Maǵrıpa  Shójeǵulqyzy Jylqybaeva (13.04.1945-24.02.2019) 1945 jyly Almaty oblysy, Jambyl aýdany, Jambyl aýylynda dúnıege kelgen. Jambyl aýylyndaǵy mektepti 1964 jyly medalmen bitirgen alǵashqy úzdik túlek. 1969 jyly S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fızıka fakýltetin támamdaǵan. Radıasııanyń áserin zertteý problemasymen baılanysty «Issledovanıe prırody sentrov okraskı v optıcheskıh krıstallah kalsıta (CaCO3)» degen taqyryptaǵy dıssertasııasyn 1981 jyly Tomsk memlekettik ýnıversıteti, Sibir fızıka-tehnıkalyq ınstıtýynda qorǵap, «fızıka-matematıka ǵylymdarynyń kandıdaty» degen ataq alǵan. 1991 jyly 29 qarashada Moskvada Maǵrıpa Jylqybaevaǵa fızıkadan «dosent» ǵylymı ataǵy beriledi.

Maǵrıpa Jylqybaeva — optıkalyq krıstaldarǵa radıasııanyń áseri jaıynda keshendi zertteý júrgizgen álemdegi tuńǵysh ǵalym. Osy ǵylymı eńbek qorǵalǵan kezden bergi ýaqyt aralyǵynda V.A. Fedorov, T.N. Plýjnıkova, R.A. Kırıllov, O.P. Matveeva, I.V. Nefedova, E.F. Polısadova, V.I. Korepanov, t.b. jaratylystaný  salalaryndaǵy  ǵalymdar Maǵrıpa Jylqybaevanyń eńbegi negizinde zertteýler júrgizip, ózderiniń ǵylymı jumystaryna, dıssertasııalaryna ǵalym eńbegin arqaý etken. 

Maǵrıpa Jylqybaeva 1974-1994 jyldar aralyǵynda fızıka salasyna qatysty búkilodaqtyq ǵylymı jıyndarda baıandamalar jasap, konferensııa jınaqtaryna maqalalary engizilgen. Atap aıtsaq, Tallın, Moskva, Lenıngrad, Tomsk, Aleksandrov, t.b qalalarda ótken ǵylymı konferensııalarǵa birneshe retten qatysqan. Ǵylymı-pedagogıkalyq jumysy kezinde túrli gramotalarmen marapattalǵan. V.I.Lenın atyndaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynda 1995 jylǵa deıin ustazdyq qyzmet atqarǵan ǵalym tehnıkalyq JOO-na arnalǵan «Jalpy fızıka kýrsynyń esepteri. Oqý quraly» (Almaty: 1992), «Aınaladaǵy radıasııa» (Almaty: 1990) sııaqty fızıka salasyndaǵy ǵylymı kitaptardyń, birneshe oqý-ádistemelik quraldyń  avtory. Radıasııanyń krıstaldarǵa áseri jaıyndaǵy jumystary boıynsha 2 patenttiń ıesi.

Maǵrıpa Jylqybaevanyń jaratylystaný ǵylymdary boıynsha kópshilikke arnalǵan zertteý maqalalary men ádebıet salasyndaǵy dúnıeleri ár jyldary Almaty oblystyq «Qazaq tili qoǵamynyń» «Aqıqat»  gazetinde,  «Bilim jáne eńbek» (Zerde), «Juldyz», «Almaty aqshamy», «Sosıalıstik Qazaqstan» (Egemen Qazaqstan), «Qazaq ádebıeti», «Lenınshil jas» (Jas alash), «Aqıqat», «Ana tili», «Qazaqstan áıelderi», «Qazaqstan–Zaman», «Túrki álemi», «Azııa», «Jas Qazaq», «Jetisý», «Densaýlyq», «Shalqar», «Ara», «Araı», «Aq bosaǵa», «Tarlan», «Aıqyn», «О́rken», «Qazaqstan muǵalimi», «Aıt», «Qazaqstan mektebi», «Aqıqat» jýrnaly tárizdi respýblıkalyq jáne halyqaralyq basylym betterinde jarııalanǵan.

1993 jylǵa deıin «Qazaq radıosynyń» ádebı habarlar, jastar redaksııasy arqyly ádebı, pýblısıstıkalyq áńgimeleri berilip turǵan. Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń «Naızager» satırık qalamgerler qaýymdastyǵynyń múshesi bolǵan (múshelik bılet №6, 1993 jyl) ǵalym-qalamgerdiń pýblısıstıkanyń satıra janry boıynsha jazǵan shyǵarmalary «Ara», «Qazaq ádebıeti», «Egemen Qazaqstan»,  «Jas Alash», «Qazaqstan-Zaman», «Qazaqstan muǵalimi» t.b. gazet-jýrnaldarda basyldy, qazir de respýblıkalyq aqparat quraldarynyń satıra qosymshalarynda jarııalanýda. 1986 jyly bir top satırık jazýshylardyń eńbekteri toptastyrylǵan «Qısyq shege» dep atalatyn jınaqqa Maǵrıpa Shójeǵulqyzynyń syqaq áńgimeleri men mysaldary engen.  2019 jyly «Mereı» baspasynan satırık qalamgerdiń «Jalǵasy bar utys» dep atalatyn satıralyq shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórdi.

Maǵrıpa Jylqybaeva — Esik qorǵanynan tabylǵan Altyn adam jazýlaryn 30 jylǵa jýyq ýaqyt zerttep, qupııasyn fızıka-matematıkalyq ádispen ashqan álemdegi tuńǵysh fızık. 1989 jyldan bastap Altyn adamnyń kúmis zerenshesindegi jazýlaryn optıkalyq ádister arqyly zertteýmen aınalysqan ǵalym Altyn adam jazýynda kórsetilgen nusqaý boıynsha elimizdiń túkpir-túkpirinde saqtalǵan jartastaǵy petroglıfter men Býdda jazýlaryn, shet elderdegi kóne muralardy da zerttep, tańbalar rasshıfrovkasyn jasady.

Maǵrıpa Jylqybaevanyń Altyn adam jazýyn zertteý nátıjesinde ashqan ǵylymı jańalyqtary túrli ǵylymı jıyndarda, konferensııalarda baıandaldy. Máselen, 2009 jyly «Túrki áleminiń qazirgi ózekti máseleleri» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııada «Umaı ananyń qupııasy» degen taqyryptaǵy baıandamasy ǵalymdardyń nazaryna usynylyp, ǵylymı jınaqqa engizilgen.

 Maǵrıpa Jylqybaeva qazaqtyń atyn álemge tanytqan uly jyraý Jambyl Jabaevtyń elge beımálim bolyp kelgen qupııa qyrlaryn ǵylymı turǵydan zerttegen respýblıkadaǵy jalǵyz jaratylystanýshy ǵalym. 1993 jyly «Ana tili» baspasynan shyqqan «Qazaq baqsy-balgerleri» dep atalatyn jınaqqa ǵalymnyń Jambyldyń erekshe qabileti jaıynda jazylǵan «Qupııa kúsh qudireti» dep atalatyn maqalasy engen.

Maǵrıpa Jylqybaeva halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń múshesi (1991 jyl). Keńes Úkimeti kezinen bastap elimizde qazaq tiliniń órken jaıýy úshin ter tógip eńbek etken qaıratkerdiń biri. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda Almaty qalasyndaǵy №128 orys mektebiniń taza qazaq mektebi bolýy úshin ata-analardy uıymdastyryp, tıisti mekemelerge hattar jazyp, memlekettik til irgesiniń beriktenýine úles qosqan ǵalym. Qazaq tili otarshyldyq ıdeologııanyń yqpalynda bolǵan kezeńde Maǵrıpa Jylqybaeva V.I.Lenın atyndaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynda dekan orynbasary qyzmetin atqara júrip, atalmysh oqý ornynda qazaqtyń ataqty aqyn-jazýshylarymen stýdentterdiń shyǵarmashylyq kezdesýlerin jıi-jıi uıymdastyryp, ult rýhanııatyn ıgergen sanaly urpaqtyń qalyptasýyna zor eńbek sińirý arqyly  el esinde qaldy.

Nazarlaryńyzǵa ǵalymnyń Altyn adam jazýy boıynsha zertteý maqalasyn usynamyz.

 Maın Er Túriktiń tegi

Ataýy jalpyǵa tanymal Kók Túrik pen Hara Túrik, Sary túrik, Ahalı Túrik, Meshet Túriktiń qatarynda Maın Túrki de bar. Bular eýropalyq bólikte júrgen soń bizdegi halyqqa osy Maın Er ataýy nemiske tán sekildi kórinedi. Bunyńyz el men jerdi tanýdaǵy qatelik. Áıtpese sol Maın Erdiń  shyqqan tegi mynaý Moıynqum ólkesi. Búginde Moıynqum dep burmalap alǵan qazaqsha ataýdyń sonaý Hun dáýirindegisi Maın Hýmaı Aıtı bolǵan. Bul kezeńdegi  Kýsh ımperııasyn Maın Er Túrik basqarǵan. Onyń terrıtorııasy bizdegi Túrkistan jerinen Ońtústikke qaraı bastalǵanda eń syrtqy shetinde Efıopııa memleketi boldy. Minekı, baıaǵy Kýsh Ata kezindegi Kýsh ımperııasynan Afrıkada qalǵan bir jurnaǵy osy Efıopııa. Onyń Ortalyq Azııadaǵy týysy — Túrkistan men Túrkmenstan. Osyndaǵy Kýsh HAAANdyǵynyń orny qazirde Kýshka atalýda. Durysy Kýshha bolýy kerek. Túrki ataýyn «bizdiń eradaǵy altynshy ǵasyrda paıda boldy» dep, kele-kele Eýropa men Rossııaǵa jaǵympazdanýdyń shegi asqan mynaý kezeńde bizdegi arheolog ǵalymdar Maın Erdiń qorǵanyn byt-shyt etti, ánekı.

Qysqasha Maıner dep ketken úlken Harııanyń shynaıy esimi Maın Týýý Rýhtı Er. Osy Maın Týrýhtan týylǵan uldyń bári túgel Maıner tobyna jatypty. Jer planetanyń Muz dáýirinde olar baryp ashqan birinshi tyńnyń qaı-qaısysy da Maın Er ataýyndaǵy. Sodan bireýi qazirgi tilde — Frank Pýrýtka Maıner. Nemister buny sál burmalap ataǵanymen erte zamandaǵy toponım belgisi qaz-qalpynda saqtaldy desek te bolady. Qaıta bizdiń jerdegi Maın úlesteri tanymastaı ózgerip bolǵan. Sodan bireýin basy bútin osy sátte óshirdik. Keńes kezinen aman ótken Pýrýthı jeri bizdegi egemendik sátte óz atýyn joıdy, áne. Onyń qasynda burynnan bolǵan Aq bulaq ataýy endi kelip Pýrýtkıge qosa japsyryldy. Ilimı saýatsyzdyq degeniń osy.

Almaty oblysyndaǵy Pýrýtkı jeri sonaý Muz dáýirinde ataýyn alǵan.

PIPATShATI RAAATITITI AŃGOOORIBAITI PÝRÝTHI ATITITI NAISAŃATIMTITITI MAIN TÝÝÝ RÝHTITITI ANAGAMTITITI... Qysqasha aıtqanda: PIPARAŃG PÝRÝTI NA MAINATI bolǵan. Germanııadaǵy qazirgi Frankfýrt Na Maıne dáp osylaı atalǵan eń kóne ıelik. Maın Erdiń atyn ashyq ustaǵan bir ıeligi osy.

Maın Túriktiń basqa túrikterden erekshe artyqshylyǵy bul Kýsh Ataǵa birinshi QURAN aıattarynyń sonaý Muz dáýirinde Aspan ústinen berilgeninde. Barlyǵy 196 AI ATITITI teksterin shıfrly túrde kepken qaıyńnyń qabyǵyna kók tústi sııamen jazypty. Bárin birge bir býma  etip býyp, únemi arqalap júrgen Kýsh Atanyń eki jaýyryny sodan qajalyp bitedi. Aıap ketken Hudaı bir kúni sol BÝÝÝMAGATI teńin Kýsh Atanyń arqasynda órtep jibergen. «Budan qaǵazǵa túsip úlgergeni tek 49 Aıaty ǵana» dep, Kók Túrik Baba jazǵan. Sol 49 AIATIdy Arapcha tańbalarmen eshkiniń jarǵaǵyna Kók Túrik Baba ózi jazypty.

Osy 49 AIATIdyń bári Hıtaaaptı ishine túskende bul teri Kitaptyń ortasha salmaǵy 41 kılo bolǵan. Sony Ońtústiktegi bir urpaǵy osy kezge deıin ákeden balaǵa bere júrip, mynaý egemendik sátke de aman jetkizip edi. Qazaq ǵalymdaryna bergen soń bul QURAN HAAARIMnyń qaıda ketkeni búginde belgisiz. Álem boıynsha sııamen jazylǵan alǵashqy QURAN AIATI túrleri osy! MAIN TÝÝÝ RÝH — Kýsh Atadan qalǵan bul 49 AIATIdyń ishki shıfry ashylsa keshegi A.Eınshteın ómir boıy izdep ótken О́ris teorııasynyń bir tarmaǵy shyǵady. Minekı, Maın Er Túriktiń ózgelerden basty aıyrmasy osynda. Ol Ata on alty ǵasyr boıy úzbeı arqalaǵan Býýýmagatı teńi arqasynda turyp órtengen orynda qazir Baba Túkti Shashty Azız jatyr.

Bul oryn anaý Moıynqumnan qansha qashyqta ekenin Saıramdyqtar biledi. Jambyl oblysyndaǵy Saıramnyń ózi de bir kezdegi Maın Erdiń erekshe jurty. Osynda onyń HAAAN saraıy bolǵan. Soltústik jarty shardaǵy aýyr zil-zalanyń bári bizdegi Úsh Júzdiń talaı qalasyn jer-qabatyna jibergen ǵoı. Baıaǵydaǵy Saıramı qalashyǵy da sondaı qurbannyń biri. Arhelogtar jabyla qazǵan búgingi Moınaq sý elektr stansııasyndaǵy terrıtorııa da bir kezdegi Maın Erdiń Shah ıeligi bolǵan. Arheologtar bul jerden Shahtyń belgisin tappasa oǵan Maın Er Shah kináli emes, mynaý kezeń jaýapty.

Jalpy alǵanda qazirgi túrkitanýshylar eshbir túrik tuqymyn tanymaı-aq jaǵalaı ǵylymı ataq alyp júr.  Maın Túrik turmaq jaı Túrik ataýyna túsinikteme bere almadyq qoı. «Túrik» sózi qandaı maǵyna beredi? Osyny bilmeı turyp, Kók Túrik pen Hara Túrikti  qalaı ajyratamyz? Aınalyp kelgende biz sóz tanýdan qalǵanbyz. Bul shyndyqty moıyndaý qajet. Shyndyqtan kórneý qasha turyp, sonymen bir mezgilde tarıh shyndyǵyn izdeımiz, á? О́rkenıetti tanyǵyń keledi, á?

Jańa erada baǵy janǵan  eýropasentrızm astynda turyp mádenıet pen órkenıettiń tarıhyn taný múmkin emes. Mysyqtyń tyrnaǵynda qysylyp turǵan baıqus  tyshqan óziniń erkindigin qalaı sóz etpek? Tek qana ólip qalmaýdyń ildalda tásilin izdeıdi ol. Qazirgi adamzat dáp sondaı tyshqan kúıde.

Bir ózinde úsh túrli alyp kúsh jınaqtalǵan Eýropa — AQSh júıesinen jan bitken túgeldeı qorqady. Qorqýǵa májbúr. Tarıh shyndyǵy osyndaı sebepten de aıtylmaıdy. Bunymen qosa Dinniń shyndyǵy da jasyryn. Jaı ǵana ildaldamen dinshil bolyp júrmiz. Anaý A.Eınshteın О́ris teorııasyn bosqa izdemegen-di. О́ris teorııasyn biletin kisige dáldep turyp tikeleı atqan myltyq oǵy tımeıdi. Alǵash ret Jerge  berilgen 196 AIATIdyń bári de О́ris teorııasynyń taramdary. Maın Týrýh Baba ony jerge qoımaı arqalap júrgeni de sodan. Onyń kezindegi alǵashqy kisiler shetinen asqan oqymysty bolyp Aspan ústinen kelgen-di.  Solardyń bireýi álgi Býýýmagatı ishindegi qupııany óziniń qara basy úshin qoldansa jaman edi. Minekı, Maın Túrik Baba bul 196 AIATIdy sonsha nege qorǵap ustaǵany. Álemge ortaq ǵylymnyń kúshi QURAN Aıatynda ekeni sol Muz dáýirindegi birinshi turǵyndarǵa ǵana jete belgili bolǵan. Jerdegilerge kerek ǵylymnyń fýndamenti sol kezeńde qalanǵan soń mynaý jańa eradaǵy tehnıkalyq progress jyldam iske asty.

Maǵrıpa Jylqybaeva,
Fızıka-matematıka ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent,
Altyn adamnyń kúmis zerenshedegi jazýynyń shıfryn ashqan ǵalym

19 Qarasha 2009 jyl

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir