Ulttyq keńestegi ózgeris: Keńestiń eski hám jańa músheleriniń pikiri qandaı?

Búgin Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen qurylǵan Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń quramy ózgergeni belgili boldy. Aqordanyń Facebook paraqshasy taratqan habarlamaǵa qaraǵanda, keńes quramynan Elvıra Ázimova, Arýjan Saın, Bolat Palymbetov, Arman Shoraev, Baqytjan Buqarbaı, Azamathan Ámirtaev shyǵarylyp, olardyń ornyna jańadan alty adam alynǵan. Olar: depýtat Baqytbek Smaǵul, zańger Marat Bashımov, "Mazmundama" qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Shyńǵys Muqan, Qazaqstannyń jańartylatyn energetıka qaýymdastyǵynyń bas dırektory Arman Qashqynbekov, "Talbesik" kópbalaly analar qozǵalysynyń jetekshisi Lázzat Qojahmetova jáne zańger Aınur Sábıtova. 

Aqorda taratqan habarlamada keńes músheleriniń ne sebepti ózgertilgeni aıtylmaǵan. Alaıda buǵan deıin baspager Baqytjan Buqarbaı Ulttyq keńesten shyǵatynyn málimdegen edi. Ol Qoǵamdyq damý mınıstrligi ázirlegen "Beıbit jıyndar týraly" zań jobasy prezıdent tapsyrmasyna saı bolmaı shyqqanyn aıttyp, keńes jumysyn synaǵan. 

Budan bólek, keńes múshesi Muhtar Taıjan da Ulttyq keńes múshelerin zań jobasyn jasaý isine aralastyrmaıtynyn, otyrysta kóterilgen máselelerdi júzege asyrý barysy belgisiz ekenin, keńestiń kelesi otyrysynyń qashan ótetini, onda qandaı másele kún tártibine qoıylatyny anyq emestigin aıtyp, synaǵan. 

Qamshy tilshisimen sóılesken qoǵam belsendisi Arman Shoraev Ulttyq keńesten óz erkimen shyqqanyn aıtady. 

– Ulttyq keńeske kirmes buryn men ózimniń talaptarymdy qoıdym. Negizgi talabym – Muhtar Jákishevti jedel túrde bostandyqqa shyǵarý boldy. Endi Qudaıǵa shúkir, Muhtar Jákishev kesh te bolsa shartty túrde bostandyqqa shyqty. Budan basqa da qoıylǵan talaptar oryndalyp jatyr. Ulttyq keńes múshesi degen ómir baqı beriletin ataq emes, sol sebepti keńes quramy jarty jyl saıyn jańartylyp otyrý kerek dep oılaımyn, – deıdi ol. 

Shoraevtyń aıtýynsha, Ulttyq keńes aldaǵy parlament saılaýynan soń taraıdy. 

– Ulttyq keńes qoǵamǵa óziniń jaqsy áserin tıgizdi dep bilemin. Bul uıym negizinen bizdegi parlamenttiń álsizdiginen quryldy. Meniń oıymsha, Ulttyq keńes aldaǵy parlament saılaýynan keıin taraıdy. Múmkin taǵy bir jarty jyl óz jumysyn atqarar.  Al men Ulttyq keńesten óz mıssııamdy oryndaǵannan keıin óz erkimmen ketýdi jón sanadym, – deıdi Shoraev. 

Al Azamathan Ámirtaı keńes quramynan óz erkimen emes, prezıdenttiń sheshimi boıynsha shyǵarylǵanyn aıtady. 

– Prezıdent rotasııa boıynsha Ulttyq keńesten birneshe adam shyǵaryldy dep aıtqan bolatyn. Mundaı jaıttar bolyp turady. Bul rotasııaǵa biz ilindik, ornymyzdy bosattyq. Jumys istegenimizge shamamen jarty jyl boldy. Osyǵan deıin shama sharqymyzy jetkenshe ultqa, elge paıdamyzdy tıgizdik. Endi basqa da adamdar jumys istep kórsin. Sondyqtan muny qalypty qubylys dep sanaımyn, – deıdi ol. 

Azamathan Ámirtaı Ulttyq keńestiń osyǵan deıin atqarǵan jumysyna oń baǵa berdi. 

– Ulttyq keńeste biz kótergen máselelerdiń barlyǵy derlik oryndaldy. Prezıdentpen kezdesý kezindegi aıtylǵan máseler oryndaldy. Naqtyraq aıtsam ekologııalyq kodeks parlamentke kirdi, shaǵyn-orta kásiptiń damýyndaǵy jergilikti ákimderdiń jaýapkershiligin arttyrý týraly máseler oryndaldy, "Samuryq Qazyna" ulttyq holdıngi álemdik standartqa sáıkes jumys isteıtin boldy.  Ulttyq keńestegi basqa azamattardyń atynan eshteńe aıta almaımyn. Al jalpy óz basym halyqpen jaqsy qarym-qatynas ornatýǵa tyrystym, – deıdi ol. 

Azamathan Ámirtaı Ulttyq keńes jumysyn synap, óz erkimen shyǵyp ketken Baqytjan Buqarbaıdyń keńes otyrysynda ashyq aıtqan oılaryn estimegenin aıtady. 

– Ulttyq keńestiń quramynda bolǵan kezde Baqytjan Buqarbaıdyń daýsy estilmedi. Ashyq aıtqan oılaryn men baıqamadym. Shyny kerek basqa topta bolǵandyqtan Baqytjan Buqarbaıdy tanymaıdy da ekenmin. Tek Ulttyq keńestiń quramynda bar ekenin ǵana bilemin. Biz barynsha belsendi bolyp, halyqtyń máselesin prezıdentke jetkizýge tyrystyq. Ony áleýmettik jeliden de kóre alasyzdar. Allaǵa shúkir, artymyz taza. Jalpy meni ózderi kirgizdi, ózderi shyǵardy. Endi men kez kelgen jaıtqa daıynmyn. Aldaǵy ýaqytta da alǵan baǵyttan qaıtpaımyz. Ulttyq keńeste qalaı jumys istesek, sol jumysymyzdy damytyp, jalǵastyramyz. Qazir ekologııalyq partııa qurýǵa jumys isteýdemiz. Sol jumysty ary qaraı jalǵastyramyz, – deıdi Azamathan Ámirtaı. 

Al keńes quramyna jańadan qabyldanǵan Shyńǵys Muqan burynǵy múshelerdiń keńes jumysyn synaýyn "qalypty qubylys" dep baǵalaıdy. 

– Baqytjan Buqarbaıdyń Ulttyq keńesti synap, shyǵyp ketýi – uıymdaǵy pikir alýandyǵynyń kórinisi dep oılaımyn. Eger Ulttyq keńesti eshkim synamasa, barlyǵy maqtap-madaqtap otyrsa, qarapaıym uıym bolyp qalady. Sol sebepti syn aıtylýǵa tıis. Talaı adam shyǵyp, talaı adam kirýi múmkin. Sol sebepti ony qalypty qubylys retinde qabyldaǵan jón, – deıdi ol.

Shyńǵys Muqan keńes quramyna múshe bolýǵa usynys keńes tarapynan bolǵanyn aıtady.

– Maǵan prezıdent keńesshisi Erlan Qarın usynys jasady. Men qabyl aldym. Negizi meniń Ulttyq keńeske kirýdegi maqsatym kóp. Jalpy birneshe jyl boıy qazaq "Mazmunyn" arttyrý boıynsha jumys istep jatyrmyn. Osydan 20 jyl buryn osy maqsat paıda boldy. Sol kezde ózime qaı jerde júrsem de qazaq tilin damytamyn dep ýáde berdim. Ulttyq keńeske kirýimniń de negizgi maqsatym – qazaq tiliniń mártebesin kóterý. Qazir kitap dúkenderinde kóbine orys tilindegi kitaptar satylady. Kınoteatrǵa barsańyz da orys tilindegi fılmder kóp. Bul máseleler Ulttyq keńessiz de sheshilip jatyr. Degenmen Ulttyq keńes osy máselege baılanysty til janashyrlaryn tartyp, máseleni jedel sheshýge áser etedi dep úmittenemin, – deıdi ol.