Eldiń damýy men áleýmettik-ekonomıkalyq ilgerileý jolyndaǵy mańyzdy qadamdardyń biri – sybaılas jemqorlyqty jeńý. Bul problemaǵa búkil álemde úlken kóńil bólinetini kezdeısoq emes. BUU Bas hatshysy Halyqaralyq sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúnine arnalǵan joldaýynda: «Sybaılas jemqorlyq eldiń damý prosesine apatty áserin tıgizedi, óıtkeni mektepterge, aýrýhanalarǵa jáne basqa da ómirlik mańyzdy memlekettik qurylymdarǵa arnalǵan qarajat tıisti jerlerge jiberilýdiń ornyna qylmyskerlerdiń nemese aram sheneýnikterdiń qolyna túsedi. Sybaılas jemqorlyq zorlyq pen turaqsyzdyqty arttyrady. Bul memlekettik ınstıtýttar men tutastaı úkimettiń kóńilin qaldyrýy, halyqtyń ashýyn keltirýi jáne tártipsizdikke ákelýi múmkin» degen.

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasat – memlekettik saıasattyń quramdas bóligi, onyń ishinde kelesi mindetterdi sheshýge baǵyttalǵan sharalardy qamtıdy:

  • sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúresti uıymdastyrý;
  • sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtardy anyqtaý men jazalaýdyń tıimdiligin arttyrý;
  • sybaılas jemqorlyqty onyń barlyq kórinisterinde qoǵamdyq qabyldaýdan bas tartýǵa jaǵdaı jasaý.

Osy jyldar ishinde sybaılas jemqorlyqqa qarsy zańnama qalyptasty, birqatar baǵdarlamalyq qujattar qabyldandy. «Qazaqstan-2050»: tabysty memleket úshin jańa saıası baǵyt» strategııasynda sybaılas jemqorlyq ulttyq qaýipsizdikke tikeleı qater deńgeıine deıin kóterildi.

Qazaqstanda Esep komıtetiniń tóraıymy N.N. Godýnova parlament palatalarynyń birlesken otyrysynda «2018 jylǵy bıýdjetke qatysty sapasyz sheshimder nátıjesinde 138 mlrd. teńge tıimsiz shyǵyndaldy. Buǵan kim jaýapty?! Kóbine bul sheshimderdi qarapaıym oryndaýshylar qabyldaǵan. Osylaısha, 2018 jyly Esep komıtetiniń materıaldary boıynsha 224 qyzmetker tártiptik jaýapkershilikke tartyldy, olardyń tek 9%-y jetekshiler» depgen bolatyn.

Osy jaǵdaıǵa baılanysty Prezıdent Q.K. Toqaev Qazaqstan halqyna Joldaýynda qol astyndaǵy adamdardyń is-áreketteri úshin birinshi basshylardyń jeke jaýapkershiligi týraly: «Sybaılas jemqorlyq qylmysy oryn alǵan mekemeniń birinshi basshysynyń jaýapkershiligi zańnamalyq jáne normatıvtik túrde rettelýi kerek» degen bolatyn.

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúrestegi mańyzdy qadam azamattardyń zań aldyndaǵy teń jaýapkershiligi bolyp sanalady. Bul jaǵynan Qytaı ózgelerge úlgi bolyp otyr. 2019 jyldyń alǵashqy alty aıynda QHR-nyń retteýshi jáne tártiptik organdaryna 1,6 mıllıon shaǵymdar men qupııa habar kep túsken. Memlekettik qyzmetkerler 168 myńnan astam áńgimeler men jazbasha ótinishter júrgizdi, 351 myńnan astam is ashylǵan. 254 myń adam jaýapqa tartyldy. Onyń 215 myńy partııalyq jazaǵa tartyldy.

Sybaılas jemqorlyqty azaıtý úshin Prezıdent Q.K. Toqaev memlekettik satyp alý júıesin jetildirý jáne bızneske ákimshilik qysymdy tómendetý mindetin qoıdy. Prezıdent «Memlekettik satyp alýlar ótkir áleýmettik máselelerdi sheshýge múmkindik beretin úlken rezervke ıe (keıbir málimetter boıynsha jylyna 400 mlrd. teńgege deıin). 2018 jyly memlekettik satyp alýlar 4,4 trln. teńge, onyń 3,3 trln. teńgesi nemese 75 paıyzy bir núkteden básekege qabiletsiz tásilmen júzege asyryldy. Sheneýnikterge arnalǵan osy «qorektendiregish shuńqyrdy» jabatyn ýaqyt keldi» dep atap ótken.

Kóbisi jemqorlyqqa tap bolǵan emespin nemese az ǵana somamen óz máselelerin «sheship aldym» dep aıtýy múmkin. Aaaıda azamattar jemqorlyqtyń zardaptaryn kún saıyn sezinedi.

Birinshiden, sybaılas jemqorlyq jaǵdaıynda bıznesti damytý jáne básekege qabiletti ári erkin naryqtyń qyzmet etýi múmkin emes. Prezıdent Q.K. Toqaev Qazaqstan halqyna joldaýynda: «Bul másele boıynsha meniń ustanymym belgili: bıznestiń, ásirese shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna kedergi keltiretin kez kelgen áreketti memleketke qarsy qylmys dep sanaǵan jón. Osyǵan baılanysty qosymsha zańnamalyq sharalar qajet. Parlament pen Úkimet bul máseleniń sheshimin usynýy kerek» degen.

Nelikten bıznesti damytý mańyzdy? О́ıtkeni jańa jumys oryndarynyń paıda bolýy ekonomıkanyń osy salasynyń jaǵdaıyna baılanysty. Keıbir elderde jumys oryndarynyń 90 paıyzy ekonomıkanyń jeke sektorda shoǵyrlanǵan.

Bızneske kedergi keltirý bıýdjet túsimderiniń azaıýyn da bildiredi. Bul dál maǵynasynda áleýmettik qoldaýdyń tómendeýi. Atap aıtqanda mektepter men aýrýhanalardyń qurylysyn toqtatý, zeınetaqyny azaıtý, halyqtyń muqtaj sanattaryna arnalǵan járdemaqy, áleýmettik turǵyn úı salý jáne t.b. Taǵy bir problema – el ekonomıkasyna salynatyn ınvestısııalardyń óspeýi nemese tipti qysqarýy. Sybaılas jemqorlyq eldi sheteldik ınvestorlar úshin óte tartymsyz etetini jasyryn emes. Al ulttyq kásipkerler óz qarajattary zańmen qorǵalatyn basqa elderge ınvestısııa salýdy jón kóredi.

BAQ-tyń habarlaýynsha, 2017 jyly Qazaqstannan offshorǵa ketken aktıvterdiń eń úlken aǵymy tirkeldi, bir jyl ishinde olardyń kólemi 1 mlrd. AQSh dollaryna jetken, al olardyń sheteldegi ınvestısııalar qurylymyndaǵy úlesi 50,4%-dy qurady. 2018 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda shetelge ınvestısııalardyń jalpy aǵymy 532,5 mln dollardy qurady. Qazaqstan kapıtalynyń konsolıdatorlary – Kıpr, Kaıman jáne Vırgın araldary.

Bul qarajattyń barlyǵy áleýmettik saıasat, ınfraqurylymdy damytý, bıznesti qoldaý salasyndaǵy kóptegen máselelerdi sheshedi.

Sondyqtan máseleni sheshýde sybaılas jemqorlyq qylmystary úshin jazany qataıtýdan azamattyq qoǵamdy kúsheıtýge jáne buqaralyq aqparat quraldarynyń yqpalyn arttyrýǵa deıingi keshendi sharalar qajet.

Prezıdent Q.K. Toqaev Mańǵystaý oblysynyń jurtshylyǵymen kezdesýde atap ótkendeı, «Sybaılas jemqorlyq degenimiz – úlken mólsherde enetin aýrý jáne odan emdelip shyǵý uzaqqa sozylady. Oǵan qarsy kúshti dári qoldanbasa, jemqorlyqtan arylý múmkin emes. Sondyqtan biz barlyq qajetti sharalardy jalǵastyramyz».

Sonymen qatar, sybaılas jemqorlyqpen kúres aıasynda jastar men jasóspirimder, oqýshylar men stýdentter arasynda aǵartýshylyq, bilim berý sharalary da uıymdastyrylyp jatyr.

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres Qazaqstandaǵy reformalardyń aldaǵy kezeńiniń mańyzdy baǵyttarynyń biri. Prezıdent Q.K. Toqaev aıtqandaı, ol júıeli negizde bolýy kerek. Bul másele boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy QSZI dırektorynyń orynbasary, zań ǵylymdarynyń doktory Marat Jumaǵulov óz pikirin bildirdi.

«Sybaılas jemqorlyqqa qarsy áreket kezinde ár túrli elderde qoldanylyp júrgen tıimdi ádisterdi qoldaný qajet. Sonymen birge, sybaılas jemqorlyq – kedeı elderdiń taǵdyry dep oılaýǵa da bolmaıdy. mysaly, Saýd Arabııasy Ámirligi sybaılas jemqorlyqty qabyldaý ındeksi reıtınginde 48-shi orynda, biraq kóptegen zertteýshiler bul el sybaılas jemqorlyqqa óte beıim dep esepteıdi» dedi Marat Jumaǵulov.

Onyń aıtýynsha, ókinishke oraı, kóptegen adamdar sybaılas jemqorlyq – bul eki jaqtyń qarym-qatynasy jáne odan basqa eshteńe joq dep sanaıdy. «Bireý beredi, bireý para alady. Bizdiń buǵan eshqandaı qatymyz joq» degen pikir keń etek jaıǵan. Biraq bul prosess búkil qoǵamǵa áser etedi jáne árqaısymyzǵa naqty qaýip tóndiredi.

Prezıdenttiń talaptaryna sáıkes prokýratýra organdary sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreske úlken mán berýde.

Respýblıkanyń Bas prokýratýrasy sybaılas jemqorlyqqa qarsy birqatar aldyn-alý sharalaryn ázirledi ári ony júzege asyryp jatyr. Prokýratýranyń osy saladaǵy qadaǵalaý qyzmeti sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtardyń ýaqytyly aldyn alýǵa, olardyń sebepteri men jaǵdaılaryn anyqtaýǵa jáne joıýǵa baǵyttalǵan.

Sonymen qatar, prokýratýra organdary sybaılas jemqorlyqqa qarsy turý úshin aldyn alý sharalaryn júrgizip, prokýratýra organdary men mekemeleriniń qyzmetkerlerine arnalǵan Ar-namys kodeksiniń talaptaryn qatań saqtaýǵa, sybaılas jemqorlyqqa tózbeýshilik ahýalyn qalyptastyrdy. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasat júrgizý, sybaılas jemqorlyqqa qarsy áreket salasyndaǵy memlekettik organdardyń vedomstvoaralyq ózara is-qımyl nysandaryn keńeıtý boıynsha qalalyq jáne aýdandyq prokýratýralardyń qyzmeti de kúsheıtildi.

Prokýrorlar qabyldaǵan sharalardyń aldyn alý áserin kúsheıtý úshin tekserý barysynda anyqtalǵan árbir buzýshylyqty túzetý jáne teris áserdi qalpyna keltirý úshin baqylaýdy kózdeıtin zań buzýshylyqtardy naqty joıýdy qamtamasyz etý qajet. Osyǵan baılanysty prokýrorlyq qadaǵalaýdyń sapasy men tıimdiligin, onyń ishinde nysandary men ádisterin jetildirý arqyly únemi arttyrý qajet.

Osy jumystyń aıasynda prokýratýra organdary quqyq qorǵaý organdarynyń úılestirý fýnksııasynyń tıimdiligin arttyrý boıynsha sharalar qabyldaýda.

2017 jylmen salystyrǵanda, 2019 jyly sybaılas jemqorlyqqa tap bolǵan kásipkerlerdiń úlesi 3%-ǵa tómendegen.

О́z kezeginde «Atameken» AES basshysy Tımýr Qulybaev sońǵy jyldary bızneske berilgen ruqsattar 70%-ǵa, talaptardyń 60%-ǵa qysqarǵanyn atap ótti. Retteýshi organdardyń qysymy 20%-ǵa azaıyp, tekserýler merzimi qysqardy. Qylmystyq zańdy izgilendirý oń nátıje berdi. Ekonomıkalyq salada qylmystyq isterdi tirkeý bes esege qysqardy.

Eske salsaq, «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń ósýi: tabys pen turmys sapasyn arttyrý» atty Qazaqstan halqyna arnalǵa Joldaýǵa sáıkes sybaılas jemqorlyqqa qarsy belsendi kúres jalǵasatyn bolady. Negizgi mindetter retinde kelesiler anyqtaldy:

1) kórsetiletin memlekettik qyzmetter aıasyndaǵy memlekettik qyzmetshilerdiń halyqpen tikeleı baılanysyn azaıtý. Jalpy, 2019 jyly memlekettik qyzmetterdiń 80%-y elektrondy formatqa, al 2020 jyly – keminde 90% memlekettik qyzmetke aýystyrylýy kerek;

2) ózderine baǵynysty adamdarmen sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtar jasaýda birinshi basshylardyń jeke tártiptik jaýapkershiligin arttyrý;

3) «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy óńirler» jobalary aıasynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy strategııany júzege asyrýda astananyń tájirıbesin taratý.

Qaıyrbek Ánýar

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir