13 Sáýir, 2020 Tarıh

Qajyrly qalamger (Basy)

Zeınolla Sániktiń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy týraly oı-tolǵanys

Qamshy.kz

Jaqynda jazýshy, zertteýshi, tarıhshy, etnograf, folklorshy Zeınolla Sánik aǵamyzdyń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy qolyma tıdi. On bes tom. Túgel oqyp shyqtym. Qatty rıza boldym. Qalamger aǵamyz sanaly ǵumyrynda qajyrly eńbek etipti, artyna aýyz toltyryp aıtarlyqtaı kól-kósir mura qaldyrypty. Qazirde talantty sýretkerdiń osyndaı eren de eseli eńbegin bireý bilse, bireý bilmeıdi. Sondyqtan el-jurt, oqyrman qaýym bile júrsin degen izgi nıetpen osy kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy týraly oıymyzdy ortaǵa salǵandy jón kórdik.

Eń alǵash Zeınolla aǵamen toqsanynshy jyldardyń basynda syrttaı tanystym. Zerdeli zertteýshiniń «Qarakereı Qabanbaı»  atty tushymdy eńbegi Almatydaǵy «Jazýshy» baspasynan (1991 jyly) basylyp shyqqan bolatyn. Ol kezde men Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Memlekettik Ulttyq ýnıversıtetiniń stýdenti bolatynmyn. Keńes zamanyndaǵy tıymdarǵa qaramastan, ata-baba tarıhyna qyzyǵýshylyǵym óte kúshti edi. «Hannyń bári – qanisher, batyrdyń bári – qaraqshy» dep oqytqan bizdiń keńestik tarıhshylar men zertteýshilerdiń eńbekterine ishim jylı qoımaıtyn. Olardyń ótirikterine senbeıtinmin. Al «Qaraqereı Qabanbaı» kitaby maǵan erekshe áser etti. Bala kezden bilgim kelgen tarıhı shyndyqqa kózimdi jetkizdi.  Aldymnan sara jol ashylǵandaı boldy. Ol kezde bundaı fýndamentaldy eńbekter joqtyń qasy. Batyr babamyz týraly tolymdy eńbekti qyzyǵa da qumarta oqyp shyqtym.

Kóńil kókjıegimdi keńeıtti, tanymymdy ushtady, túsinigimdi molaıtty. Týǵan tarıhqa, handar men batyrlarǵa degen kózqarasymdy túbegeıli ózgertti. Jazýshynyń bilim-biligine, izdenimpazdyǵana, zertteýshiligine, oıyn qanyq qyp jetkize alatynyna, aıshyqty tiline rıza bolǵanym áli esimde. Sebebi atalmysh kitaptan Qabanbaı batyr týraly ózimdi tolǵandyrǵan suraqtardyń bárine jaýap aldym. Batyr babamyz týraly osy ýaqytqa deıin ne aıtylyp, ne jazylǵan, sonyń bári qamtylǵan. Dańqty batyrdyń ózi ǵana emes-aý, týyp-ósken ortasy,  balalyq shaǵy, el bastaǵan  erlik joryqtary, kózsiz batyrlyqtary, jekpe-jekteri men qol bastap shyqqan shaıqastary, soǵys taktıkalary, ańyz-áńgimeler men óleń-jyrlar,  tipti ata-tegi men urpaqtary, qazaq-qalmaq arasy, sol kezeńniń tynys-tirshiligi, tarıhı tulǵalar men oqıǵalarǵa deıin tolyq zerttelip-zerdelengen. Meni erekshe sezimge bólegen jaıt, Qabanbaıdyń «Daraboz» atanyp, han uranyna aınalýy týraly jazbalar edi. Bunda baıandalatyn tarıhı oqıǵalar bizdiń aýyldyń aýmaǵynda ótkenin oqyp-bilip, boıymdy maqtanysh sezimi bılegen. О́zim týyp-ósken Qyzyl tý keńsharynyń irgesindegi Qońyráýlıe úńgiri mańynda bolǵan qııan-keski shaıqasta Qabanbaı batyr qalmaqtyń ataqty Arqaýyl batyrymen jekpe-jekke shyǵyp, ony jaıratyp salady. Sol sol-aq eken,  jaýdyń meseli qaıtyp, jeńilgenderin moıyndaıdy. Mine, osy shaıqastaǵy eren erligi úshin Abylaı han Qabanbaı batyrǵa «Daraboz» degen at berip, «Han Qabanbaı» dep han uranyna aınaldyrǵan eken. Kitaptaǵy: «Qońyráýlıe bekinisin alý jolynda qaza tapqan ár júzdiń adamdaryn, ıaǵnı arǵyn, naıman, kereı rýlarynyń adamdaryn dara-dara bólek jerlep, ólikterdiń basyna eskertkish-qulpytas ornatypty, ol tastarǵa naımannyń shómish tańbasyn, arǵynnyń kóz tańbasyn, kereıdiń ashamaı tańbasyn aıyrym-aıyrym oıyp ornatypty» degen joldardy oqyp, «ózi sonaý Qytaı elinde turatyn qalamger osynyń bárin qaıdan bildi eken» dep tańdaı qaqqanym áli esimde. О́ıtkeni Qońyráýlıe úńgiri men onyń janyndaǵy qorymdy biz bala kezden kórip-bilip, tamashalap óskenbiz, jaqsy biletinbiz. Jasyryp-jabatyny joq, tek osyndaı dúnıeni dúbirletken tarıhı oqıǵalardyń dál osy mańda ótkeninen habarsyz edik.

Sondaı-aq Qabanbaı babamyzben birge Abylaı hannyń el bastaǵan kósemdigi men Bógenbaı, Shaqshaq Jánibek, Baraq, Baımurat, Aqbantaı, Malaısary, Naýryzbaı, Espenbet, Qasabaı, Jantaı, Shaǵalaq syndy batyrlardyń qol bastaǵan erlikteri týraly da alǵash osy kitaptan oqyp bilgen edim.

«Sergeldeń» romanynda jazýshy mine osy Qabanbaı batyrdyń baýyry Tumataı bıdiń urpaqtary týraly baıandaıdy. Shyǵarmadaǵy oqıǵa jelisine ata-anasynan erte aıyrylyp, jastaı jetim qalǵan Báshke, Tólebaı jáne Álkembaı atty aǵaıyndy úsh jigittiń bastan keshken tar jol, taıǵaq keshýleri arqaý bolǵan. Eń aldymen olardyń ata-analarynan aırylǵannan keıingi kórgen qorlyqtary, qııanattary, qıyndyqtary, Qyrbek sııaqty zalymdardyń aldaýyna túsip, jazyqsyzdan-jazyqsyz moıyndaryna mal ilinip, sondaı aıla-sharǵymen ózderin qulaq kesti quldaryna aınaldyrmaqshy bolǵan zorlyqshyl Jumaqan záńgiden qashyp, Qulystaı, Barlyq, Tarbaǵataıdan amalsyz aýyp, týǵan jer, qutty qonystaryn tastap, qorǵan bolar, baýyrlaryna basar naǵashy jurttaryn izdep jolǵa shyqqandary  baıandalǵan. Jol azaby, aldarynan kezdesken qıyndyqtar, mehnat-mashahaty kóp kúnder men uıqysyz ótkizgen túnder ábden qajytyp-qaljyratsa da, keler kúnnen úmitterin úzbegen aǵaıyndylar aqyry dittegen jerlerine jetip, naǵashylarymen tabysyp, el qataryna qosylyp, ózderiniń talaptary men qarym-qabiletteriniń arqasynda el qataryna qosylyp, tipti  baılyq pen bılikke qoldary jetip, úrim-butaq órgizip, baqýatty ǵumyr keship, baqytty ómir ótkizedi.

Atalmysh shyǵarmadadaǵy úsh jetimniń bastarynan keshken qıyndyqtardy, talaıly-taýqymetterin sýretteý arqyly sol óńirdegi barsha qazaqtyń qıly taǵdyryn ashyp kórsetken.  Qalamger Báshke, Álkembaı jáne Tólebaıdyń ata-babalary men keıingi urpaqtarynyń taǵdyr-talaıyn da qalamynan tys qaldyrmaǵan. Bul romandy sol jaqtaǵy qazaqtardyń tarıhı kórkem shejiresi dese de bolady. Sol bir qıyn-qystaý kezeńdegi oqıǵalardy qurǵaq qana baıandap qoımaı, tarıhı tulǵalardyń kúıinishi men súıinishin, qyzyǵy men qaıǵysyn, qýanyshy men ýaıym-muńyn,  jan tebirenisteri men kúızelisterin, is-áreketterimen qatar sýrettep, asqan sezimtaldyqpen kestelegen.

Tólebaı bıdiń kisilik tulǵasy, ǵıbrattqa toly ǵumyry, ónegeli is-áreketi, bılik júrgizgen ýaqyty men ortasy, sol kezeńdegi tarıhı oqıǵalar, qandy qyrǵyndar men kúızelgen halyqtyń jandaryn shúberekke túıip bassaýǵalap jat elge – Pákstan, Úndistan, Túrkııa elderine bosýlary qaıystaı órilip, jibekteı tarqatylady. Tutas bir dáýir shyndyǵy men ker zamannyń keskin-keıpi qaz-qalpynda, aına-qatesiz, shynaıy hám kórkem sýrettelgen.

Romandy tolqymaı oqý múmkin emes, sol bir tar kezeńniń súreńsiz sýretteri oqyrman qaýymdy beı-jaı qaldyrmasy anyq. Sol zar zamandaǵy tarıhı oqıǵalar birinen keıin biri tizbektelip, kóz aldyńyzdan qazaq kóshi sııaqty qoparyla kóship ótkendeı bolady. Sol kezeńniń tynysyn sezinesiz, ishinde ózińiz de birge ómir súrip júrgendeı kúı keshesiz.  Janyńyz kúızelip, júregińiz aýyrady. Eriksiz kózińizge jas, kómeıińizge óksik tyǵylady.

Zeınolla Sánik aǵamyzdyń taǵy bir tolymdy eńbegi – «Basbaı» tarıhı romany. Bunda da sol shettegi qazaqtyń taǵdyr-talaıy, tynys-tirshiligi, salt-sanasy, jón-joralǵylary, tarıhı oqıǵalar sýretteledi. Jazýshynyń el men jer tarıhyn jetik biletinine qaıran qalasyń. Keıipkerleriniń jeke bastaryn ǵana emes, ata-babasy men qorshaǵan ortasyna deıin tolyq qamtyp kórsetetini tánti etedi. Bas keıipker – Basbaı bıdiń ata-babalary men úrim-butaǵy jóninde de keń maǵulmat alasyz. Romanda Mámbet eliniń Barlyqty qutty qonys etkenin, olarǵa burynyraqta Ádilbek batyr, Otynshy bıler bılik júrgizip, tórelik aıtqanyn, olardan keıin Qabanbaı batyrdyń shóberesi Súleımen men Bapy bolystar bas ıe bolǵanyn,  mine, endigi kezekte sol Súleımenniń Qanaǵaty men Bapynyń nemereleri – Álimǵazy men Basbaıdyń dáýiri bastalǵanyn kórkem tilmen kestelep jazady. Avtordyń qalamgerlik, sýretkerlik sheberligine qosa zertteýshilik qarym-qabiletine de rıza bolasyz.

Qytaı qazaqtarynyń arasynda Tarbaǵataı okýrginiń Bas ýálıi bolyp, uzaq jyl el basqarǵan Basbaı Sholaquly Bapındi bilmeıtin adam kemde-kem.  1940-1945 jyldary Qytaıdaǵy ult-azattyq kúresi men Japonııaǵa qarsy kúresti belsendi qoldaǵan iri otanshyl qaıratker. El bastaǵan kósemdigi, sóz bastaǵan sheshendigimen birge, joq-jitik pen jarly-jaqybaılarǵa, kembaǵaldarǵa shyn kóńilimen járdemdesetin qoly ashyq, jomart jan ekendigi týraly ańyz-áńgimeler óte kóp. Dáýleti tasyp, yrysy molaıǵan shaǵynda jomarttyǵymen aty shyǵyp, óz zamanynyń «Atymtaı jomarty» atanǵan, qoǵamnyń belsendi, qadirli azamatyna aınalyp, túrli qaıyrymdylyq sharalaryn jasaýmen aınalysqanyn osy shyǵarmadan anyq bilemiz. Mańaıyndaǵy halyqtyń kem-ketigin bútindep ǵana qoımaı, eldiń, memlekettiń aýyrtpalyǵyn jeńildetýge atsalysqan aıtýly qoǵam qaıratkeri. Sol kezdegi halyqtyń sózimen aıtqanda, ol «halyqtyń kózin de, kóńilin de nurlandyrǵan Basbaı» bolatyn. Bolys, bı, aımaq ýálıi bolyp, attan túspeı júrse de, eshýaqytta adamdyq qadir-qasıetin joǵaltpaǵan, óz bıiginen eshqashan alasarmaǵan, qarapaıymdylyǵymen elge jaqqan ardaqty tulǵa. О́z qaramaǵyndaǵy halyqqa jaıly bolyp, qolynan kelgen kómegin aıamaı, qarjylaı qarasyp turǵan. Sháýeshekke Asar elektr stansııasyn saldyryp, qala halqyn jaryqpen qamtamasyz etken. Jurttyń Emil ózeninen árli-berli qınalmaı ótip-júrýi úshin óz qarajatymen uzyndyǵy – seksen jeti metr, keńdigi – alty metr úlken kópir saldyrǵan. Kópir kúreń syrmen syrlanyp, qos jaqtaýyna oıýly sharbaqtar qoıylyp, eki basyna doǵasha ıilgen mańdaıshalyq ornatylyp, oǵan «Basbaı shoń kópiri» dep jazyp qoıypty.  Sol óńirdi mekendegen qazaqtar Emildiń balyǵy men qamys-shıin Sháýeshekke atalmysh kópir arqyly aparyp, saýdanyń kórigin qyzdyryp,   jan baǵypty.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde ózi shetelde turyp jatsa da, qan keship jatqan qandastaryna arnap bes júz atty er-turmanymen jibergeni de erlikpen para-par ıgilikti is emes pe?! Al sonyń aldynda ǵana Japonııamen soǵysyp jatqan Qytaı úkimetine arnap eki júz atty kómekke jibergenin de áli kúnge deıin sol jaqtaǵy el maqtanyshpen tamsana otyryp aıtady. Bul-bul ma, Basbaı bolystyń jomarttyǵyn aıdaı álemge pash etip, abyroıyn asyrǵan eleýli oqıǵa, elýinshi jyldardyń basynda Keńes odaǵy jáne Qytaı eliniń aralasýymen Koreıa túbeginde tutanǵan soǵysqa kómek retinde áskerı ushaq syılaýy edi. Oǵan tórt myń qoı, júz jylqy, júz sıyr, júz túıe, júz sary altyn ataǵan eken. 

Mine, osynyń ózinen-aq Basbaı baıdyń qandaı adam bolǵanyn anyq ańǵarýǵa bolatyn shyǵar. Atalmysh shyǵarmada osy tarıhı oqıǵalardyń bári asqan sheberlikpen, kórkem tilmen ádemi kestelengen. Basbaı baıdyń kórkem beınesi onyń osyndaı ıgi isteri men elge jasaǵan jaqsylyqtary arqyly taıǵa tańba basqandaı anyq beınelengen. Ol osynsha baılyqqa muragerlikpen ıe bolmaǵan, mańdaı teri, taban etpen jetken. Ony da osy shyǵarmadan oqyp-bilýge bolady. Shynyn aıtqanda bul roman Basbaı baıdyń qandaı adam bolǵanyn, onyń qaıyrymdy jan ekenin, adamdyq asyl qasıetterin, kisilik kelbetin, bolmys-bitimin jan-jaqty ashyp kórsetken. El ishindegi qısyq-qyńyrdy túzetý, pále-jalaǵa ushyrap, bastaryna is túskenderge kómektesý, áldiden zábir kórip, japa shekken álsizdi qoldap-qýattaý Basbaı baıdyń basty adamdyq hám azamattyq boryshy bolǵanǵa uqsaıdy. Ony osy shyǵarmadaǵy Qareke záńginiń atyn úrkitip, jerge omaqasa qulatyp ketti dep Qarmys atty qaraǵa orynsyz aıyp taǵylyp, jala jabylyp, Túıeshi úkirdaı oǵan qatań úkim kespekshi bolǵanda, Basbaı baı araǵa túsip:

– Ashyǵyn aıtaıyq kópshilik, mynalaryńyz aıyp salýǵa tatymaıdy. Jyǵylǵanyn atynyń basyna ıe bola almaǵan záńgi ózinen kórmeı, kóshken elden kóretini nesi?! Atqa mine almasy bar, asaýǵa minip ne qylady? Eger kósh ıesin aıypker dep jyǵyp berseńizder, mámbet pen dórtýyldyń ıgijaqsylaryna erteńgi kúni kúlkige qalasyńdar. Ondaı bolǵanda qazaq dalasynyń jalbyr tondy shaly da, jalbańdaǵan balasy da, kedeıdiń kóshi, kem-ketiktiń júrisi... bári de aıypker bolyp shyǵa kelmeı me?! – dep, Qarmystyń esh aıyby joq ekenin dáleldep, jazadan qutqaryp jibergeni tárizdi tarıhı oqıǵalardan anyq baıqaısyz. Sondaı-aq ózi sory qaınap júrgen sormańdaı kedeı-kepshikti sorlatqan Ilham baıǵa aqyryp:

–  O, ákeńniń aýzyn... qý Ilham! О́ı, seniń eldi jegeniń az ba deımin, eı, sen Shaǵantoǵaı eliniń qanyn tas keneshe sorǵan qýdyń ózi emespisiń deımin. О́ı, osy kedeıdi zarlatqanda qanshalyq marqadam tabam deısiń. О́ı, Emil boıynyń elin sorǵan qara súlik! – dep, onyń zorlyqshyl qylyǵyn betine basyp, kedeıdiń aqysyn alyp bergenin de oqyrman qaýym osy shyǵarmadan oqyp-bile alady. Bundaı mysaldardy keltire berseń, sóz uzara beredi. Mine osy eki oqıǵanyń ózinen-aq Basbaı baıdyń qandaı ádil, ádiletsúıgish adam bolǵanyn anyq ańǵarýǵa bolatyn shyǵar.

Romanda tek Basbaı baıdyń basynan keshkenderi, ǵıbratqa toly ǵumyry, pendelik maqsat-muraty, azamattyq arman-ańsary ǵana emes, el men jer jaıy,  ólkeniń keshegisi men búgingi tynys-tirshiligi, sol dáýirdiń shyndyǵy men zamana kelbeti tutas kórinis tapqan. Bókenshi Omar, Jatqanbaı bıler, Mamyrbek, Jalbaǵaı, Tańǵyt, Túıeshi úkirdaılar, Qanaǵat, Qydyrmolla, Zeınolla, Álimǵazy bolystar,  Tóken, Muqash, Báıtish, Symaıyl záńgiler, Amby mekemesiniń ókilderi – Sámbileı, Demejan myrzalar, Áset, Kádrıhan aqyndar, Qaıraqbaı kúıshi, Ámirsan, Myraýyt baılar, Qalı, Májen, Isa, Itemir, Álikeı, Oqabaı qajylar, Eshen qaziret sekildi kóptegen tarıhı tulǵalardyń kórkem beıneleri sátti somdalǵan. Senimdi, nanymdy. Jazýshy keıipkerleri birkelki keskin-keıipte emes, ártúrli qyrynan kórinedi. Ár keıipkerdiń ózine tán bolmys-bitimi, minez-qulqy, qımyl-qozǵalysy, sóılegen sózderi, tipti kıgen kıimderine deıin bir-birine esh uqsamaıdy, sanqıly, ártúrli obrazdar galereıasyn jasaǵan.

Zeınolla Sániktiń kórkem shyǵarmalarynan anyq baıqaǵanym, aǵamyz naǵyz sóz zergeri eken. Sýretkerlik qýaty, qalamgerlik talanty, jazýshylyq qarym-qabileti óte joǵary, óreli oılar aıtyp, sózben sýret salady. «Sergeldeńdegi» Báshke, Álkembaı jáne Tólebaı bıdiń jáne «Basbaıdaǵy» Basbaı baıdyń ómir joldaryn, qıyndyq pen qýanyshtary qatar qaıshylasqan ǵumyrlaryn, kúrdeli taǵdyr-talaılaryn sýretteý arqyly Qytaıdaǵy qandastarymyzdyń sol kezeńdegi ómirin, bastaryna túsken qıyndyqtaryn, jazyqsyzdan jazyqsyz qýǵyn-súrginge ushyraǵandaryn, japa shekkenderin, azap tartqandaryn, qyrylǵanyn, mashahat pen mehnatty taǵdyr-talaılaryn, qýanyshty kúnderi men mereıli sátteri az bolǵanyn shynaıylyqpen, asqan sheberlikpen órnektegen.  Týyndyda alýan minezdi, ártúrli taǵdyrly keıipkerler harakteri somdalyp, bolmysy ashylady. Qat-qabat tartys, qym-qıǵash qaqtyǵystar, ártúrli minez ben bolmys-bitimdegi keıipkerler senimdi sýrettelgen. Bul kórkem shyǵarmalarda baıandalatyn tarıhı oqıǵalardan sol óńirdegi halyqtyń bastaryna túsken aýyrtpalyqtyń zil-batpandaı aýyr ekenin sezinesiz, tynys-tirshiligin uǵasyz, tarıhyn bilesiz, arman-ańsaryn túsinesiz, ishki zapyranyn túısinesiz, qaıǵy-qasiretin kóresiz, ýaıym-muńyn qosyla shertesiz. Týyndylardy oqyp otyryp sondaǵy keıipkerlermen birge kún keshesiz, aldynan shyqqan qıyndyqtarmen birge kúreskińiz keledi, kúńirenesiz, ýaıym-muńnyń qushaǵyna enesiz, qaıǵy-qasiretke batasyz, azap  shegesiz, janyńyz aýyrady, júregińiz syzdaıdy, kóńilińiz túsedi... Mine, bul syrbaz sýretker Zeınolla Sánik qalamynyń qudireti.

Jazýshy «Basbaı týraly áńgime-jyrlar»  derekti shyǵarmasynda osy taqyrypty odan ári indete zerttep, jan-jaqty zerdelep, tolyqtyra túsken. Oqyrman qaýym bul zertteýde baıdyń ata tegi, ómir súrgen ortasy, ómirbaıany, turmys ádetteri, naqyl sózderi men qyzyqtary, istegen qaıyrly da berekeli isteri, Basbaı baı týraly tanymal tulǵalardyń aıtqan estelikteri,  el aýzyndaǵy ańyz áńgimeler, jyr-dastandar, otbasylyq jaǵdaıy tolyq qamtylǵan.   Kitaptaryn oqyp otyrǵanda qarymdy qalamgerdiń bilim-biligine, keshegi ótken tarıhty tereń biletinine, qazaqtyń ata-tek shejiresine jetiktigine, sol dáýirdiń tynysyn qapysyz seze alatynyna, sezinip qana qoımaı, oqyrman qaýymǵa aınytpaı jetkize alatynyna eriksiz tánti bolyp, qaıran qalasyz. Tarıhı tulǵalar týraly shyǵarmalaryn keńinen sholyp, kemeline keltirip tolǵaıtynyna rıza bolasyń. «Súleımen bı» derekti hıkaıatyna XIX ǵasyrdyń orta sheni men XX ǵasyrdyń bas kezinde ǵumyr keshken Súleımen Ádilbekulynyń qoǵamdyq ómiri arqaý bolǵan. Avtor atalmysh tarıhı shyǵarmasyn «Súleımen bı Ádilbekuly (1841 – 1905) – Qabanbaı batyrdyń tórtinshi urpaǵy. Ol óz zamanynda ádil bıligi, tabymdy sheshendigimen qazaq dalasyna dańqy shyqqan áıgili tulǵalardyń biri. Tipti Arqa men Shyǵys óńirdegi qazaq bıleriniń keńesinde birneshe ret tóbebasy bolyp saılanyp, tutas qazaq bıleri qadir tutatyn iri tulǵaǵa aınalǵan adam» dep bastap, oqyrman qaýymdy ataqty bıdiń ata-tegimen, ómir soqpaqtary hám týyp-ósken ortasymen, halyqqa jasaǵan jaqsylyqtarymen, ıgi isterimen, sol kezeńdegi tarıhı oqıǵalarmen, el jaıymen tolyq tanystyryp ótedi. Sondaı-aq Naıman shal, Tólegetaı baba, Qarakereı abyz, Baıys jáne Baıjigit bıler, Áli áýlıe, Ádilbek jáne Qalen batyrlar, Jalbaǵaı, Túıeshi, Sháı, Temirbek, Nurtaza úkirdaılar, Qanaǵat bolys sekildi tarıhı tulǵalar týraly tolymdy tolǵamdar, qyzyqty derekter men mol maǵulmattar bar. Bul kitaptan ár oqyrman óz izdegenin  tabady, óz keregin alady. Sebebi bir qazaqty Qazaqstandaǵy nemese shettegi qazaq dep bólip-jarýǵa áste bolmaıdy. Shet jaılap, qıyr qonǵan qandastardyń tarıhy da qazaq halqyna ortaq tarıh, ortaq qýanysh, ortaq qaıǵy-qasiret, qazaq halqynyń, qazaq tarıhynyń eshqashan enshisi bólinbes, quramdas bir bólshegi. Endeshe Qytaıdaǵy qazaqtardyń keshegi ótkeni men búgingisin hatqa túsirip, bul jaqtaǵy aǵaıyndarmen tanystyrǵan qalamgerge qandaı maqtaý aıtsaq ta jarasady. Bul kitaptardyń mándiligi de, mańyzdylyǵy da osynda. Áıtpese, Tólebaı men Súleımen bı, Basbaı baı sııaqty iri tarıhı tulǵalardy oqyǵyn-toqyǵan azamattar bolmasa, qarapaıym halyqtyń bile bermesi de aqıqat. Mine osy olqylyqtyń ornyn toltyryp, qazaq tarıhynyń tolyqtaı zerttelip-zerdelenip, jazylýy úshin de shettegi qazaqtardyń tarıhyn da esten shyǵarýǵa, esepten syzyp tastaýǵa bolmaıdy. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda, qazaq tarıhy jartykesh, bir dúnıesi kem tarıh bolyp qalmaq.

«Tuǵyryl han. Qaıraqbaı. Demejan» atty tarıhı esselerinde de qazaq halqynyń arǵy-bergi tarıhynan syr shertip, jyr tolǵaıdy. «Tuǵyryl han» essesinde avtor Tuǵyryl hannyń tarıhtaǵy ornyna, kemeńgerligi men kóregendigine, onyń Esúkeı men onyń uly Shyńǵys hanmen qarym-qatynasy, baǵy asyp, meımanasy asyp, dáýirlep turǵan kezinde ony qoltyǵynan demep, qoldaǵany, tipti «anda áke» men «anda bala» bolyp sertteskenderi, biraq keıinnen kúsheıip alǵan soń Shyńǵys han onyń bárin umytyp, «anda ákesine» qarsy shaýyp, tas-talqanyn shyǵarǵany týraly jazbalardy oqyǵanda eriksiz oıǵa batasyń, qabaǵyńa kreýke muń uıalaıdy. Adam balasynyń bılik pen baılyq úshin, ıaǵnı naǵyz azamattyq pen satqyndyq synalar sátte birge týǵanyn da jamandyqqa qıyp jiberetinine qynjylasyń, ózegińdi ókinish oty órteıdi. Kóp nárseni túsinesiń, túısinesiń... Biraq, odan ne paıda? О́ter is ótti, bolar is boldy, boıaýy sińdi. Tarıh dońǵalaǵy óz yrǵaǵymen dóńgeleı berdi: «Táńiriden sýat aldyń, Tuǵyryldan qýat aldyń, kereıden baqsy aldyń...» degen sózder Shyńǵys handy ǵana emes, osy tarıhty basynan ótkergen barlyq adamdy, tipti áýlıeniń ózin de oı ıirimine túsirip, dıirmenniń tasyndaı aınaldyrady. – Qaıran, Tuǵyryl, – dedi ol kereı eliniń sol bir dáýrendegen shaǵyn esine alyp, – zamannyń mundaı bolaryn kim oılaǵan? Batyrǵa bitken minez aldy-artyn oılatpaı, ajalyn aqyry óziniń «anda balasynan» keltirgenin qaramaımysyń! Seniń kisiligiń bıik, erligiń eldigińe laıyq jan ediń ǵoı. Sol erligiń men eldigińdi kórsetsem dep júrip, jurtta qalǵan Esúkeıdiń jetim balalaryn el qataryna qostyń, ózińdegi bardy osyǵan tóktiń, táńirdiń Kókshe áýlıesin de osyǵan buıyrdyń... Aqyry baq pen dáýlet ózińnen taıyp, myna Temýchınniń basyna qondy, osylaı bolatyn da jóni bar» dep tápsirleıdi qalamger Kókshe áýlıeniń aýzymen óz shyǵarmasynda qatań úkim shyǵaryp: «Osylaısha VI ǵasyrdyń bas sheninde dúnıege kelgen Kereıt hany Azııa tósinde alty ǵasyr boıyna dáýrendep, XIII  ǵasyrdyń bas sheninde Monǵol ımperııasynyń kúshimen birjola joıyldy.»

Tuǵyryl handy qoldap-qýattap taqqa otyrǵyzǵan Esúkeı edi, al onyń uly Shyńǵys ony qan qaptyrdy. Al Tuǵyryl taqqa talas kezinde óziniń baýyrlary Taıtemir táıji men Buqatemirdi óltirgen edi. Mine, taq pen dańq úshin bıleýshiler ózge túgil, óziniń týǵan aǵa-baýyryna da aıaýshylyq jasamaıdy eken.  Avtor bıleýshilerdiń osaldyǵy men taqtyń qudirettiligin tap osyndaı kereǵar tarıhı oqıǵalar arqyly ashyp, meılinshe senimdi sýrettegen. 

Zeınolla aǵamyzdyń «Qaıraqbaı» atty tarıhı essesindegi jazbalarǵa qaraǵanda, Qaıraqbaı Shalekenuly – qazaq kúı óneriniń maıtalmany, áıgili sazger, qoǵam qaıratkeri, bı, bolys bolǵan, arǵy-bergi bet qazaqtary birdeı moıyndaıtyn iri tulǵalardyń biri. Shyǵarmada Qaıraqbaı kúıshiniń balalyq shaǵy, ósken ortasy, bala bıden tóbe bıge deıingi júrip ótken ǵumyrlyq joly, qara qyldy qaq jara aıtqan bılikteri, kúıleri men olardyń shyǵý tarıhy jóninde tolyq maǵulmat berilgen.

Zertteýshiniń aıtýyna qaraǵanda, kúıshiniń júz qyryqtan asa kúıi bar eken. Osynshama mol mura qaldyrǵan óner qaıratkerin biz nege bilmeımiz? Osynaý ushan-teńiz eńbegin eskerip, atyn nege ardaqtamaımyz? Mine, osy segiz qyrly, bir syrly Qaıraqbaı kúıshini qazaqqa alǵash tanystyrǵan da, ómiri men ónerin jalpaq jurtqa jarııa etken de Zeınolla aǵamyz bolatyn.

Qytaı qazaqtarynyń arasynan sýyrylyp shyǵyp, jalań qolymen qatygezdik pen ádiletsizdikke qasqaıa qarsy shyqqan Demejan Keshýbaıulynyń erlik isteri týraly alǵash daryndy sýretker, Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Qabdesh Jumadilovtyń «Taǵdyr» atty tarıhı romanynan oqyp-bilgen edik. Bul shyǵarmada qoǵam qaıratkeri Demejannyń kórkem beınesi keremet aıshyqtalyp, tarıhı oqıǵalar tizbegi asqan sheberlikpen sýrettelgen. Qaısar qalamger Qabdesh Jumadilov asqaq rýhty kúreskerdiń kórkem beınesin jasasa, tarıhtyń asqan bilgiri Zeınolla aǵamyz «Demejan» atty derekti essesinde onyń ómirdegi shynaıy beınesin kelistire keskindep bergen: «Demejan batyr Keshýbaıuly óz zamanynyń bıik tulǵalarynyń biri ári iri qoǵam qaıratkeri. Ol aıǵa shapqan arystan tárizdi feodaldyq óktemdikke, eski qoǵamdaǵy ulttyq ezgige erlikpen qarsy shyǵyp, týǵan halqynyń teńdigi, qalyń buqaranyń tól múddesi úshin arymaı-talmaı kúresken, ári sol jolda shybyn janyn qıǵan qaısar qaharman» degen sıpattama bere kelip, onyń ómir joly, týyp-ósken ortasy, úkirdaı bolyp, el bılegeni, halyqqa jasaǵan jaqsylyqtary, el qamy úshin etken eren eńbegi, qajyrly qyzmeti, Mánchın patshalyǵyna qarsy kúresi, erligi men kisiligi, sol qasıetti jolda basyn báıgege tikkeni, Máten bastaǵan zalymdardyń qaskúnemdigi men opasyzdyǵy, satqyndardyń aryzy men japqan jalasynan ustalyp, jazaǵa tartylýy, darǵa asylýy jáne batyrdyń urpaqtary týraly keńinen tolǵanady. Demejan basshylyq qyzmette júrse de, elge qalaı qyzmet etýdiń ozyq úlgisin kórsetip, ǵıbratty ǵumyr keshken batyr tulǵaly azamat. Onyń ómiri men erlik isteri búgingi jas urpaqqa úlgi-ónege. Bul shyǵarmanyń mán-mańyzy da osynda.

Kóptomdyqtaǵy «Shalqyma. Áńgime-novellalar» tartymdy, qyzyqty ári qysqa da nusqa, oqýǵa jeńil. Janǵa jaıly, júrekke jyly tıedi. «Otan dep soqqan júrek» degen shalqymanyń atynyń ózi aıtyp turǵandaı, Otan, týǵan el men kindik qan tamǵan jer, ósken ólke týraly júrekten shyqqan tolǵanys, jan tebirenis. Ony tolqymaı, tebirenbeı oqymaý múmkin emes. «Júrekten shyqqan sóz júrekke jetedi» dep tegin aıtpaǵan ǵoı. Sebebi, jumyr basty ár pendege Otannan, týǵan el men kindik qany tamǵan jerden artyq ne bar?! Týǵan eldiń alqaýynda, kindik qany tamǵan jerdi basyp júrgen shyn baqytty. Bul da bir Qudaıdyń bergen úlken syıy. Sony kópshiligimiz baǵalaı alamyz ba? «Qolda barda altynnyń qadiri joq» dep qazaq jaıdan-jaı aıtty deısiz be?! Ol zańdylyq ta sııaqty. О́ıtkeni siz sol baqytqa ıesiz. Týǵan eldiń alqaýynda baqytty ǵumyr keship jatyrsyz, týǵan jerdiń taý-tasyn emin erkin aralap júrsiz. Al atamekenińdi, Otanyńdy, týǵan el men jerińdi shette júrseń saǵynasyń, qadirin bilesiń, qudiret-kúshin sezinesiń, baǵalaısyń. Týǵan elge jetýge, týǵan jerge týyńdy tigýge asyǵasyń. Atajurt, Otan, týǵan el men jer týraly qalam terbemegen qalamger kemde-kem shyǵar: «Týǵan jer jyr arqaýy, án áýeni, oı tolǵaýy, kúı yrǵaǵy bolǵany sııaqty adam qaıratynyń qajymas qaınar kózi, kúsh-jigerdiń kúre tamyry, maqsat-murattyń mártebeli munarasy, shalqyǵan shabyttyń shalqar teńizi ispetti. Ar-ujdandy azamat kezi kelgende týǵan eli, otany úshin eshnárseden taıynbaı, óziniń ystyq qan, ǵazez janyn qııýǵa haqyly. Otan azattyǵy kezinde, keıin Otandy gúldendirý kúresinde talaı-talaı el qurmetine bólengen erjúrek azamattardyń sońǵy urpaq úshin óshpes ónege qaldyrǵandyǵy bárimizge aıan. Osyndaı otanshyldyq  kúres pen eńbektiń eren bıiginen kórinip, kóptiń kóńil tórinen oryn alyp, jurt arasynda jyr-dastan bolyp júrgen abzal azamattar bul kúnde az emes» dep ózi aıtyp ótkendeı, aıtýly sóz zergeri Zeınolla Sánik te mine osyndaı Otany úshin eren eńbek etken, kózi tirisinde qolynan qalamyn tastamaı, týǵan eli men jerin jyrlap ótken taý tulǵaly tulǵa, keıingi óskeleń urpaq úshin óshpes ónege qaldyrǵan ar-ujdandy azamat.

Maqalanyń jalǵasyn myna jerden oqýǵa bolady.

Dýman Ramazan,

Jazýshy-jýrnalıst

 

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Zeınolla Sánik

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir