sonymen sarkis – eginniń, baý-baqshanyń jaýy tyshqandy, adamzatqa zalaldy jylandy jep, jamaǵatqa  paıda ákeletin haıýan» ekenin bilip, tabıǵat tylsymdaryna qanyǵa túsedi. «Alyptyń alyby» ǵylymı áńgimesinde haıýanattar men ósimdikter aıtysyp, «Dúnıedegi eń jaýyz, jalmaýyz kim?» degen suraqqa jaýap taba almaı, tórelik aıtqyzý úshin Taý atanyń aldyna kelip júginedi. О́simdikter haıýandardy eń jaýyz dep tanıdy eken. Al haıýandardyń da óz ýáji bar bolyp shyqty: «Bizden ótken de jalmaýyz bar, ol – adam. Adamdar bizdi jalmaýmen ǵana tynbaıdy, tipti ózderi birin-biri jep, birin-biri qurtýda aldyna jan salmaıdy.» Mine, osylaı ósimdikterdiń, jan-janýarlar men ań-qustardyń aýzymen-aq adamzatqa qaýip tóndiretin de, tabıǵatty búldiretin de, jan-janýarlardy qyryp-joıatyn da adam balasy ekenin kópshiliktiń qaperine salady. Sonymen birge adamzatty baqytqa bóleıtin de, tabıǵatty aıalaıtyn da, ósimdikter men jan-janýarlarǵa aıashylyq sezimmen qarap, olardy barlyq pále-jaladan saqtandyryp-qutqaratyn da adam balasy ekenin eskertedi. Bunymen avtor ne aıtqysy keldi deısiz ǵoı? Árıne, adam balasyna adamzatty aıalańdar, tabıǵatty kózdiń qarashyǵyndaı saqtańdar, boıynda jany bar qybyrlaǵan jándikter men jan-janýarlarǵa tıispeseńizder, dúnıe odan saıyn nurlanyp keter edi degendi ym-ısharamen túsindirip turǵany anyq. Tujyryp aıtqanda, «adam balasy, bári de sizderdiń qoldaryńyzda» degendi uqtyrǵysy kelgenin túsinigi bar kez-kelgen jan túsinedi ǵoı degen oıdamyz. «Ermek esten tanǵannan keıin» áńgimesinde aýrýdyń aldyń alý kerektigin eskertip, eger elemese arty jaqsylyqqa aparyp soqtyrmaıtynyn naqty mysalmen dáleldep beredi. Ákesi Ermek atty ulynyń densaýlyǵynda kinárat baryn bilse de, ony áıeli aldyn ala eskertse de, jas kezde ne bolmaıdyǵa salynyp júre berip, aqyry ulynyń aýrýy asqynyp, ajal aýzynan qalǵanyn jazady. Ulynyń boıynda temir quramy azaıyp ketkendikten qany azdyq aýrýyna shaldyqqan eken.   Dárigerge der kezinde qaralyp, densaýlyqqa asa mán berý kerektigin eskertip tur. Jumyr basty pendege eń basty kerekti birinshi baılyq – densaýlyq emes pe?! Mine osy turǵydan alyp qaraǵanda, bul shyǵarmanyń da tárbıelik mán-mańyzy óte zor. «Túngi ot» ǵylymı áńgimesinde eki balanyń ózennen balyq aýlaý úshin baryp, qarmaq salyp, túnniń bir ýaǵyna deıin otyryp qalǵany baıandalady. Bir kezde anadaıdan jyltyldaǵan ot ushqyny kórinedi. Úlkenderden áńgimeleri esterine túsip, saıtandar ot jaǵyp jatyr eken dep oılap, tyraǵaılap qasha jóneledi. Ata-analary olardy aýyryp qaldy ma dep oılap, ushyqtatyp jiberý úshin molda shaqyrady. Molda qara aspandy tóndirip, «balanyń basy pálege baılanyp qalypty» dep, ótirikti shyndaı ǵyp zýyldatyp, ushyqtap, ózinshe emdep-domdap, alatynyn uıalmaı surap alyp ketedi. Ata-analary da, balalary da alǵystaryn jaýdyryp, rmza bolysady. Erteńinde Muqash degen aýyl qarııasy ol jaqta saıtannyń joqtyǵyn, shirik aǵashtar túnde adamǵa janǵan ottaı jarqyrap kórinetinin aıtady. Sodan ony anyqtap bilý úshin bir top bala jınalyp barsa, ol shynynda da túnde jarqyrap kórinetin terektiń shirik túbiri bolyp shyǵady. Sóıtse, shirik aǵashtyń quramynda fosfor elementi bolatyndyqtan, onyń kúndiz-túni damylsyz janyp, túnde alysqa jarqyrap kórinetini ǵylymda áldeqashan dáleldengen nárse eken. Osyndaıda «áı, nadandyq-aı!» dep oılaısyń. Din adamy da qý qulqyn úshin ótirik aıtyp, azdaǵan pul úshin Qudaıdan da qoryqpaı aldap-arbaýǵa baratynyna qynjylasyń, árıne.

Bul ǵylymı áńgimelerde jańalyq kóp, jańashyldyq basym. Jandy-jazsyzdyń bárin adam sııaqty sóıletip, oılantyp, is-áreketke kóshire beredi. «Ústeldegi talasta» qaryndash pen qalamnyń qaısysynyń kóp qyzmet atqaryp, elge kóbirek paıda tıgizetinderi úshin aıtysyp-tartysyp, talasyp, qyzyl keńirdek bolǵanyn oqyp-bilsek, «Dúmpýly dúrmekte» Jer-Ananyń jer betindegi jalpy jamaǵatyn: tutas tirshilik ıesi men barlyq tabıǵat múshelerin jıyp, alqaly jıyn ótkizgenine kýá bolamyz. Oǵan shyryldaǵan torǵaı, byryldaǵan bytpyldyq, yzyńdaǵan sona, shyryldaǵan shegirtke, ıreńdegen jylan, bulańdaǵan qyran... bári de óz ókilderin jiberipti. Solardyń bári de «adamzatqa paıda keltirip júrmiz, sonda da bizdi adam balasy qyryp-joıǵanyn qoıar emes» degen shaǵym aıtady.  Sondyqtan  ar-uıat men ádiletti berik ustanatyn qalamger «eger bundaı júgensizdikter toqtatylmasa, uly tabıǵat óz kárin bir tókpeı qoımaıtynyn, túbinde adam tabıǵattyń aýyr jazasyna ushyraıtynyn» eskertedi. Eger osyny qrǵaq sózben basqasha aıtsa, áseri bolmas edi. Al adam balasynan jábir-japa shekken tirshilik ıeleri men tabıǵat músheleriniń aýzynan aıtylǵanda, jumyr basty pendeniń oılanatynyna kámil senemin. Endeshe bul týyndy da óz mindet-maqsatyn tolyqtaı atqaryp tur dep aıta alamyn.

Bul ǵylymı áńgimelerdiń biri birinen ótken qyzyqty, qyzǵylyqty, eń bastysy oqyrmandy beı-jaı qaldyrmaıdy, oılandyrady, tolǵandyrady. Al tolǵandyrǵan, oılandyra alǵan shyǵarmanyń ǵumyry da uzaq bolary sózsiz. «Jeli basyndaǵy jelpiniste» ájeptáýir aqshaǵa satylyp, satyp alýshylar bálenbaı myń shaqyrym jerge poıyzben alyp ketken qońyr attyń araǵa ýaqyt salyp týǵan jerine, alǵashqy ıesine qashyp kelgeni jóninde aıtylady. Bálenbaı myń shaqyrym jerden týǵan jerin qalaı tapty, qalaı aman-esen jetti eken? Keýdesinde jany bar tirshilik ıesiniń biz bile-bermeıtin qupııa-syry áli de kóp qoı, shirkin. «Nesibe» ǵylymı áńgimesinde «uzaq ýaqyt tyshqan ataýlydan tiske juǵyn bolarlyq eshnárse keziktire almaı júrgen mysyq aıaq astynan naýqasqa shaldyǵyp, «ińir soqyrlyǵy» aýrýyna tap bolǵanyn» jazady. Densaýlyǵy kúnnen kúnge nasharlaı beredi. Sóıtip júrgende ol qoıanǵa kezigip, ol ony maımyl dárigerge ertip aparady. Alpamsadaı maımyl dáriger ári-beri qarap, ózennen balyq aýlap, mysyqqa jegizip, emdeı bastaıdy. Kún ótken saıyn mysyqtyń kózi shyradaı janyp, densaýlyǵy jaqsara bastaıdy. Oǵan maımyl dáriger mynandaı dıagnoz qoıady: «Seni óz nesibeńnen aıyryp, dertke shaldyqtyrǵan nárse – jalqaýlyq. Uıańnan qııa basyp shyqpaı, jan tynyshtyǵyn kúıttep, daıyn et – kóringennen qalǵan jemtikti jep jatyp alǵansyń. Gáp sol tyshqan ustap jemegenińde. Tyshqan saǵan azyq bolady, kóz nuryńdy arttyrady, ózińdi ónerge jattyqtyrady. Bilip qoı, mysyǵym, tyshqannyń boıynda teńiz qyshqyly degen zat bolady. Ol seniń kórý qýatyńdy arttyrady, ásirese túngi kórý qýatyńa qýat qosyp turatyn nárse – sol. Sondyqtan jaratylys bergen nesibeń – tyshqandy úzbeı jep turýyń kerek. Al, myna kól sýy men balyqta da teńiz qyshqyly molshylyq, munyń aýrýyńa shıpa bolýdaǵy syry osynda.»  Mine, osy ǵylymı áńgimeni oqyp otyrǵanda esime qazirgi qazaq halqy túse qaldy. Búginderi adamdardyń densaýlyǵy ýaqyt ozǵan saıyn nasharlap barady. Bul da bizdiń ábden qanǵa sińgen ulttyq taǵamdarymyzdy  qoldanbaı, basqa da jasandy taǵamdardy iship-jeıtinimizden shyǵar.

«Jer astyna saıahat», «Bákenniń batpyraýyǵy», «Arman kóleńkesi», «Shashtaǵy sharapat» ǵylymı-fantastıkalyq áńgimelerde Asanqaıǵynyń keıipkerdi Jelmaıasyna mingestirip alyp, atamekenin qalaı tanystyrǵany, Bákenniń ata-babalyrynyń tarıhı izderin izdegeni, jastaı qaıtys bolǵan qyzyn kúndiz-túni kóz jasyn tımaı joqtaı bergen anasyn jubatý úshin ulynyń dál qaryndasynan aýmaıtyn, adamsha sóılep, áreket etetin robot jasap berip, kóńilin demdegen tapqyrlyǵy, adamnyń bir tal shashy arqyly onyń ne iship, ne jegenin, tipti neden qaıtys bolǵanyn anyqtaýǵa bolatyny týraly qyzyqty oqıǵalar baıandalyp, olar naqty mysaldarmen aıshyqtalǵan. «Shashtaǵy sharapatta» ǵalymdar qaıtys bolǵan adamnyń bir tal shashy arqyly onyń kepireshten ýlanǵanyn anyqtaǵan. Bul birinshiden, qyzyqty, qyzǵylyqty jaıt. Ekinshiden, ǵylymnyń qudireti men ǵalymnyń zertteýshilik eńbegin kórkem shyǵarma arqyly jalpaq jurtqa jarııa etý. Úshinshiden, oqyrmanǵa, jas urpaqqa oı salyp, olardy da osyndaı izdenimpazdyqqa úndeý. Tórtinshiden, óz arman-maqsaty jolynda qajymaı-talmaı eńbektenýge, ıaǵnı  eńbekqorlyqqa, izgilikke, adamgershilikke tárbıeleý. «Aıý atqannyń áńgimesi», «Ań jolynda», «Bala bıdiń áńgimesi», «Qońyr sıyrdyń kómegi», «Tanyspaı ketken tánti jandar», «Mańdaıdaǵy hat», «Aýylǵa kelgen ańqaý bas», «Jańqabaıdyń jańylysy», «Tórt ketik», «Bir tartym shylym» áńgimeleri de ártúrli adamdardyń basynan keshken qyzyqty jaıttary men tańǵajaıyp oqıǵalar týraly jazylǵan tamasha týyndylar. Qaı qaısysyn alsańyz da, jalyqtyrmaıdy, tartymdy, jeńil oqylady.

«Taý juldyzy» hıkaıatynda Erenqabyrǵa óńirinde qazaq balalaryna arnap mektep ashyp, bala oqytqan Razdyq Ahmetjanulynyń ónegeli ómiri men qaıyrly isteri baıandalady. Segiz qyrly, bir syrly azamat Razdyq muǵalim mektep qurylysyn da ózi qolǵa alyp, tabanyn tozdyryp júrip saldyrady. Oqýshylardy tek bilim nárimen sýsyndatyp qana qoımaı, óner men eńbekke tárbıeleıdi. Shákirtteriniń alǵan bilimderin odan ári jetildirip, ushtaı túsý maqsatynda mekteparalyq  jarystar uıymdastyryp, ózi basy-qasynda júrip, jetkinshekterdiń jelkildeı ósýine kóp eńbek sińiredi. О́leń shyǵaryp, ony shákirtterine jattatyp, kózqarastary men tanym-túsinikteriniń qalyptasýyna da aıtarlyqtaı yqpal etedi. Úkimet basyndaǵy sheneýnikterdi keketip-muqatyp, synap-minegen óleńderi úshin jazaǵa tartylyp kete jazdap, áýpirimmen aman qutylady. Án aıtady, kúı tartady. Mektepte dombyra klasy men óner úıirmesin ashyp, orkestr qurady. Ákesi Ahmetjan da oqymysty,  ónerli, bilimdi, patsha quzyrynda jaýapty qyzmet istegen elge syıly azamat bolatyn. Mine, osyndaı tekti atanyń balasy Razdyq muǵalim qyryq eki jasynda kisi qolynan qaza tabady. Ony atqan Zııada degen qaraqshy ustalap, sol qylmysy úshin 1950  jyly ólim jazasyna kesiledi. Biraq odan ne paıda?! Aıaýly ustaz, segiz qyrly, bir syrly ónerli azamat arman-maqsattaryn tolyq júzege asyra almaı, qyrshynynan qıyldy. Árıne, ókinishti. Dese de sol armanyn tolyq iske asyra almaı ketken ardaqty ustazdyń ómiri búgingi jas urpaqqa úlgi-ónege. Endeshe bul týyndynyń tárbıelik min-mańyzy óte zor. Atalmysh shyǵarmadan ustaz týraly ǵana emes, onyń týyp-ósken ortasy, ólkeniń keshegisi men búgingisi,  aýyl adamdary, el jaıy týraly tolyq maǵulmat alýǵa bolady.  «Qashqyn» hıkaıatynda Qytaıdaǵy qazaq zııalylarynyń taǵdyr-talaıy sýretteledi. Bas keıipker – Qapas oqyǵan-toqyǵany kóp, aldyna qoıǵan arman-maqsaty úlken izdenimpaz azamat. Azattyqtyń alǵashqy jyldarynda ólkelik bıýro kadrlar mektebinde oqyp, Úrimjidegi mádenı muralardy jııý-zertteý ornynda qyzmet etetin ol Shınjaı óńirindegi kóne qalalardyń ornyn, jibek jolynyń baıyrǵy silemderin, saharadaǵy saq dáýiriniń tas eskertkishteri men oıý-órnekterin, ejelgi úısin molalary men áıgili adamdardyń kúmbezderin zerttesem degen izgi nıetpen el aýzynan tarıhı jazbalar men aýyz ádebıetiniń asyl úlgilerin jazyp ala beredi. Ǵylymı aınalymǵa engizip, tynǵylyqty zerttemek oımen kól-kósir dúnıe jınaıdy. Biraq keıinnen ózi qyzmet atqaratyn «Mádenı muralardy jııý-zertteý mekemesindegi qandybalaqtardyń bas atamany, feodaldyq han-patshalardyń belsendi soıylsoǵary, halyqtyń qas jaýy, taby jat element» degen jalǵan jalaǵa iligip, óz qyzmettesteriniń kórsetýimen ustalyp, qamaýǵa alynady. Ol jerde onyń kórmegen quqaıy, qorlyq-zorlyǵy bolmaıdy. Keıinnen ózin kórsetip, ustatyp jibergen Áshimjan, Kóksaqal Murat sııaqty jandaıshaptar da jalamen tutqyndalyp, abaqtydaǵy tanystarynyń qataryn tolyqtyryp jatty. Bir aýyz sózdi jańylyp qate aıtqany úshin aıdalyp ketkender qanshama! Lagerdegi jantúrshigerlik azapqa shydaı almaı qashyp shyǵyp, jasyrynyp júrip, qoǵam ózgergen kezde aqtalyp, burynǵy mekemesine qaıyra bastyq bolyp barady. Ústinen aryz jazyp, ózin tap ókili retinde áshkerlep, ártúrli jala jaýyp ustatyp jibergender de uıalmaı-qyzarmaı, qysylyp-qymtyrylmaı qaıtadan qyzmet surap kele bastaıdy. Mine, «Qashqynda» osyndaı adam taǵdyry oıynshyqqa aınalǵan alasapyran kezeń, qıly-qıly tarıhı oqıǵalar men alýan minezdi keıipkerlerdiń is-áreketteri baıandalyp, harakterleri somdalady. Bul shyǵarmada qıyn-qystaý kezeńdegi satqyndyq, ishtarlyq, kórealmaýshylyq, aıaqtan tartýshylyq tárizdi jaman qasıetter andaǵaılap aldyǵa shyǵady. Ásheıin kúnde, onyń ústine qolyńda bılik bolsa, dos-jaran kóp, al basyńnan baq taıǵan kúni bári qarasyn kórsetpeı keterine, sen úshin basyn báıgege tikpeıtini óz aldyna, aınymas dospyn dep júrgenderdiń  syrt aınalyp, satyp ketetinine kózińizdi ábden jetkizedi. Bul shyǵarma osynysymen qundy, sonysymen mańyzdy.  Al jazýshynyń «Partııalyq jarna» hıqaıaty «Qashqynnyń» zańdy jalǵasy ispettes shyǵarma. Onda da Qytaıdaǵy Mádenıet tóńkerisinen keıingi tarıhı oqıǵalar baıandalady. Bas keıipker – burynǵy Baqyt gúńshisiniń (aýyldyq kommýna) bastyǵy Turǵanbaıdyń tóńkeristen keıin surapyl qysym, qatań tergeýge túsip, jazyqsyz jala jabylyp, qýǵyn-súrginge ushyrap, tutqyndar lagerinde jazasyn ótep, tepkiniń astyna túskeni, aıaýsyz soqqyǵa jyǵylǵany, baqandaı segiz jyl azap shegip, mehnat tartqany sýretteledi. Shyǵarmadan «Turǵanbaı bastaǵan keri tóńkeristik topty janyshtaıyq» dep bar páleni bastaryna úıip-tógip, óńeshterin soza daýryqqan sholaq belsendilerdiń qandaı jala japqany, birge istegen qyzmettesteri men dos-jarandarynyń bári birdeı satqany, kózin baqyraıtyp qoıyp ótirik aqpar bergenderi, oıy túgil túsine kirmegen isterdi istedi dep qısynsyz aıyp taqqandary, áke-sheshesi men bala-shaǵasynyń ýaıym-muńnyń qushaǵynda qalǵany, ózi ádiletsizdiktiń qurbany bolǵany ap-aıqyn kórinedi. Ol kommýnıstik partııa qatarynan shyǵarylsa da, partııalyq jarnasyn ózi arnaıy qoldan jasap alǵan jeke qobdıshaǵa jınaı beredi. Basyna túsken osyndaı qıyndyqtarǵa moıymaı, aqyr aıaǵynda aýyrtpalyqtardyń bárin jeńip shyǵady. Segiz jyl qýǵyn-súrginnen keıin aqtalyp, bostandyqqa shyqqan Turǵanbaı óz qyzmetine qaıta oralady.

Bul týyndyda da Qytaıdaǵy qazaq oqyǵandarynyń qıly taǵdyry, sol bir alasapyran kezeńdegi tarıhı oqıǵalar, zaman tynysy, tirshilik kelbeti shynaıy túrde kórinis tapqan. Aırandaı uıyp otyrǵan qanshama otbasynyń shańyraǵy opyrylyp ortasyna túskeni, kári-jasyna, kináli-kinásizdigine qaramaı japa shekkeni, jappaı abaqtyǵa qamalyp, tutqyndar lagerine aıdalǵany, jazyqsyz jaza shekkeni, kóptegen tutqynnyń jasyna jetpeı ajal qushqany asqan sýretkerlikpen sýrettelgen.  Keıipkerlerdiń is-áreketi, sóılegen sózderi men áńgimeleri, oı tolǵanystary men kóńil tolqyndary arqyly  jazyqsyz jazalanǵan jandardyń bastaryndaǵy taǵdyr taýqymetin oqyrmandar júregine ádemi jetkizgen. Tipti Medeý aqsaqal dúkenge barǵanda kelininiń «Ata, ata, eldiń bári qyzyldasyp jatyr ǵoı, myna qyzyl buldan kóılek kısek unasa ma!» dep ázil-shynyn aralastyrǵan suraǵyna «Qaraǵym-aı, bularyń qalaı bolar eken, qyzylǵa qarǵa-quzǵyn tym úımelegish kelýshi edi, bireýge jem bolyp ketpeseńder bolǵany ǵoı» degen qaǵytpa jaýabynan da ilip izdep, «Medeý shal partııanyń qyzyldasý saıasatyna qarsy shyqty» dep tutqyndap,  qylmystyq jaýapkershilikke tartyp, abaqtyǵa japqanyn qalaı túsinýge bolady?! Jazýshynyń jazýynsha, osyndaı ázildep aıtqan bir aýyz sózi úshin «buzyq element» qalpaǵyn kıip, sottalǵandar az bolmaǵan kórinedi. Tipti oqyp otyrǵanda ishegiń túıilip qalatyn neshe túrli qyzyqty oqıǵalarǵa da kezigesiń. Ne kúlerińdi, ne jylaryńdy bilmeı, ekiudaılyq kúı keshesiz. Mine, osyndaı da keri ketken zaman bolǵan. Alasapyran kezderde ádiletsizdik, satqyndyq, zulymdyq sekildi jamandyqtardyń da sýyrylyp alǵa shyǵatynyn emeýrinmen-aq eskertip ótken.

Jazýshynyń sýretkerlik qyry kóptiń kóńilinen shyǵatyndaı dáreje-dárgeıde, naǵyz kásiptik deńgeıde ekenin osy shyǵarmalarynan anyq ańǵaryp, zertteýshilik qyrynyń da odan mysqaldaı da kem túspeıtinin Qabanbaı  batyr týraly zertteýleri men tarıhı jazbalarynan baıqaǵan edik, al «Qazaq etnografııasy» atty eki tomdyǵyn oqyǵannan keıin oǵan kózimiz anyq jetti. Zertteýshilik qarym-qabiletiniń joǵary ekenine, bilimdarlyǵyna, biliktiligine, qazaq halqynyń arǵy-bergi tarıhyn, etnografııasyn, salt-sanasy men ádet ǵurpyn jetik biletinine, tereń meńgergenine rıza boldyq. Eńbekte jalpy etnografııa uǵymyna tolyq túsinik berilip, onyń sıpaty men mindeti, mazmuny men basty erekshelikterin sıpattaı kelip, qazaq etnografııasy men onyń zerttelý tarıhy jáne basty ókilderi jóninde mándi de maǵynaly sóz qozǵap, salıqaly da salmaqty oı-pikirler aıtady. Sonymen birge zattyq jáne rýhanı etnografııa haqynda da keleli áńgime órbitip, óreli oı tolǵaıdy.  Birinshi kitapta «qazaq» sóziniń shyǵý tegi, ata shejiremiz, halqymyzdy quraıtyn rýlar men taıpalyq odaqtar, olardyń tańbalary, qazaqtardyń qala mádenıeti, turǵyn úıleri, halqymyzdyń sany men ornalasýy, kıiz úıdiń syr-sıpaty, aýyl sharýashylyǵy, saýda jáne ańshylyq, balyqshylyq kásipteri, ulttyq kıimder, ulttyq qolónerimiz, ulttyq taǵamdar, ulttyq oıyndar týraly tyńǵylyqty zertteýler júrgizilgen, taldaýlar jasalǵan, tolyqqandy aqparlar men málimetter berilgen. Ekinshi kitapta qazaq qoǵamynyń qurylymy, rýlyq, týystyq, otbasylyq, at qoıý júıeleri, ejelgi nanym-senimder, qazaq baqsylary men baqsylyq ádebıet, ıslamdyq nanym men ıslam mádenıeti, kıeli sandar men tús týraly túsinik, qazaqtyń halyqtyq ǵylymy, baıyrǵy fılosofııalyq uǵymdar, halyq astronomııasy, kún, aı, jyl sanaý jáne jyl qaıyrý, qazaq etnomedısınasy, sharıǵat jáne qazaq zańdary: úısin dáýiriniń, Shyńǵys han zamanynyń, qazaq handyǵy dáýiriniń zańdary, bıler erejesi, ulttyq tálim-tárbıe jáne soǵan qatysty salt-dástúrler, turmys-salt tárbıesi, ym-ıshara jáne daǵdy, ádep álippesi, yrymdar men tyıymdar, ólim jóneltýdegi jón-joralǵylar, joqtaý jyrlarynyń erekshelikteri, qazaq etnopedoogıkasy jóninde jalpy túsinikter, olardyń túp-tórkini men búgingi kúndegi orny men óskeleń urpaqqa yqpal-áserleri jan-jaqty saralanyp,  tereń zerttelgen: «Qazaq etnografııasy – qazaqtyń halyqtyq biliminiń jalpy jıyntyǵy, ári qazaqtaný ǵylymynyń negizi. Biz ózimizdiń kim ekenimizdi, qalaıdan qalaı qalyptasqan tarıhymyzdy, ózimizdiń salt-sana, ǵuryp-ádet, ulttyq dástúrimizdi, bir sózben aıtqanda, zattyq mádenıetimiz ben rýhanı mádenıetimizdi tolyq bilmeı turyp, basqaǵa ózimizdi «biz mynandaı halyq edik» dep tanystyra almaımyz» dep jazýshynyń ózi atap ótkendeı, bul qazaqtyń ózin-ózine jáne ózgege tanytatyn, shyqqan tegimizdi, kúre tamyrly kúrdeli tarıhymyzdy, júrip ótken damý jolymyzdy, bolmys-bitimimiz ben qadir-qasıetimizdi, zattyq jáne rýhanı mádenıetimizdi zerttep, zerdeleıtin ǵylymı eńbek. Bundaı mán-mańyzy joǵary zertteýdi jazyp shyǵý úshin tek jazyp-syza biletin qarym-qabilet pen bilimdarlyq azdyq etedi, izdenimpazdyq, qajyrlylyq pen eńbekqorlyq kerek. Materıal jınaý, derek pen dáıek tabý, odan ózine kerektisin iriktep alý, jıyp-tergenin kóńil súzgisinen ótkizip baryp kádege jaratý, kóz maıyn taýysa otyryp ǵylymı eńbek jazý ońaı dúnıe emes.   Naǵyz shyǵarmashylyq adamyna tán osyndaı qasıetterdiń barlyǵy da qalamger boıynan tabylǵandyǵyna tánti bolasyz.

Zeınolla aǵa «Iz» bıografııalyq hıkaıatyna óz ómirin arqaý etip alypty. Qaı jerde, qaı jyly dúnıege kelgeninen bastap, basynan keshken qyzyq-qýanyshtary men qıyndyqtaryn sýretkerlikpen baıandap, atamekenine tabany tıgen qýanyshty kúnderge sheıingi ǵumyryn kezegimen tolyq termelep ótipti. Tebirenbeı, tolqymaı oqý múmkin emes.

Týyp-ósken jeri – Barlyqtaǵy balalyq shaq, Beıjıńdegi oqý, Úrimjidegi alǵashqy qyzmet, jalǵan jalamen qýǵyndalyp, jazyqsyz jeti-segiz jyldaı japa shegýi, odan kinásizdigi dáleldenip, aqtalyp shyǵyp, «Shınjań halyq baspasyna» qaıta qyzmetke kelýi, shyǵarmashylyqpen aınalysýy, tabysty eńbek etýi osy shyǵarmada tolyq baıandalady. Qurǵaq qana baıandap qoımaı, sol óz zamanyndaǵy Qytaı qoǵamynda bolyp jatqan jaǵdaıattar men tarıhı oqıǵalardy, jańalyqtar men ózgeristerdi qabattastyra sıpattaı otyryp, qalamgerlik sheberlikpen qabystyra sýretteıdi.

Maǵan osyndaǵy  eki oqıǵa keremet áser etti. Birinshisi, «Mádenıet tóńkerisi» kezinde «Tórt kóneni joıý», «Kapıtalızm jolyna júrgen ququqtylardy súırep shyǵarý», «Jyn shaıtandardy talqandaý» sekildi buryn qulaq estip kórmegen urandar men daýryqpa aıǵaı-súreńdermen Qytaıdaǵy qazaq tilindegi aqparat, baspa oryndary «qara apan» atanyp, túgeldeı qaralanyp-jabylyp, onda qyzmet isteıtin zııalylar «toǵyzynshy sasyq» degen qalpaq kıip, jalamen jazalanyp, túrmege toǵytylǵany túrmege toǵytylyp, jer aýdarylǵandary jer aýdarylyp, jazyqsyzdan jazyqsyz japa shekkeni tarıhtan belgili. «Shetelmen astasqan jáne taby jat element», «Keńes shııýjyńjýıshylarynyń Shınjańǵa qaǵyp ketken shegesi», «kóneshildikti jyrlaýshy», «ertek aıtý jolymen partııa-sosıalızmge qarsy turýshy» sııaqty jón-josyqsyz,  tipten qısynǵa kelmeıtin aıyptaýlarmen  «halyq jaýy» atanǵan Zeınolla aǵamyz da qylmystyq jaýapkershilikke tartylyp, súıikti jary – Shámshabaný Hamzaqyzyna da «aýyr máselesi bar element» degen aıyp taǵylyp, shıetteı-shıetteı úsh balasymen birge jer aýdarylyp, baqandaı segiz jyl qıyrdaǵy bir aýylda dıqanshylyq qyzmet atqarady. Kúndiz kúılkiden, túnde uıqydan aırylady, qatań baqylaýda bolady, bastarynan áńgir taıaq ketpeıdi. О́mirlerindegi eń azapty kúnderin bastan keshiredi. Jazyqsyz jazalansa da, qýǵyn-súrginge ushyrasa da, tepki men soqqynyń astyna tússe de, bir Qudaıdan úmitterin, keler kúnniń jaqsylyǵynan kúderlerin úzbeı, moıymaı, synbaı, jasymaı, qıyndyqtyń bárin jeńip shyǵyp, ózderiniń kinásiz ekendikterin aqyry dáleldep, burynǵy qyzmetterine qaıta oralyp, tabysty da abyroıly eńbek etkenderi qaıran qaldyrdy. Segiz jylǵy qýǵyn-súrginnen keıin de jańa ómir bastap, qundy da baǵaly kórkem hám ǵylymı shyǵarmalar jazyp, artyna osyndaı mol mura qaldyrýy da erlikpen para-par is emes pe?! Erli-zaıyptylardyń bireýi ǵana emes, ekeýi birdeı jazyqsyz jazalanyp, mehnat shegip, azap tartýy aıtýǵa ǵana ońaı. Bastaryna túsken bundaı zil batpan aýyrtpalyqty myqtylardyń myqtysy ǵana kóteredi. Segiz jyl qýǵyn-súrgin kórmek túgil, ómirdiń aldynan kezdesken keıbir kishigirim qıyndyqtaryna shydaı almaı, mort synǵan, taǵdyrlary tálkekke ushyraǵan jandar az ba, tarıhta?!. Ekinshiden, 1960-1962 jyldar Qytaı elinde eń aýyr jyldar bolyp esepteletini belgili. Ony osy shyǵarmadan da oqyp-bilýge bolady. «Asharshylyq azabyn tartqan úsh jyl», «Qıynshylyqta qınalǵan úsh jyl» degen ataýmen tarıhta qalǵan sol jyldary Zeınolla aǵamyzdyń da, Shámshabaný apaıymyzdyń da áke-sheshesi, týǵan-týysy, aǵaıyn-jekjaty, aǵa-baýyrlary Keńes odaǵy quramyndaǵy Qazaqstanǵa ótip ketedi de, ekeýi jeke otaý kóterip, qyzmet istep júrgendikten Úrimjide qalyp qoıady. Biraq, olar ata-analarynan máńgige aırylaryn qaıdan bilsiń? Kóńil túkpirlerinde «reti kelgende, sáti túskende biz de arttarynan bararmyz» degen oılary bolǵany anyq. Biraq ile-shala Keńes-Qytaı shekarasy tars jabylyp, sodan sekseninshi jyldardyń basynda bir-aq ashylǵany belgili. Eki jaqqa ajyrap ketkennen keıin arada týra jıyrma jyl ýaqyt ótkende ǵana baryp ekeýiniń ata-anasynyń da qaıtys bolǵanyn estıdi. Jylaıdy, syqtaıdy, joqtaıdy, qaıǵyrady, kókirekteri sher-shemenge tolady, árıne. Orny tolmas aýyr qaza, ózekti órter ashy ókinish. Allanyń isine amalsyzdan moıynsunady, taǵdyrdyń basqa salǵanyna kónbeske sharalary da joq. Ata-anasynan, aǵa-baýyrynan, et jaqyn týǵan-týysynan tirideı aırylǵannan asqan qaıǵy-qasiret bar ma?! Tek sekseninshi jyldardyń aıaǵynda ǵana qatań rejımniń tońy jibip, seńi buzylyp, barys-keliske jol ashylyp, atamekenge tabandary tıip, ata-anasynyń basyna baryp quran oqyp, qatym túsiredi. «Esiń barda elińdi tap» degendeı, Qazaq eli táýelsizdik alyp, jeke shańyraq kótergennen keıin atajurtqa birjola at basyn buryp, Almatyǵa kelip ornyǵady. Mine, osy oqıǵalardyń bári jazýshynyń «Iz» bıografııalyq hıkaıatynda tolyqtaı qamtylyp, sheberlikpen kórkemdelgen. Aǵamyzdyń jatqan jeri jaıly, topyraǵy torqa, jany jannatta bolsyn! Topyraq týǵan jerden buıyrdy. Bile-bilgenge bul da bir baqyt eken ǵoı!

Mine, osy eki oqıǵa meni qatty tolqytty, tebirentti. Bul tek osy kisilerdiń basyna ǵana túsken qıyndyq emes, sol jaqtaǵy qandas aǵaıyndardyń báriniń birdeı basyna túsken aýyrtpalyq bolatyn. Tipti, kerek deseńiz, erli-zaıyptylardyń bir-birinen urys-janjalsyz ajyrap qalǵandary da az bolmady. Qaısar qalamger qazaq halqynyń basyna túsken osyndaı aýyrtpalyqtardy óz ómirimen sabaqtastyryp, jónimen ushtastyryp, kórkem sózben ádemi kesteleı bilgen. Bul eńbekti Qytaıdaǵy qazaqtardyń sol kezdegi taǵdyr-talaıyn, tynys-tirshiligin, qoǵamdaǵy oryndaryn anyqtaıtyn kishigirim ensıklopeııa dese de bolady. О́ıtkeni bunda arǵy bettegi qandastarymyzdyń ádebıeti, mádenıeti, qalamgerlerdiń ómiri men eńbekteri, baspasózi men baspa oryndary jan-jaqty saralanyp, qundy da salmaqty oılar aıtylǵan.

«Maqalalar men referattar», «Ocherkter, portretter, estelikter», «Estelik, jazbalar» eńbekterinde qarymdy qalamger Uly Jibek joly, qazaqtyń saýda tarıhy, Batys Qytaıdaǵy qazaq tarıhyna qatysty ejelgi muraǵattar, ejelgi qytaı jazbalaryndaǵy qazaq qalamgerleri, ejelgi etnostar men búgingi qazaqtar, Dala mádenıeti, ejelgi jazbalardaǵy qazaq shejiresi, qazaqtyń hatkerlik tarıhy, ádebı muralar, Altaı mıfteri, qazaq mádenıeti men ádebıeti, aıtys óneri, ulttyq oıyndar, handar men tóreler,  baqsy-balgerler, ıslam mádenıeti, Abaı, Tańjaryq Joldybaev, Aqyt Úlimjiuly, Arǵynbek Apashbaıuly syndy aqyndar, Qurbanǵalı Halıdı syndy ǵalymdar jáne ózi aralas-quralas bolǵan zamandas qalamgerler, zertteýshiler týraly kósemsózdik shyǵarmalary toptastyrylǵan. Al «Qabanbaı shoqysy týraly ańyz ben aqıqat», «Qabanbaı batyr jáne onyń joryq izderi», «Arqa jerinde qalǵan ata-baba izderi», «Tólegetaı babanyń basynda bolǵan kúnder», «Qııal qanatynda», «Shymkentten Syrǵa deıin»,  «Boǵda boıynda ótken jyldar», «Sergeldeń» serkeleri», «Han Boǵda shyńynan Han batyr shyńyna deıin toǵyztaraý tolǵaýlary», «Úrjardan Semeıge deıin», «Mamyrsý boıynda», «Aqyndar eliniń aıasynda ótken kúnder», «Baba zıraty basynda» estelikteri men joljazbalary da erekshe shabytpen jazylǵan. Qyzyqty, qyzǵylyqty, oqýǵa jeńil, bastasań boldy tezirek aıaqtaýǵa tyrysatyn tartymdy týyndylar.

Mine, tiri kezinde óz qalamymen-aq ózine eskertkish ornatyp ketken sóz zergeri Zeınolla Sánik artyna osyndaı ólmes-óshpes, umytylmas mol mura qaldyrǵan talantty týyndyger. Qalamger qalamynan týǵan kórkem shyǵarmalar, zerdeli zertteýler men kósemsózder qazaq ádebıeti men mádenıetine ǵana emes, álemdik aqyl-oıǵa qosylǵan súbeli eńbek, qomaqty úles. Jazýshynyń osynaý kól-kósir eńbegi men kórkemdik-estetıkalyq álemi jan-jaqty zerttep-zerdelenýi jáne óziniń laıyqty baǵasyn alyp, mártebeli tuǵyryna qonýy kerek.

Zeınolla Sániktiń sanaly ǵumyry da, halqy úshin etken eseli eńbegi de búgingi óskeleń urpaqqa taptyrmas úlgi-ónege. Sondyqtan jazýshynyń osyndaı eli úshin etken eleýli eńbekterin eskere otyryp, esimin el jadynda máńgige qaldyratyndaı, Almaty men Nur-Sultan qalalarynan jáne basqa da eldi mekenderden kóshe atyn berý, eskertkishin ornatý, mereıli mereıtoılaryn memlekettik dáreje-deńgeıde ótkizý sekildi qoǵamdyq hám mádenı-ádebı sharalar uıymdastyrý kerek. Ol búgingi urpaqtyń paryzy men boryshy ekenin este tutaıyq, aǵaıyn!

Maqalanyń bas jaǵyn myna jerden oqýǵa bolady

Dýman Ramazan,

Jazýshy-jýrnalıst

 

Ilmek sózder: Zeınolla Sánik

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir