Qazaqstan beıbitshilik pen kelisim, turaqtylyq pen qaýipsizdik ıdeıalaryn belsendi túrde júzege asyrýda. Táýelsizdiktiń 29 jylynda respýblıka bitimgershilik bastamalaryn, onyń ishinde ıadrolyq qarýsyzdaný men ony taratýdy toqtatý salasyndaǵy bastamalaryn alǵa tartty. Álemdegi bitimgershilikke jetý ári ony saqtaý jolyndaǵy eń mańyzdy qadamdar men sharalardy atap aıtar bolsaq:

• Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylýy. Qazaqstannyń qarýsyzdandyrý prosesine qosqan zor úlesi 1991 jyly 29 tamyzda Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabyldy. Keıinnen Nursultan Nazarbaev álemdegi qýaty jaǵynan tórtinshi ıadrolyq arsenaldan óz erkimen bas tartý týraly sheshim qabyldady.

• Iаdrolyq synaqtarǵa jan-jaqty tyıym salý týraly shart (IаSJTSh). Qazaqstan shartqa alǵashqylardyń biri bolyp 1996 jyly qol qoıyp, ony ratıfıkasııalady jáne shartty ratıfıkasııalamaǵan nemese qol qoımaǵan (jáne onyń kúshine enýi ratıfıkasııalaýǵa baılanysty) memleketterdi múmkindiginshe tezirek oryndaýǵa shaqyrdy. 2015 jyly Qazaqstan men Japonııanyń syrtqy ister mınıstrleri Nıý-Iorkte IаSJTSh kúshine engizýge qatysty 9-konferensııa ótkizdi. IаSJTSh kúshine ený barysyndaǵy Qazaqstan men Japonııanyń birlesken jumysyndaǵy mańyzdy qadam 2015 jyldyń qazan aıynda Nursultan Nazarbaev pen premer-mınıstr Sındzo Abeniń búkil álemde ıadrolyq synaqtarǵa zańnamalyq turǵyda tyıym salýǵa qatysty birlesken málimdemesi boldy.

• Ortalyq Azııa – ıadrolyq qarýdan azat aımaq. 2006 jyly Ortalyq Azııada ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurý týraly kelisimge qol qoıyldy.

• ATOM jobasyn qurý. 2012 jylǵy 29 tamyzda N. Nazarbaev Astanada ótken «Iаdrolyq synaqtarǵa tyıym salýdan – ıadrolyq qarýdan azat álemge» halyqaralyq parlamenttik konferensııasynda ATOM jobasyn iske qosty. Joba aıasynda jer betindegi ıadrolyq qarýǵa qarsy kez kelgen adam ıadrolyq synaqtardan birjola bas tartýǵa jáne IаSJTSh merziminen buryn kúshine enýge shaqyratyn álemniń úkimetterine onlaın-petısııaǵa qol qoıa alady. 2016 jyly álemniń 120-dan astam elinen 300 myńnan astam adam onlaın-joba petısııasyna qol qoıdy.

• Eske alý aksııasy. ATOM jobasynyń bastamasy boıynsha, 29 tamyzda Halyqaralyq ıadrolyq synaqtarǵa qarsy áreket kúni búkil álemde jergilikti ýaqyt boıynsha 11:05-te barlyq ıadrolyq synaqtardyń qurbandaryn eske alý úshin bir mınýttyq únsizdik aksııasy ótkiziledi.

• Irannyń ıadrolyq baǵdarlamasy tóńiregindegi jaǵdaıdy sheshýdegi Qazaqstannyń praktıkalyq úlesi. 2013 jyldyń aqpan-sáýir aılarynda kezekti «altylyq» memleketteri men Iran arasynda Almatyda kezekti kelissózder júrgizildi, onyń nátıjeleri kelissózder prosesin buǵattaýǵa múmkindik berdi jáne nátıjesinde P5+1 toby jáne Iran (BUU Qaýipsizdik Keńesiniń bes turaqty múshesi jáne Germanııa arasynda) Birlesken is-qımyl josparyna (JCPO) qol qoıdy. 2015 jyldyń sońynda Qazaqstan osy jospardy is júzinde júzege asyrýǵa tikeleı qatysty.

• Qazaqstan men Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttik (MAGATE) arasyndaǵy kelisim. Atomdy qaýipsiz jáne beıbit maqsatta paıdalaný prosesine Qazaqstannyń qosqan úlesin kórsetetin taǵy bir mańyzdy bastama Astana men Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttik (MAGATE) arasynda 2015 jyly 27 tamyzda Astana qalasynda qol qoıylǵan О́skemen qalasyndaǵy Úlbi metallýrgııalyq zaýytyna tómen baıytylǵan ýran bankin ornalastyrý týraly kelisim.

• BUU-nyń ıadrolyq qarýsyz álem týraly jalpy deklarasııasyn qabyldaý. Qazaqstan BUU Bas Assambleıasy 2015 jyldyń jeltoqsanynda qabyldaǵan Iаdrolyq qarýsyz álem qurý týraly jalpy deklarasııasyna bastamashy bolyp, oǵan demeýshilik etti. Sonymen qatar, Qazaqstannyń bastaýymen BUU Bas assambleıasy 29 tamyzdy Halyqaralyq ıadrolyq synaqtarǵa qarsy áreket kúni dep jarııalaý týraly rezolıýsııany biraýyzdan qabyldady.

• «Álem. HHI ǵasyr» manıfesi. 2016 jylǵy 31 naýryzda Vashıngton qalasynda ótken Tórtinshi ıadrolyq qaýipsizdik sammıti aıasynda N.Nazarbaev óziniń «Álem. HHI ǵasyr» dep atalatyn baıandamasynda álemdik qaýymdastyqqa ıadrolyq qarýsyz álem qurý úshin kelisilgen áreket jasasýǵa shaqyratyn soǵys pen qaqtyǵys vırýsymen kúresý strategııasyn usyndy.

• BUU Qaýipsizdik Keńesindegi qyzmet. 2016 jylǵy 28 maýsymda Qazaqstan BUU Qaýipsizdik Keńesiniń múshesi bolyp saılandy. Osylaısha, respýblıka jahandyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge jaýapty mıssııa júktelgen álemdegi eń bedeldi on bes eldiń qataryna endi. Qazaqstan BUU Qaýipsizdik Keńesinde aldaǵy jumys úshin tórt basym baǵytty jarııalady: ıadrolyq, energetıkalyq, sý jáne azyq-túlik qaýipsizdigi.

• Sırııadaǵy azamattyq qaqtyǵystarǵa qatysty máseleni sheshý barysynda Qazaqstan beıbit kelissózder júrgizýde, sonyń ishinde Taıaý Shyǵys aımaqtarynda mańyzdy ról atqarady. Qazaqstannyń Sırııadaǵy azamattaryn elge qaıtarý aıasynda atqarǵan «Jýsan» operasııasyn da ózge memleketter asa joǵary baǵalady.

Halyqaralyq sarapshylardyń pikirinshe, kóptegen elder Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdan bas tartý tájirıbesin zerdeleýge nıet bildirýde. Nıgerııalyq sarapshy Koller Shehý Mýsanyń oıynsha, Soltústik Koreıa memleketi halyqaralyq qaýymdastyqtan, aımaqtyq mańyzdy elderden, beıbitshilik prosesin basqaratyndardan kóp nárseni talap etedi. Sondyqtan olarǵa ózderine senimdi bolý úshin osyndaı suraqtar qoıý óte mańyzdy. Muny senim sharalary dep ataıdy. Qazaqstannyń BUU Qaýipsizdik Keńesine tóraǵalyǵy kezinde terrorızmnen azat álemge qol jetkizý úshin Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasy júzege asyryldy. 2018 jyldyń qyrkúıeginde Nursultan Nazarbaev qol qoıýshylarǵa qaýipsizdikti qamtamasyz etýge mindetteıtin arnaıy kodeks ázirleýdi usyndy. 70-ten astam eldiń basshylary osy qujatqa qol qoıdy. Osy jáne basqa da kóptegen usynystardy sheteldik sarapshylar joǵary baǵalaıdy.

Halyqaralyq quqyq fırmasyn basqarýshy Gabrıel Lanskıı: «Eger biz Qazaqstannyń BUU Qaýipsizdik Keńesinde jaqynda atqarǵan róli týraly, EKSPO-2017 týraly, DSU-ǵa kirý jáne basqa da mańyzdy máseleler týraly aıtar bolsaq, Qazaqstannyń osy aımaqtaǵy Eýrazııa úshin de, Eýropa úshin de bolashaqqa aparatyn sheshýshi oıynshy ekenin túsiný kerek. Osylaısha, Qazaqstannyń Eýropa men Azııa arasynda qajetti kópir salýǵa kómektesetin seriktesi bar bolǵanyna biz óte qýanyshtymyz. Sarapshylardyń pikirinshe, Qazaqstannyń BUU júıesine kirýi syrtqy saıası maqsattarǵa qol jetkizýdegi mańyzdy qadam bolǵan. Atap aıtqanda, Qazaqstannyń BUU-ǵa músheligi áleýmettik-saıası, ekonomıkalyq, gýmanıtarlyq jáne basqa baǵyttardaǵy kóptegen salalardy odan ári jetildirýge jáne modernızasııalaýǵa qolaıly jaǵdaı jasady», – deıdi.

Kanadalyq medıa agenttik dırektory Garrı Nandanyń aıtýynsha, Qazaqstan eli jas ta bolsa, BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi bolyp ári oǵan tóraǵalyq etip te úlgerdi. Saıasatker retinde N. Nazarbaev Qazaqstandy álemdegi jahandyq oıynshylardyń birine aınaldyrdy. Onyń G-Global ıdeıasy – bul qazirgi ýaqytta 26 qatysýshysy bar AО́SShK qurýǵa baǵyttalǵan jas bastama. G-Global taıaýdaǵy jyldary, sonyń ishinde jahandyq qaýipsizdik máselelerin talqylaýǵa arnalǵan úlken alańǵa aınalýy múmkin. О́ıtkeni, Qazaqstan – ıadrolyq qarýdan óz erkimen bas tartýshy, bitimgershiliktiń habarshysy atanǵan memleket.

Osylaısha Qazaqstan Respýblıkasynyń bitimgershilik aıasyndaǵy jahandyq bastamalary álem nazaryn aýdaryp otyr, al damý jolyndaǵy elimizge halyqaralyq sarapshylar oń baǵasyn berýde.

Qarlyǵash Zaryqhanqyzy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir