«Aq jol» Demokratııalyq partııasy QR Ulttyq bankiniń 2020 jylǵy 3 sáýirdegi bazalyq mólsherlemeni 12%-dan 9,5%-ǵa deıin tómendetý týraly sheshimin qoldaıdy. Bul sheshim qazirgi daǵdarys jaǵdaıynda eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq ahýalyna oń yqpal etedi dep sanaımyz. 

Esterińizge sala keteıik, «Aq jol» Demokratııalyq partııasy osydan úsh apta buryn, ıaǵnı 2020 jylǵy 11 naýryzdaǵy depýtattyq saýalynda Ulttyq banktiń aldyndaǵy, 10 naýryzdaǵy bank mólsherlemesin 9,25%-dan  12%-ǵa deıin kúrt kóterý týraly sheshimin resmı synǵa alǵan edi. Biz bul sheshim- mólsherlemelerdi kóterý ekonomıkanyń ósýi kezinde qoldanylyp, al daǵdarys kezinde kerisinshe, nesıelerdi arzandatý týraly kontrsıkldyq tártibine qaıshy ekenin málimdeme jasaǵan bolatynbyz. Damyǵan elderdiń ortalyq bankteri kerisinshe tıisti ındıkatorlardy edáýir tómendetkeni tegin emes, al, AQSh-tyń Federaldyq Rezervtik Qory óziniń mólsherlemelerin tipti 0%-ǵa tómendetti.

О́z saýalymyzda, biz sondaı-aq QR Ulttyq bankiniń mólsherlemelerdi kóterýi jáne ekinshi deńgeıdegi bankterde nesıeler boıynsha paıyzdyń ósýi otandyq óndiriske tıimsiz ekenin  jáne Qazaqstan ishki naryǵynyń ımportqa táýeldiligi kúsheıetinin aıtqan bolatynbyz. «Aq jol» Demokratııalyq partııasy azyq-túlik pen jalpy halyqtyq tutyný taýarlaryn óndirýshilerge arzan ári uzaqmerzimdi nesıeler berýge, óndiristik emes jáne sybaılastyq kedergilerdi joqqa shyǵarýǵa shaqyrdy. Alǵan soqqyny  beıtaraptandyrý úshin bazalyq mólsherlemeni kem degende 5-7% deıin tómendetip, negizgi taýarlar óndirisin nesıelendirýdi jandandyrý, tutynýshylyq nesıelerdi eki ese arzandatý, shaǵyn jáne orta bıznes jumysyn  jáne onyń qyzmetkerleriniń kiristerin qamtamasyz etý qajet dep sanaımyz.

Sonymen birge, daǵdarystyń bas kezinde bazalyq mólsherlemeni kóterýde jiberilgen qatelikter jaǵymsyz ekonomıkalyq jáne áleýmettik nátıjelerge soqtyrdy. Daǵdarys bastalǵan ótken aıda birde-bir bank qıyn jaǵdaıǵa ushyraǵan azamattar men shaǵyn jáne orta kásipkerlikten tólem  óndirýden bas tartpady. Bul olardyń Ultyq banktiń bazalyq mólsherlemelerdi bastapqy kóterýin nesıe saıasatyn qataıtý belgisi dep qabyldaǵanyn ańǵartady. 

Qarjylyq naryqty retteý Agenttiginiń jaqynda qaryz alýshylarǵa tipti eskerilmegen qıyndyqtar kezinde tek tótenshe jaǵdaı kezinde tólemderdi keıinge qaldyrý (qaryzdardy bankter talabymen keıinnen óteý arqyly) sheshimin keshiktirilgen jáne jetkiliksiz dep sanaımyz. Onda azamattar men kásipkerlerdiń jappaı zardap shekkeni eskerilmegen. Tótenshe jaǵdaı ulttyq deńgeıinde engizildi, koronavırýstyń oshaqtaryn shekteý men joıýdaǵy onyń tıimdiligi kúmánsiz. Degenmen, dál osy jaǵdaı ekonomıkadaǵy kúızeliske, sharýashylyq baılanystardyń úzilýine jáne ondaǵan myń azamattardyń jumysynan aıyrylýyna ákep soqty. Eger adamnyń aldynda otbasyn asyraý nemese bankke nesıe tóleý tańdaýy tursa, tańdaý qaısysy bolary aıqyn. Biraq sodan keıin myńdaǵan otbasylardyń jáne ekonomıkaǵa qosqan úlesi 29% -dan astam jáne jumyspen qamtýǵa 40% -dan asatyn shaǵyn jáne orta bıznestiń úlken bóliginiń joıylý qaýpi bar. Memleket bunyń onnan bir bóligin de joǵaltýǵa daıyn ba?

Sondyqtan, qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan qaryz alýshylar úshin tótenshe jaǵdaılar kezinde nesıe boıynsha tólemderdi tolyǵymen alyp tastaý sharalaryn ázirleý qajet. Agenttik buny ýaqyt sozbaı bir aı buryn dereý jarııalaýy kerek edi. Biz ekinshi deńgeıdegi jetekshi bankter Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemeni tómendetý týraly sheshiminen keıin, memlekettiń qatysýymen osyndaı sheshimder qabyldaýǵa daıyn ekendikterin málimdeýi durys bolar dep sanaımyz. Bul ár banktiń sózben emes, is júzinde óz klıentterine qoldaý kórsetýi bolatyn edi. 

Dál osyndaı  bastamalar kommýnaldyq jáne basqa da monopolısterden de shyǵý kerek. Árıne, bul bankter men monopolıster úshin edáýir shyǵyn bolatyny belgili. Biraq tarazynyń ekinshi jaǵynda – on myńdaǵan otandastarymyzdyń joqshylyqqa urynýy tur. Bul qazirgi áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdyń basty máselesi bolyp tabylatyn -qoǵamnyń baı jáne kedeı toptarǵa bólinýiniń nátıjesi. 

Nesıe jaǵdaılarymen birge, jergilikti memlekettik organdardyń azamattarǵa memlekettik qoldaýǵa bólingen 42 500 teńge mólsherdegi tólemderdi, azyq-túlikke asa muqtaj kópbalaly analar, múgedekter, qart adamdardy qamtamasyz etýge kesh qımylyn kórsetti. Áleýmettik jelilerde azamattardyń narazylyǵy, uzyn-sonar kezekke turýy men memlekettik qyzmetshilerdiń kúmiljitip aqtalýlary týraly habarlamalar qaptap júr. Daǵdarys áleýmettik qamtamasyz etý qyzmetterin, bilim berý, qarjy salalaryn sıfrlandyrý, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý jáne taǵy basqa kóptegen mıllıardtar jumsalǵan memlekettik baǵdarlamalardy oryndaýda úlken  olqylyqtardyń bar ekenin anyq kórsetti. Sheneýnikterdiń aıtqandaryna kerisinshe, áleýmettik tólemderdi resimdeý úshin resýrstar birneshe kún boıy kópshilik úshin qol jetimsiz bolyp ketti. Áńgime qujattardy toltyrýda emes. Ár saǵat qymbat bolǵan daǵdarys kezinde, bıýrokratııalyq jáne qatyp qalǵan ádistemelerden arylý kerek. Adamdarǵa qysqa merzimde, birer saǵat ishinde qarjylaı kómek kórsetýdi, ózderi júre almaıtyn, kezekke tura almaıtyn adamdardyń bárine únemi azyq-túlik taratýdy qamtamasyz etý kerek. Alaıaqtardy keıin de anyqtap, jazalaýǵa bolady; al muqtajdardyń tizimin áli sozbaı dáıekteý, mysaly, bala kútimi boıynsha demalysta AÁK almaıtyn analardy qosý kerek sııaqty. 

Qıynshyldyqtar tek birlikpen eńseriledi. «Jalǵyzdyń úni shyqpas, jaıaýdyń shańy shyqpas» degendeı, dál búgin halqymyz birge judyryqtaı jumylyp, Tótenshe jaǵdaı jónindegi Memlekettik komıssııa nusqaýlaryn, Úkimet tapsyrmalaryn oryndaýy kerek. Elimiz bul synaqty da  abyroımen ótip, al memlekettik organdar ózderine júktelgen zor jaýapkershilikti eńseredi dep senemiz.

Biraq jaǵdaı turaqtanǵannan keıin naqty qaharmandardy – medısına men polısııa qyzmetkerlerin, volonterlerdi qurmettep qana qoıý azdyq etetini anyq. Bizge atqarǵan jumystardy taldap, qatelikterden sabaq alýy jóninde úlken jumys ótkizý qajet. Onyń ishinde, memlekettik basqarý júıesiniń naqty tıimdiligin baǵalap, saıası ózgerister, qoǵam men parlamenttik ınstıtýttardyń rólin kúsheıtýsiz bolmaıtyny anyq. Sonyn ishinde – baılar men kedeılerdiń arasyndaǵy áleýmettik alshaqtyqty azaıtý, ádiletti memleket pen adal ekonomıkany qurý sııaqty basym mindetteri tur.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir