Tótenshe jaǵdaı kezinde bıznesti qoldaý sharalary

Sońǵy kúnderi biz shaǵyn jáne orta kásipkerlik ókilderiniń Memleket basshysyna úndeý joldaǵanyn kórip otyrmyz. О́z ótinishterinde kásipkerler salyqty azaıtyp, alyp tastaýdy, kredıtter boıynsha paıyzdardy qaıta eseptep berý ótindi, osyǵan qatysty Prezıdent Q.Toqaev jedel áreket etip, koronavırýstyq ınfeksııamen jáne onyń saldarlarymen kúres jónindegi sharalar boıynsha jarııalanǵan ekinshi paketinde birqatar sheshimder qabyldady.

Qazirgi ýaqytta eldiń JIО́-degi shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń jalpy qosylǵan qunynyń úlesi shamamen 28-29%-dy quraıdy jáne osy sektor QR barlyq jumyspen qamtylǵan halqynyń 37%-yn jumyspen qamtamasyz etedi. 2020 jyldyń basynda jumys istep turǵan ShOK-tyń sany 1,3 mln-nan astam sýbektini qurady. QR ShOK-tyń qurylymynda jeke kásipkerlerdiń úlesi aıtarlyqtaı (63,6%), sharýa nemese fermer qojalyqtary shamamen 16,2%-dy, shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń zańdy tulǵalary shamamen 20,2%-dy quraıdy. Ekonomıkalyq qyzmet túrleri boıynsha sýbektilerdiń eń kóp sany kóterme jáne bólshek saýda sektorynda shoǵyrlanǵan, budan ári aýyl, orman, balyq sharýashylyǵy, kólik jáne qurylys sektorlary bar. Birinshi kezekte, kómek jeke saýda sektory, kólik qyzmetteri, týrızm jáne t.b. sııaqty neǵurlym kóp zardap shekken sektorlardaǵy kásipkerlikke kórsetiledi. Sondyqtan eńbekaqy tóleý qorynan 6 aıǵa salyqtar men basqa da tólemderdi esepteý men tóleýdi alyp tastaý (buǵan áleýmettik aýdarymdar, tabys salyǵy, zeınetaqy men medısınalyq saqtandyrý jáne t.b. jatady), ShOB bosaǵan qarajatty bıznesti, ıaǵnı jumys oryndaryn saqtaýǵa múmkindik beretin salalarǵa qaıta baǵyttaýǵa jaǵdaı jasaıdy. Qalǵan salyq tólemderine keletin bolsaq, olar 3 aıǵa keıinge qaldyryldy. Bul ShOB qoldaýǵa qatysty buryn jarııalanǵan sharalarǵa boıynsha taǵy bir jeńildik.

Kóktemgi egis jumystarynyń kezeńi bastaldy jáne 70 mlrd teńge mólsherinde qarajat bólý aýyl sharýashylyǵy sektorynyń ShOK-tyń 250 myńnan astam sýbektileriniń qyzmetin qamtamasyz etý úshin asa qajet. Qaryz alýshylar úshin tómendetilgen paıyzdyq mólsherleme jáne dızel otynynyń baǵasyn naryqtyq baǵadan 15%-ǵa arzandatý oń mýltıplıkatıvti áser beredi. Budan basqa, eldiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne aýyl sharýalaryn qoldaý máselesi birinshi kezektegi mindet.

Sonymen qatar, kóptegen kásipkerler buryn berilgen kredıtter boıynsha paıyzdardy tóleýdi toqtatýdy surady. Buǵan deıin qaryzdar men mıkrokredıtter boıynsha tótenshe jaǵdaıdy engizý sebebinen týyndaıtyn jeke jáne zańdy tulǵalardyń qaryzdary men mıkrokredıtteri boıynsha tólemderdiń merzimin ótkizip alǵan kezde aıyppuldar nemese ósimaqylar eseptelmeýge tıis ekeni habarlanǵan bolatyn. Budan basqa, jetekshi bankter elde TJ engizilýine baılanysty qarjylyq jaǵdaıy nasharlaǵan ShOB sýbektileri úshin 90 kúnge deıin tólemder boıynsha keıinge qaldyrý usynyldy. Qabyldanatyn sharalar zańnama sheńberinde engizý kerek ekenin túsiný qajet, sondyqtan barlyq yqtımal tásilder men sheshimder qarastyrylady.

Ásel Áben,

QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI-dyń

Almaty qalasyndaǵy

ókildiginiń basshysy