13 Sáýir, 2020 Dástúr

Qazaq halqynyń joqtaý jyrlaryna túsinik

Kórneki sýret

Qazaq halqynyń salt-dástúri – sarqylmaıtyn kózdi bulaq, taýsylmaıtyn ken, arylmaıtyn baǵaly baılyq. Ol – ǵasyrlar boıyna týyp qalyptasty, jattalyp jalǵasty, saqtalyp sabaqtasty, dáýirlep damydy. Beıne teńizden injý marjan súzgendeı rettelip irilenip bizge jetti. Kók muhıttaı tunyp jatqan halyq qazynasyna úńiler bolsaq, zaman-zamanan úzilmeı, úrdisin úzbeı, qalpyn saqtap, ǵasyr attap, qaımaǵymen qalqyp, bizge jetken asyl muralarymyzdyń bir parasy – Qazaq halqynyń joqtaý jyrlary.

Budan basqa da taqyryptar barshylyq. Olardy sanap sapqa túrǵyzyp aıtar bolsaq, san jetpeıdi, tolaǵaı jyrdyń toǵyzyn aıtsaq ta kóńil kónshıdi. Máselen, asyl sóz úlgileri retinde atar bolsaq, "О́leń-jyrlar", "Aqyl- naqyldar", "Maqal-mátel, támsil sózder", "Ańyz-hıkııalar", "Bal-batalar", "Berekeli betasharlar", "Syrly syńsýlar", "Kúrsindi kúrsinýler", "Ezile estirtýler", "Kósile kóńil aıtýlar", "Joǵyn joqtaýlar", "Tebirentken termeler", "Qanatty qara sózder", "Qulaqtan kirip, boıdy alǵan tátti kúıler", "Altyn daýysty asqaq ánder", "Syńsyǵan sybyzǵylar" t.b. Bári halyq qazynasy.

Já, osynaý ulanǵaıyr mol muralarymyzdy hatqa túsirý, baspadan shyǵarý jumystary tynbaı jalǵasyn taýyp, toqtaýyz atqarylyp keledi. Bul qýanar da quptarlyq jaıt. Dese de zertteý, ary qaraı taldaý oqý quraldanyna engizý jaǵy áli de bolsa kenje jatyr...

Qazaq halqynyń uly tarıhy – neshe myńdaǵan óleń, jyr, dastandarmen, kórikti kórkem sózdermen órilgenin jalpaq jurt tegis biledi. Ult tarıhyn urpaqqa jetelep, jetkizýdiń eń mańdaıaldy quraly – oqýlyq. Olaı deýdegi maqsat – bilimdarlyqtyń úsh altyn ózegi bar. Tarıhty bilý, búgindi sezý, bolshaqty boljaý osy bilimniń jeteli joly. Bul oqý quraldary arqyly iske asatyn óte mańyzdy jumys. Jas býyn urpaqtyń sábı qulaǵyna oqýlyq arqyly uıalatýǵa bolady. Bul búgingi urpaq, ult qamyn jeıtin zııaly qaýymnyń atqaýǵa tıisti mindeti, azamattyq paryzy.

Iá, ǵasyr kózinen, tarıh tezinen súrinbeı jetken asyl qazyna, altyn mura, baı salt-dástúrlerimizdiń qara kózindeı móldirep turǵan bir janry – "Qazaq halqynyń joqtaý jyrlary" keń óris ashyp, kemeldi zerteý taqyrybyn tappaı keledi. Men búgin óz qalam qarymym jetkenshe, az da bolsa qaýzap, oqyrmanǵa usynýdy jón sanadym.

Já, joqtaý degen ne?
Joqtaý – qazaq halqynyń qazaly jolynda, qaıtqan, qaıtys bolǵan (ólgen) adamnyń úı-ishindegi týystary sol adamdy qaraly jyr aıtyp, joqtap daýys qylýy. Munda qaıtys bolǵan adamnyń óz jurty, qaıyn jurty, naǵashy jurty, jaqyn jamaǵaıyndary, quda jaǵynan qatysatyn qatyndar ( áıelder) sol kúni sol úıge jınalady da qoldaryna oramal-shyt alyp betterin basyp joqtaý jyryn aıtady. Ár áıel ártúrli qaıǵyly, azaly, muńly áýenge keltirip, joqtaý mazmundaǵy óleń sózben joqtaıdy. Qaraly jyrda qaıtqan adamnyń tiri kezindegi jaqsylyǵy, kisiligi, artyqshylyǵy, ary men aqyly, minez-qulqy, el-jurtpen bolǵan qarym-qatynasy, qoǵamdaǵy orny, bet pen bedeli, týysqa baýrmaldyǵy túgel qosylyp aıtylady. Artynda qalǵan týys, otbasy adamdarynyń da zar bolyp zaryǵyp qalǵany da qosyla jyrlanady. Muny qazaq ǵurpynda "Joqtaý jyr" nemese " Joqtaý" dep ataıdy.

Qazaqtyń bas aqyny Abaı Qunanbaı "Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń, óleńmen jer qoınyna kirer deneń" degen óleńmen órgen óristi sózi osyny dóp basyp aıtyp, dáp basyp jetkizip turmaı ma.

Qazaq halqynda bala shyr etip alaqanǵa túsken kúni "Shildehana" kúzetip, ásem ánmen sábı qulaǵyn shilde jyrymen ashady, jaryq dúnıeni óleń besiginde kóredi. Al dúnıeden qaıtqanda jer besikke joqtaý jyrymen kiredi.

Oılanyp otyrsań, qazaq halqynyń kúlli ómiri óleń óner besiginde terbelip ótedi eken-aý dep túıesiń. Az ómirdiń, qysqa ǵumyrdyń, bes kúndik jalǵan dúnıeniń, aldamshy kóńildiń ajarynda án ashatyn, jyr basatyn sııaqty.

Ras-aý, ómiri de óleń, ólimi de óleńge aınalyp ketken qasıetti halyqtyń bar tarıhy óleńmen órilgeniniń syry sodan ekenine kóziń jetedi, kóńiliń marqaıady.

О́leń demekshi, óleń – óner, óristi ómir. Abaı Qunanbaısha aıtqanda "О́leń – sózdiń patshasy, sóz sarasy" kórkem kókirektiń aınasy. Sony jete meńgergen dana qazaq ata qazaq kúlli ómirin óleńmen órnektep, óleńmen ónegelep ketkeni aıdaı aqıhat.

Áne, joqtaý jyrynyń da ózine has qaraly áýeni, azaly sózi bar. Sóz mazmunynda asa tereń tárbıelik tártip, úlgi men ónege bar. Áshilik áýen, aqyndyq shabyt, jyrshyldyq syr bar. О́leńdi qolma-qol ústinde qurap aıtý, qıýadan taýyp, qaıǵysyn jaýyp júrekke sóz jetkizý syndy sheberlik bar. Munda zar jylaǵan sýyq saryndy, muńly daýys, qaıǵyly ún, azaly áýen, suńqyldaǵan jylaý adam sezimin tolqytyp, jylamas janardan jas monshaqtatady. Bul daýysty estigen kóńil aıta kelgen adamdardyń óziniń ishi- baýyry eljirep, án men áýenge eltip, qabyrǵalary qaıǵydan qahyrap birge jylap, birge joqtap ketedi.

Iá, solaı. Joqtaý jyrynyń ezile eńiregen bozdaýyq salqyn sarynynan sanań san-saqqa tartyp oıanady. Sezimiń sendelip, seń soqqandaı muńly, azaly kúı keshesiń. Janyń jylap, qulaǵyń shýlap, sóz qúdiretinen ımenesiń, eńseń bir túsip baryp ıilesiń. Sondaı tarıhta ótken, ómirde bolǵan jan jylatar, sezim oıatar bozdaýyq jyrdy sóıletip kóreıik.

Esmaǵambet dúnıeden qaıtqanda, Qarpyq Sholaquly jyraý mynadaı joqtaý jyr jazǵan eken:

Bisimılla, sózdiń basyna,
Aǵaıyn keldi qasyma.
Bir kúngideı bolmaǵan,
Dúnıe degen osy ma?!
Kóńilden qaıǵy bosattym,
Keler me kózdiń jasyna?!
Jylmaı neǵyp shydaıyn,
Keshegi ótken asylǵa.
Asylym tústi qolymnan,
Qanatym syndy ońymnan.
Qudaı qosqan jaısańym,
Adastyrdy jolymnan.
Otyz tórtke kelgende,
Uıadan ushty alǵanym.
Dúnıeniń bildim jalǵanyn,
Mezgilsiz keldi kezegiń,
Qyzyǵyńa qanbadym.
Kálem shárip zat oqyp,
Islam jolyn ańdadyń.
Jan tásilim bolǵansha,
Aqylyńnan tanbadyń.
Sonda da bilip oıladyń,
Qúdaıdyń salǵan nazaryn.
Amandaspaı sol kúni,
Kóńilde boldy armanyń.
Aryzdastyń jurtyńmen,
Buıryǵy da Allanyń.
Imanyńdy qurmettep,
Perishte kelsin qasyńa,
Artyńda qalǵan bir nashar,
Izdegenmen tabar ma?!
Keshegi sóngen sham-shyraq,
Ornyna qaıtyp janar ma?!
Dúnıe dáýlet bolsa da,
Alǵanymnyń tusyndaı,
Endi dáýren bolar ma?! – dep bozdasa, Aıekeni joqtaǵanda odan da ary aǵytyla túsedi:

Aınalaıyn, áke jan,
Qaranyń boldyń hanyndaı.
Qaraıǵandy yqtattyń,
Qamysqa túsken jalyndaı.
Orta júzdiń kórki ediń,
Qońyraýly búıra naryndaı.
Aǵaıyndy jınadyń,
Alpys úıli aýyldaı.
Oryndy boldy orasan,
"Myń jylqynyń" qaýyndaı.
Kópke paıdań kóp tıdi,
Kóktemdegi jaýyndaı.
Jelpinip qaldy jemisiń,
Jańa pisken qaýyndaı.
О́te shyqty sum jalǵan,
Báıge atynyń shańyndaı.
Adyra qaldy aq ordań,
Iesiz qalǵan aýyldaı.
Já, sheshenim, myna joqtaýdy aıtqan adamǵa qandaı tilmen toqtaý aıtasyń. Tek qana aǵyl-tegil ilese jylap, bordaı egilip birge bozdap ketesiń. Tiliń kúrmelip, ne aıtaryńdy bilmeı ózińmen óziń tynasyń...

Qarashy, tyńdashy.
Taýyp aıtqan joqtaýǵa keıde aıtar toqtaý joq. Saı súıekti syrqyratady, júrekti julqyp-julqyp ta qalady. Atam "qazaq" ólimdi kúngi óleńdi estime, janyńnan qasym bolasyń" dep jas sábı balalardy qaraly, qazaly jerge apartpaýshy edi ǵoı. Shyn joqtaýǵa túk te toqtaý joq. Ezile estısiń, es jııasyń, kúrsinesiń, kúńirenesiń, aq uryp úhileısiń bári beker jalǵan dúnıe ekenine kóziń jetedi, kóńiliń qaıta tanyp oıanasyń, álginde aıtylǵan joqtaý túp-túgel qulaǵyńda qalady. Qaıtqan adamnyń ónegeli ómiri kóz aldyńnan kók bulttaı qalqyp óte shyǵady. Az ómir, tutam ǵumyr shaqshadaı basyńa shardaı oı salady, qulazyǵan kóńilińdi oısyratady.

Demek, qazaq halqynyń joqtaý jyrynyń mazmunynda nar kótermes júk bar, jer kótermes muń bar, keremet ómirlik tujyrym bar. Artqy urpaqqa qaldyrar amanat bar.

Qazaq halqynyń joqtaý jyry mazmundyq maǵynasy jaǵynan qaıtys bolǵan adamdy joqtaý, týǵan jerin (kindik qany tamǵan jerdi) joqtaý, joǵalǵan malyn joqtaý, el men jurtyn joqtaý, oǵan arnap kóris aıtý syndy túrlerge bólinedi.

Al kóris aıtý úsh úlken mazmunǵa bólinedi.
Kóris aıtýdyń birinshi túri – Adamy qaıtys bolyp joqtaý aıtylyp jatqan qaraly shańyraqtyń adamdaryna arnaıy kóńil aıta kelip, úıdiń tula tý syrtynan ozandap kelip, úıde joqtaý aıtyp otyrǵan úı ıelerine kelip qushaqtap kóris aıtý arqyly bet kórisedi. Sonymen kórisý men joqtaý aralasqan zarly ún, qaıǵyly daýysqa ulasyp, úı ishi munarly muńǵa aınalady, jasty kózge tolady.

Qazaqtyń mundaı kóris mazmunynda qaıtys bolǵan adamdy joqtaý, tiri adamǵa kóńil aıtý, aman-sálem etý, qosa qaıǵyrý syndy jaqyndyq, adamgershilik mazmun túgel qamtylady.

Mysaly:

Jylqy ishinde ala júr,
Alaǵa quryq sala júr.
Jylamaıyn desem de,
Artta jetim bala júr.

Aınalaıyn, qudaıym,
Bir ózińe jylaıyn.
О́tkenge ber ıman,
Tirige bereke súraıyn.

Jylamashy qaraǵym,
Amanbysyń shyraǵym.
Bir aınalyp kelgenshe,
Qulap ta qapty-aý, turaǵym.

Keshe de júrgen apamsyń,
Beıishten jansyn shyraǵy.
Jannattan bolsyn turaǵy,
О́se de bersin urpaǵy.

Áne, myna kórisýde joqtaý da, toqtaý da, kóńil aıtý da, amandyq suraý da bar. О́li-tirini túgel rıza etkendeı. Keń mazmun, baı aqyl, ıman tileý, baqyt shaqyryp, sabyrǵa toqtaý syndy parasat tegis qamtylǵan.

Ol ǵana emes.

Basy qaraly, júregi jaraly bolyp zar eńirep, eńsesi túsip otyrǵan qaıaý kóńildi, júleý múńly jandandyń janyn jylytatyn sóz aıtyp, ómirge, tirlikke qaıta úmittendiredi.

Keremet. Onyń bári bolbyraǵan bos sóz emes, altyndaı jarqyraǵan jandy jylytar jyly shýaqty sózder. Imandy yjdaǵatty sózder. О́limdi kúndi, qaraly túndi de óleń ónerimen jap-jaryq nurǵa bólep turǵandaı.

Saralap, danalap qýatty oıdan bas qurap aıtqan aqyl sózder qaıǵynyń qara tonyn sheshkizip, "tústik ómiriń bolsa, keshtik mal jı" dep jarqyraǵan ómirge jebep jetelep shyǵady.

Kórisýdiń ekinshi túri-alys jyldar boıy, alys jerdegi týystarymen bet kórise almaı, araǵa alys jyldar salyp kelip kóriskende aıtylatyn kórisý.

Kórisýdiń bul túrinde burynǵy ótken adamdarǵa ıman keltirip, jaqsy sózben kóńil aıtysady, qalǵandaryna amandyq tilep amandasady. Sóıtip joqtaýǵa kóris aıtyp, toqtaý salady. Kórisýdiń bul túrinde ólimdi kúndegideı ashty zar, qosaly daýys shyǵarmaıdy, zarlanbaıdy. Saǵynyshyn basý, jarqylap jylap turyp amandasý, birin-biri kórgenine shúkirlik etý syndy mazmundar qamtylady. Sýyq súrkeıli daýysqa aınaldyrmaıdy, qaıta erke nazdy sózben, jandy shýaqqa bóleıtin qońyr tátti áýenmen kórisedi. Uzaq jylamaıdy, jaman yrym bolmasyn, jaqsy kúnge jamandyq shaqyrmaıyq dep uıǵarady.

Kórisýdiń úshinshi túri – uzatylar qyz toıy aıaqtalar aldynda , uzatylatyn qyz áke-sheshesine, ápeke-sińlisine, aǵa-baýyryna, basqa da et jaqyn týystaryna, kórshilerine, úı bosaǵasyna óleńmen kóris aıtaly. Muny qazaq saltynda "Syńsý" dep te ataıdy.

Qyz Syńsýynyń mazmunynda, munarly kórýinde qýanysh ta, týǵan jeri men elin qımastyq ta bolady. Árıne toı bolǵan soń, qyzyq qyzyp jatqan soń jarqyldaǵan qýanysh basym, sezim tasqyndy bolady. Qaıǵy men muńǵa oryn berilmeıdi. Salqyndyqqa jol joq, sulý muń, qońyr ún, tátti áýenmen erke naz esip turady. Maıda jibek daýyspen jıektep aıtyp jetkizedi. Jylasa da kúlki aralas kúmis qońyraýly ashyq ún, bultsyz oı ańǵarylyp turady. Qyz qabaǵynan qyraý baıqalmaýy shart. Syńsý sózinde otty tátti aq jarma tilekter aqtarylyp jatady. Jylaýdan góri kúlý, kúrsinýden góri kóńildený, marqa kóńilden maqpal sóz aıtyp qoshtasý basym túsedi.

Já, jasanyp jannat tórinde otyrǵan hor qyzyndaı qynaı bel, qyrmyzy qyzdyń aqtyq jyry, sylqym syry, seter sezimi tal boıyna qup jarasyp, názik oıyn odan ary árlep jiberedi. Onyń úki qaýyrsynyndaı úlpildegen ýyz únine elitken el qyzyǵa qarap, qyrmyzy qyzdy uzatyp salýǵa daıyndalady. Qyz qurbylary osy sátte qyzyǵa da qyzǵana da qarap, ózderi de uzatylýdyń jolyn izdep, jan-jaǵyna oıana ǵashyq kózben qaraı bastaıdy.

Áne, kórisý jyrynda telegeı teńiz syr bar, qupııa qyzyq qyr bar deıtini sodan...

Qazaq kórisýindegi birinshi kórisýdi "Qaraly kóris" dese, ekinshi kórisýdi "Amandasý-sálemdeý" deıdi, úshinshisin "Qyz nazy", "Qoshtasý jyry", "Qyl bula", "Tabaldyryq jyry", "Erke jyr" dep te ataıdy.

Qazaqtyń arly da aqyldy, jyrshy da ánshi, bıshi de ónerli qyzdarynyń ómirleri ónegege toly. Basqany aıtpaǵanda kóris aıtyp uzatylǵaly turǵan, syńsyp turǵan qyzyna qyzyǵa qarap, qyzǵa ilesip syńsý aıtyp, birge jyrlap, birge jylap ketedi:

Esik aldy qara aǵash,
Qabyǵyn alsam jalańash,
Uzatylyp baram-aý,
Áke bir kári, baýyr jas,

Esik aldy oshaǵan,
Ustatpaıdy qashaǵan.
Qaıta aınalyp kelgenshe,
Aman da bolsyn bosaǵam.

Kerimsal meniń keń ólkem,
Ketemin senen men erteń.
Aımalap meni qar salar,
Aldymnan shyǵyp qaı erkem.

Bazardan kelgen quıysqan,
Taramaı shashym uıysqan.
Kelip te ketip júrińder,
Saǵyndyrmaı týysqan.

Aq úıdiń sáni dódege,
Aq súńqar iler bódene.
Aınalaıyn týystar,
Sendersiz sánim kele me.

Aq úıge salǵan úzigim,
Qolyma salǵan júzigim.
Aq ordadaı úıimniń,
Kóre almaı kettim qyzyǵyn.

Qaıran aýylym qaldy-aý,
Qarasam kózim taldy-aý.
Álpeshtegen el-jurtym,
Artymda uzap qaldy-aý.

Mine, keremet, án jeliktirgen qyz boıynan asaý-asaý qumarlyq tolqyny kórinedi, názik júrektiń týǵan jerin qımaı qynjylǵan iltıpaty bilinedi, jan tebirenter, júrek tolqytar syrly syńsý, qosh aıtyp kórisýge ulasyp, ulanasyr uly dalaǵa jyr qanatyn byraq qaǵady. Qyzǵaldaq qyzdyń qyrmyzy jyrynan onyń balań kez, bal dáýren, ýyz minezdi, sút tańdaı, ań mańdaı kezderi tizbektelip qyz jibektiń kóshindeı kóz aldyńnan ótedi.

Já, qos etek kóılek kıip, aqqýdaı adyn kólde sylanyp, taranynyp, nazdanyp otyrǵan uzatylar sáttegi qazaq qyzynyń qulyn daýys, bota músin beınesine esh sulýlyq teń kelmes.

Iá, ol osynaý aqtyq jyryn aıtyp bolyp, erteń-aq qyzdyq ómirine qosh aıtady. Odan ary qaraı kelin, kelinshek, qatyn, báıbishe, ana bolyp, tolyp shyǵa keledi. Áıel zaty úshin myna jalǵan dúnıede aq jaýlyqty ana bolý, náreste súıý, bala tárbıelep baqytty etýden asqan baqyt bolmaq emes. Qyz ómiri odan basqa baqytpen tolmaq emes.

Qazaq halqynyń joqtaý jyrlary forma (pishin ), janrlyq jaqtan eki túrge bólinedi.

Biri joǵaryda keltirilgendeı óleń-jyr ( poezııa ) úlgisinde keledi. Ekinshi qara sóz túrinde (proza) úlgisinde jolyǵady. Joqtaý jyrynyń óleńmen aıtylatyn tamyry tym tereńde jatyr, arǵy alys ǵasyrlardan 5-8 ǵasyrdaǵy kúlli túrik taıpalaryna ortaq eski eskertkishterden bastaý alady. Orhon jazýlarynan, qulyp tastardan tabylady.

Túrki qaǵandary Bilgiqaǵan, Kúltegin batyr, Tońykók jyraýlardyń basyna qoıylǵan 7-8 ǵasyrlardaǵy qúlyptastarynda óleń sóz úlgisindegi joqtaý jyrlary dálel bolady. Muny qazaq "Tasdaq dastany", "Tasdaq jyrlary", "Tasdaq joqtaýlary" dep ataıdy. Sebebi erte ǵasyrlarda qazaqtyń arǵy tegin quraıtyn Saq, Úısin, Qańly t.b. taıpalardyń qonys etken mekenderindegi tańbaly tastar da Orhon jazýymen jazylǵan osyndaı joqtaý jyrlary tabylyp jatyr.

Sol kezdegi Orhon jazýlary Úısin memleketiniń jazýy bolǵan. Bul jazý arqyly sol zamandarda úısin qaǵanaty Iranǵa, Vızantııaǵa, Tabyǵashqa (qytaıǵa) elshilik hattar jazyp, qarym-qatynastar jasap otyrǵan, dúnıeden ótken ataqty adamdardyń basyna, qulyptastarǵa osy jazýmen joqtaý jyrlaryn oıyp jazyp, eskeritkishter qaldyryp otyrǵan.

Iá, qazaq halqyna mıras bolyp jetken joqtaý, estirtý, kóńil aıtý jyrlary osy úlgide saqtalyp qalǵan. Aıta bersek, barlyq epostyq (batyrlyq) jyr-dastandardyń alǵashqy jazý tásilderi de sol qaǵanat kezinde qoldanǵan jazý úlgilerinen órnek alyp damyǵanyn ańǵarýǵa bolady.

Al qazaq halqynyń qara sóz túrindegi joqtaý sózderi ertedegi ertegiler men ańyzdardan bastaý alatyny beseneden belgili. Máselen, Jırenshe sheshenniń áıeli Qarashash qaıtys bolǵandaǵy estirtý sózi, joqtaýdyń qara sóz túrine jatady.

Já, túp ǵasyr túbinen túrin ózgertpeı, sabaqtasyp saqtalyp jetken qazaqtyń joqtaý sózi men joqtaý jyrlary kúni búgingi tańǵa da ulasyp uly sóz qudiretimen jalǵasyp keledi. Turmys salt-dástúrimizge jylqy maıyndaı sińip birjola ornyǵyp ta ketti. Bir adam dúnıeden qaıtsa, joqtaýyz attandyrmaıdy. El ishinde beldi, bedeldi, bilimdi, bilikti adam dúnıeden ozsa, aqyn jazýshylarymyz joqtaý jyryn arnap jazady, ne qaraly sóz arnaıdy.

Qytaı jerinde jasaǵan ǵulama aqyn, tarıhshy, ǵalym Asqar Tatanaıuly dúnıe salǵanda, belgili aqyn, aǵartýshy Berdibek Qurjyqaı mynadaı joqtaý jyr arnaǵany áli esimde:

Súbihan Alla sumdyq qoı Asqar qulaý,
Keýdege salbyraǵan bastar mynaý.
Qazaqtyń tarıhtaǵy bar ónerin,
Ol dúnıege biraq alyp kete jazdadyń-aý, – dep joqtaý jyryn jazǵan edi.

Qazaqtyń bulbul ánshisi Kúlash Baıseıit dúnıeden ozǵanda dańyqty aqyn Sybaı Máýlen:

Qazaqtyń kózin jumdy bulbul qyzy,
Úzildi sabaǵynan gúl qyrmyzy.
Jarq etip kórindi de, aǵyp tústi.
Almaty aspanynyń bir juldyzy, – dep joqtaıdy ári jalpaq jurtqa estirtedi.

Iá, bárin aıt ta birin aıt. Toqsan aýyz tobyǵyn aınaldyrmaı toq etkizip aıtsaq. Joqtaý jyrlary qazaqqa ǵana tán asyl mura, altyn qazyna. Eki dúnıege arnalǵan arqaý jyr. Arda óleń, aıshyqty óner.

Bolat Bopaıuly,
Etnograf

Ilmek sózder: joqtaý jyrǵa túsinik

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir