02 Naýryz, 2020 NEWS

Qyzaı ana qaıda jerlengen? (basy)

(Izdenister, sapar estelikteri, ekinshi bólim) Besinshi sapar

Foto avtordiki

2009 jyldyń mamyrajaı mamyr aıynyń 27 juldyzy men ıaǵnı Raıys Arıpjanuly, Jaqyp Júnisuly jáne Jańataı Habdykárimuly úsheýimiz Almatydan attanyp Taldyqorǵan, Qyzylaǵash, Jansúgirov, Sarqan, Úsharal, Alakól, Jarbulaq, Úrjar, Aıagóz, Aqsýat, Zaısan qatarly jerlerdi aralap, Qyzaı tarıhyna qatysty kóptegen tyń málimetterdi jıyp ári hatqa túsirip, sol jyldyń 4 maýsymy Almatyǵa qaıta oralǵanbyz. Endi sol sapardan tolyq málimet bergendi jón kórip otyrmyz.

Joǵaryda aıtqanymyzdaı sapar Almaty qalasynan bastaldy. Taldyqorǵannan ótip bir qyrqaǵa iline bergende, Jaqyp aǵa meniń toqtaýymdy ótindi. Jaqyp aǵa syrtqa shyqty. Biz de shyqtyq. Sol jaq bókterdegi beıitterdi nusqap turyp, «sol beıitterdiń arǵy jaq shetinde bizdiń Qyzaıdan shyqqan Baıbolat degen bolystyń kesenesi (kesenesiniń orny) bar» dedi. «Qaısy bir jyly bir aqsaqal meni ertip kelip kórsetken edi. Odan beri de on shaqty jyl ótti. Kesenede aty-jóni jazylmapty. Sol jerden bir kirpish taýyp aldym da sol kirpishke aty-jónin jazyp qoıdym» dedi. Menen quran baǵyshtaýdy ótindi. Baıbolat babamyzǵa quran baǵyshtap, saparymyzǵa sáttilik tilep, alǵa tarttyq. Joǵyńdy joqtap, ortań bolsa toltyryp, ony hatqa túsirip, urpaqtan-urpaqqa amanat etip, tarıhqa mura qylyp qaldyratyn tulǵalar tek tarıhshylar ekenine taǵy bir kózim jetkendeı boldy. Almatydan eseptegende 325 kılometr júrgen soń kesh bata Almaty oblysy Aqsý aýdanynyń Qyzylaǵash aýylyna kelip jettik.

Bul aýyl 1947-jyldan 1997-jylǵa deıin «Qyzylaǵash» asyl tuqymdy jylqy ósirý fermasy bolǵan eken. Keshte ózimizdiń qandas týysymyz – QHR, Ile Qazaq Avtonomııaly oblysy Kúnes aýdany Taldy qalashyǵyna qarasty Shegir bulaq qystaǵynan Qazaqstan Respýblıkasyna kóship kelip qonystanǵan Shámshi Aqmetáliulynyń (rýy Ábiken) úıine tústik. Aǵaıyn-týystyń qadiri alysta júrgende bilinedi ǵoı kim-kimgede. Týǵan jerinen kelgen «tórkinderin» kórgende Shámshi aǵanyń otbasyndaǵylar, úlkendi-kishili demeı bizben jamyrasa amandasyp, qushaq jaıa qarsy aldy. Saǵynyshtyń saryny basylǵan soń, jáı áńgimege kóshtik te, olardyń hal-jaǵdaıyn uǵystyq. Ál-aýqatynyń jaman emestigi qora-qopsysynan-aq bilinip tur. Maldy-jandy bolyp, qatardan qalmapty. Kóńilderi kóterińki, ezýlerinen kúlkiniń lebi esip tur. Jalǵyzsyraý joq. Sol aýyldyń ózinde turǵyndardyń daǵdyly ataýy boıynsha Qyzaı «qandastarymyzdan» júzdeı otbasy, Kereı «qandastarymyzdan» eki júzge tarta otbasy bar eken. Onyń ústine jergilikti turǵyndardyń kópshiligi óz kezinde (1916 jyly jáne 1931-1933 jyldary) Qytaıǵa qonys aýdaryp, keıinnen ıaǵnı 1955-1962 jyldary elge oralǵan qandastarymyz eken. Bul jaǵdaı olardyń bir-birine sińisip ketýine, ortaǵa tez beıimdelýine óz septigin tıgizipti.

Shámshi aǵamyz sóz arasynda kelgeli beri jergilikti shejireshi qarttarmen áńgime dúken quryp júrgenin aıtty.

– Ras-ótirigin bile almadym, olardyń aıtýynda tarıhtaǵy uly júz jalaıyrlar men naımandardyń, júıeden mataılardyń Qyzylaǵashtaǵy jer shekarasy bar eken. Aty esimde qalmapty. Jalaıyr eliniń bir qarııasy kózi tirisinde aıtypty. Ol shekara osy Qyzylaǵashqa qaraı túse beristegi jer eken. Belgi bolý úshin ol kisi dúnıe salarynda ósıet etip, súıegin sol jerge belgi retinde qoıǵyzypty, – dep toqtady.

Áńgime qyza kele biz Jaqyp Júnisulynan 2002 jylǵy Aıagóz sapary jaıly suradyq. Jaqyp Júnisuly sapar esteligin «Arýaqtar basyna ekinshi ret zııarat» degen atpen 2003 jyly Qytaıdaǵy «Ile aıdyny» jýrnalynda jarııalaǵanyn aıtty.

2009 jyly 4-qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasy Úsharal qalalyq ákimshiliginiń halyq isterine jaýapty basshysy Álmen Aqanulymen (Álmen degen kisi naıman ishinde Qarakereıdiń bessemizinen taraıtyn Tóbet atasynan) suhbattastym dep bastady sózin. Álmenniń aıtýynsha: «Aqtaban shubyryndydan buryn Uly júz ben Orta júz osy Jetisýda aralasyp otyrady eken. Ony Qazaqstan Respýblıkasynyń burynǵy sekretary Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev 1993 jyldyń 21 tamyzynda osy Úsharalǵa kelgende aıtqan edi. Men sol joly basshylardy kútý qyzmetinde bolǵan edim. Shejireshi kisilerden estýimshe, Mataılar Atalyq, Qaptaǵaı, Kenje bolyp úsh ataǵa bólinse, Qyzaılar Mataıdyń Atalyǵynan taraıdy eken. Shejireshi qarttardan aıtýynsha Mataıdan taraıtyn osy úsh ata sonaý Qaratal ózeniniń shyǵysynan, Qapaldyń tómengi jaǵyndaǵy Qaptaǵaıdyń qara jonynan bastap myna bizdiń Úsharal aýdanyndaǵy Jalańashkólge deıingi aralyqty ejelden mekendepti.

Jaqyp aǵamyz 2009 jyldyń 6 qyrkúıeginde Aıagóz qalasyna baryp, qala ákimshiligi taǵaıyndaǵan jolbasshy Amangeldi Tileýjanulymen birge 1757-jyly Jońǵarlar men Qazaqtardyń soǵysty toqtatý jóninde kelisimge kelgen jeri ıaǵnı Mamyr sý bulaǵynyń basyna barǵanyn aıtty. Bul kelisim tarıhqa «Mamyr sý bitimi» degen atpen qalǵan. Bulaq janyndaǵy «Qasabaı» batyrdyń (rýy:Qarakereı ishinde Taqpaq) basyna baryp duǵa jasapty. Osydan soń Jaqyp Júnisuly Qazaq-Jońǵar arasynda bolǵan osy bir «Mamyr sý bitimi» kezinde Qyzaı eliniń keń kólemde qyzmet kórsetkenin, atap aıtar bolsaq qazaq úılerdi tigip, as-sý daıyndap, Abylaı hannyń alqaýyna ıe bolǵanyn tilge tıek etti. Tarıhshy Qurmanǵalı Halıdıdiń «Taýarıh hamsa» atty eńbeginde «Qazaqta Qyzaıdan buryn Aıakóz mańyna qonǵan el joq» dep jazǵanyn, onyń 1757 jylǵa sáıkes keletinin aıtty. (Túsinikteme retinde qosarym tómendegideı: 1723 jylǵy «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamada» Mataı taýy, Qaptaǵaı taýy men Qyzaı taýy óńirin meken etken Mataılar Syr boıyna aýyp, Itishpes kóliniń mańyn meken etken. 1725 jylǵy Bulanty-Bileýti, 1728 jylǵy Itishpes kóli mańyndaǵy bolǵan qazaq-jońǵar shaıqasynda Qazaq qoly orasan zor jeńiske jetken. Saryarqa dalasyna qaraı jońǵarlardy qýǵan qazaq qolmen birge mataıdyń qoly da birge jyljyǵan. Sarysý boıyndaǵy surapyl soǵystardyń birinde (1745-1750 jyldary) Mataıdyń Bóribaı batyry, Jalaıyr Táttibaı, Semiznaıman Bódes syndy batyrlarynan, sondaı-aq bes júzdeı sarbazynan aıyrylady. Sheıit bolǵan Bóribaı batyrdyń súıegin Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iаssaýı kesenesine aparyp jerlegen. Osydan basqa avtor «Qazaqtyń qara bıi» maqalasynda, orys maıory Karl Mıllerdiń Jońǵar hany Qalden Serenge bara jatqan jolynda 1742 jyldyń 8 qyrkúıeginde orta júz naımannyń Býkeı (Bizdiń oıymyzsha Bóribaı batyr-avtor) batyryna jolyqqanyn, sondaı-aq sol aıdyń 9-10-11 kúnderi Qyzaıdyń bıi ári bolysy Qara bımen jolyqqanyn jazǵanbyz. Qara bıdi de qaıtys bolǵan soń ony da el-jurty Qoja Ahmet Iаssaýı kesenesine aparyp jerlegen. Jaý qolyn óksheleı qýǵan qazaq qoly Aıagózdegi shaıqasta kóp shyǵynǵa ushyraǵan. Arqa dalasynda Qaranyń qumy, Qaranyń taýy, Esengeldi ózeni, Qaramende, Jolymbet, Torǵaı, Toqpanbet jaılaýy, Qyzaı saıy t.b. jer-sý attaryn tarıhqa qaldyryp Aıakóz óńirine jetken kezi.)

Jaqyp Júnisuly 2002 jyldyń 6 qyrkúıeginde Aıagóz qalasynyń turǵyny, 89 jastaǵy Ǵabdilahmet Shákaerov (rýy qoja) aqsaqalmen suhbattasqanyn jetkizdi. Aqsaqal óz sózinde bylaı depti: Qyzaılar Mataıdan taraıdy. Al Mataıdan Atalyq, Qaptaǵaı jáne Kenje taraıdy. Atalyqtyń balalary anasynyń esimimen Qyzaı atanyp ketken eken. Túptep aıtar bolsaq Atalyqtyń ata-mekeni jer jánnaty – Jetisý ólkesi. О́sip-óngen el bolǵannan soń jan-jaqqa tarap ketken ǵoı. Meniń shejireshi qarttardan estýimshe sizderdiń atalaryńyz osy Aıagózge kelmes buryn biraz jyl Oıjaılaý, Shubar aǵash dep atalatyn jerlerdi jaılapty, osydan soń biraz jyl Aıagózde turyp, odan shyǵysqa qaraı kóship ketipti. Qyzaılar Aıagózden ketken soń bul óńirdi arǵynnan shyqqan Qunanbaı aǵa sultan men Baraq batyrdyń eli mekendepti.

Jaqyp aǵa sóziniń sońyna qaraı meniń dosym Tursynbaı Dáýitulymen Almatyda tanysqanyn aıtty. 2002 jyldyń 16 qyrkúıeginde Tursynbaı Qazaq memlekettik qyzdar ınstıtýty tarıh-fılologııa fakýltetiniń qazaq ádebıeti kafedrasynyń meńgerýshisi, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, Qarakereı Qabanbaı batyrdyń 7-urpaǵy bolyp keletin Bolatjan Ábilqasymovpen tanystyrypty. Bolatjan Ábilqasymov áńgimesinde bylaı depti: Men qazaq aýyz ádebıeti men muralaryn zertteý barysynda kezdestirdim. Al Qyzaılardyń jan sanyna qatysty málimetterdi orys ǵalymynyń on toǵyzynshy ǵasyrdyń sońǵy kezinde jazǵan kitabynan aldym. Al keıbir derekterdi Shoqan Ýalıhanovtyń shyǵarmalarynan aldym. Shoqan óz shyǵarmalarynda Qyzaılar Qytaıǵa qonys aýdarýdan buryn myna Jalańash kól, Alakól, Sasyqkól, Uıaly, Qaraǵash, Barlyq óńirin mekendegen. Ol óńirde sizderdiń Qyzaılar turǵyzǵan kúmbezder kúni búgin men mundalap tur.

Professor Bolatjan Ábilqasymov Alakól mańyndaǵy Qabanbaı (Burynǵy aty Jarbulaq) aýylynda týyp-ósipti. Qyzaı kúmbezderin bala kúninen biledi eken. Jaqyp Júnisuly jolyń túsip jatsa, Qyzaı kúmbezderin sýretke túsirip maǵan berip jiberip bershi dep ótinish bildiripti. Qyzaı kúmbezderiniń birneshe ret foto sýretin aldym dedi. Aýyly sol mańdaǵy Jarbulaq degen aýyl eken. Maǵan ýádesi boıynsha uzaq ótpeı aıtqan jerlerge baryp fotoapparatyna túsirgen Qyzaı eli zırattarynyń sýretin maǵan jiberip berdi. Jaqyp aǵa ýádege berik professor Bolatjan men Tursynbaıǵa alǵysyn aıtty. Osy saparǵa shyǵýymyzǵada sol jibergen sýretter sebep boldy dep sózin támamdady.

Tańǵy as kezinde Shámshi aǵamyz poshtanyń aldynda Iembergen atty kóripkelmen tanysqanyn aıtty. Suhbat bylaı órbipti:

Iembergen aqsaqal:

– Oralmansyń ba? Qaıdan keldiń? Qaı elsiń?

Shámshi aǵa:

– Iá, oralmanmyn. Qytaıdan keldim. Rýym Qyzaı.

– Anańnyń qaıda jatqanyn bilesińbe?

– Joq, bilmeımin.

– Onda tyńda, men aıtaıyn. Ol Toqta-Barlyq taýlarynyń bókterinde.

– Siz kórsetip bere alasyzba?

– Kórsetip bere alamyn. Biraq ol úshin kóp kún júrý kerek. Aıanda kórgen beıitti tapqansha izdeý kerek.

Ekeýara áńgimeniń uzyn yrǵaǵy mine osylaı bolypty. Biz Shámshi aǵadan bizdi sol kisimen kezdestirýin ótindik. Aq jarqyn aǵa birden kelisti de bizben birge jolǵa shyǵyp ketti. Shamasy 50-60 shaqyrym jol júrip, Aqsý aýdanynyń ortalyǵy Jansúgirovke taıap qaldyq. Sol jaq jaǵada Mataıdyń Aqshora-Shappa rýynan shyqqan Kóten táýip áýlıeniń kesenesine (Shynyn aıtqanda bul bizdiń Qyzaıdan shyqqan áýlıe. Ol jóninde keıinirek arnaıy maqal jazamyn) aıaldadyq. Shyraqshy Baıjuman Nurshaıyqqyzynyń aıtýynsha, Kóten táýip áýlıe babamyz 1832 jyly Altynaryq aýylynyń tómengi jaǵyndaǵy Altynaryq aýylynyń mańyndaǵy Sarseıit degen beıittiń mańynda dúnıege kelipti. Ákesiniń aty Qońyrbaı, sheshesiniń aty Aqtoly eken. Quran baǵyshtaǵan soń saparymyzdy jalǵastyrdyq.

«Curaı bergen tabady, úrleı bergen jaǵady» degendeı sura-suraı Sarqanǵa taıaý jerdegi Taras eldi-mekenine de jettik. Shaǵyn aýyl eken. Iembergendi eldiń bári biletin bolyp shyqty. Úıi tez tabyldy. El-jurty kóripkel dep atap ketken Iembergen Nuráliulymen biz suhbatty birden bastap kettik. Ol óziniń ata tegin Mataı-Atalyq-Táttibolat-Esbolat-Tynbaı-Qarasan-Shoqan dep tanystyra kelip, basqa kásipten shejirege qalaıdan-qalaı kelgenin baıandap berdi:

Kezinde ishimdikpen de edáýir aınalastyq. Osydan tórt jyl buryn sondaı kúnderdiń biri tús kórdim. Qońyrqaı tústi bir áje kelip betimnen súıip, shaıtansýdy tastap, batyr babalardyń, áz analardyń jatqan jerlerine bar, táýáp et, quran baǵyshta, ata-babańnyń tegin tap aıan berdi. Sol kúnnen bastap araqty qoıyp, ata-babalarymdy túgendep, shejire jııa bastadym. Allanyń bergen aıany boıynsha birtalaı jerlerdi sharlap, tekti atalarymyz men analarymyzdyń basyna baryp táýáp qylyp kelip júrdim. Jalańash kóldiń jaǵasynda Shaǵyraı babamyz bar eken. Jińishke, aryq, sary adam bolyp kórindi. Arǵy jaǵynda qamystyń ishinde Tastemir men Sybanbaı babanyń beıitteri (Kúmbezderiniń qaldyǵy) jatyr. Olar úlken deneli, qaratory kisiler bolyp elestedi. Kóktýma óńirinen Atalyqtyń urpaǵynan shyqqan eki batyr qyzynyń tas kúmbezi (Qyzaıdyń eki batyr qyzynyń tas kúmbezi degen bolatyn, biz ony ádeıi kómeskilep jazǵanbyz) kórindi kózime.

Tús aýdy. Iembergen aǵaǵa alǵys aıtyp, qoshtastyq ta úlken kúre jolǵa shyqtyq. Shámshi aǵaǵa rahmetimizdi aıtyp, Qyzylaǵashqa qaraı attandyryp jiberdik. Keshke taıaý Sarqanda turatyn Rahmetaı Qoıshybaıulynyń úıine tústik.

Sarqanǵa 1968 jyly qala mártebesi berilipti. Taldyqorǵannyn 147 km jerde, Qaıraqkól taýynyń soltústik shyǵysynda ornalasqan. Halyq sany 2002-jylǵy sanaq boıynsha 15,3 myń adam. Qazirgi Sarqan qalasy – aýasy taza, sý móldir, jasyl jelek jamylǵan nýly, ormandy qala eken. Sarqan men Basqan ózenderiniń syldyrlap aqqan syńǵyry aýyq-aýyq qulaǵyńa kelip turady. Bizdiń saparǵa shyǵatynymyzdan habary bar Rahmetaı aǵada biraz izdenis jasapty. Sháı qaınatym ýaqytta Seksenniń seńgirine shyqqan apany alyp keldi. Tanysa kele ol kisiniń aty-jóni Aqshaı Mustafaqyzy (1940 jyly týǵan, Sarqan qalasy, Chaıkovskıı kóshesi, №13 úıde turady) ekenin bildik. Ol kisi Qyzaı Ana men Qyzaı Atanyń beıitin biletinin aıtty. Qyzaı Ata degen qaıdan shyqty dep ań-tań bolyp biz otyrmyz. Sonymen bul kisini ertip alyp Sarqannan ońtústikke qaraı onshaqty km júrip otyryp mazarlyqqa keldik. Aldymyzda taspen kúmbezshe etip jasalǵan kóne beıitter shoǵyry turdy. Bir beıittiń janyna kelip jerge jata qalyp aýnaı jóneldi. Jaryqtyq, qasıetti babalarym-aı, analarym-aı dep anda-sanda aıǵaılap qoıady. Birazdan soń myna beıit Qyzaı Ananyń beıiti dep bir beıitti meńzedi.

Jaqyp aǵa:

– Buǵan qandaı dálál aıtasyz?

Aqsháı apa:

– Meniń shalymnyń aty Seıitqazy Asyqpaev. 1958 jyly shalym osy beıitti maǵan kórsetip, mine mynaý Qyzaı Ana men Qyzaı Atanyń beıiti dep kórsetti. Oǵan onyń ákesi Baqybaı Tobyqbaev kórsetipti. Ol kisi 1961 jyly 90 jasynda qaıtys bolypty. Biz osy arada ár jyl maldy tóldetetinbiz ári osy ara kúzeýimiz edi. Ár jyly osynda kelgende aldymen bir maldy Qyzaı Ana men Qyzaı ataǵa arnap názir etetinbiz. О́ıtpesek malymyz shyǵynǵa ushyraıtyn.

– Basqa qandaı dálelder aıtasyz? Biz tarıhshylar pálen aıtty, túgen sóıttimen tarıh jaza almaımyz. Erteńgi urpaq aldynda ár sózimizge dálel aıtýymyz kerek qoı.

– Bul óńirde «Qyzaı taýy», «Botamoınaq», «Qyzyljar» syndy jer attary bar ma?

– Ondaı jer attaryn bilmeımin.

Áńgime osymen bitti. Sonymen bul beıitter Qyzaı Ananyń beıiti emes, bolsa Qyzaı rýynan shyqqan aty umytylǵan ata men apa bolýy múmkin degen baılamǵa keldik. Sonymen Rahmetaı aǵanyń úıine oraldyq.

2009 jyly qazannyń 29 juldyzynda Sarqannan attanyp, Qoılyq atty kóne qalanyń tusyna jetkende biraz aıaldadyq. Kóne qalanyń ornynda shashylǵan qyshtyń qaldyqtary onyń kezinde úlken qala bolǵanyn áıgilep tur. Torǵaı degen babamnyń báıbishesiniń aty Qoılyq edi. Qoılyqtyń atyn bergenine qaraǵanda jaryqtyq anamyz kósh osy óńirden ótip bara jatqanda dúnıege kelgen bolar dep topshylaımyz.

Soltústikti betke alyp júrip kelemiz. Saparymyz Kólbaı aýylynyń tusyna kelgende úlken Kóten táýip áýlıeniń basyna baryp quran oqyp qaıtaıyq dep sheshtik. Batysqa qaraı 90 shaqyrymdaı jol júrip, Qyshqash taýynyń ońtústik etegindegi, Lepsi ózeniniń soltústik jaǵasyna ornalasqan Tólegetaıdyń Sadyr rýynan shyqqan Kóten táýip Qońyrbaıulynyń mazaryna baryp, zııarat etip, quran oqyp, duǵa baǵyshtadyq. Kólbaı aýylyna qaıta oralyp saparymyzdy odan ary jalǵastyrdyq. Alakól aýdanynan janaı ótip shyǵysqa qaraı jol tarttyq. Jolda Jaıpaq, Aqshı, Alakól, Yrǵaıty syndy eldi-mekenderdi janaı ótip keshke Alakól mańyndaǵy Kóktýma aýylyna jetip, onda О́mirhan Qambarulynyń(Rýy Qyzaı ishinde Torǵaı, onyń ishinde Toqpanbet ) úıine tústik. Bir neshe jyl buryn Ileniń Qulja aýdany óńirinen qur alaqan kóship kelip, osynda ornalasyp qalǵan О́mirhan es jıyp, aldyna qoraly qoı salyp alypty. Úsh ulyna úsh úı turǵyzypty. Aqedil azamat jaıylyp jastyq, ıilip tósek boldy.

Alakól – Almaty oblysy men Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń shekarasyna ornalasqan tuıyq kól eken. Ol XII-XIX ǵasyrlarda Naıman kól, Kórge nur (Mongolsha kópir kól), keıin Alaqta kól, Alateńiz, Alaqta (Jońǵar shapqynshylyǵyna qatysty ár-túrli atalǵan bolýy múmkin-avtor) dep te atalǵan eken. Kóldiń aýmaǵy 2696 km, uzyndyǵy 104 km, eń keń jeriniń eni 52 km, eń tereń jeri 54 m, teńiz deńgeıinen 247.3 m bıiktikte eken. Al Alakól aınalasyndaǵy Maqanshy, Urjar, Tentek, Jamanty (Tekeli saı), Yrǵaıty, Emil, Tasty qatarly ózenderden quralǵan Sasyqkól, Qorjynkól, Qoshqar kól, Jalańash kól qatarly kólder de bar eken.

Kóktýma aýyly Kóktýma ózeniniń atymen atalyp, irge tasy 1906 jyly qalanypty. Osy Kóktýma aýylynyń janyndaǵy Alakóldiń shyǵys ońtústik jaǵasyndaǵy kóne qalanyń orny bar. Ǵalymdar qalany IX ǵasyrdaǵy qımaqtardyń «Damýrıa» dep atalǵan qalasynyń orny dep qaraıdy. Qala Shyńǵys han ımperııasy dáýirinde ólke ortalyǵy bolǵan degen de málimet bar.

Keshki as daıyn bolǵansha biz О́mirhanmen birge Kóktýma aýylynyń ońtústigindegi Jabyq taýynyń teriskeı bókterindegi «Qyzaıdyń qos batyr qyzy» dep atalatyn tastan qalanǵan kúmbezge baryp qaıttyq. Sol óńirdegi el-jurt solaı ataıdy eken. Jalpaq tastardan qalanǵan kúmbezdiń biri úlken, al ekinshisi shaǵyndaý eken. Onyń shyǵys jaǵynda «Qyzaıdyń dara kúmbezi» dep atalatyn kúmbez tur. Ol topyraq kirpishten qalanǵan. О́te ertede qalanǵany birden bilinedi. Kúmbezderdi súretke túsirdik, quran baǵyshtadyq. «Qyzaıdyń qos batyr qyzy» atanǵan tas kúmbezdiń sýretteri:

f

«Qyzaıdyń qos batyr qyzy» atanǵan tas kúmbezdiń alystan tartylǵan sýreti.

 f

Úlken tas kúmbezdiń jaqynnan tartqan sýreti.

 f

Qyzaıdyń «dara» kúmbezi.

Biz sol óńirdiń kózi qaraqty, el men jer shejiresin biletin aqsaqaldary bolsa keshki tamaqqa shaqyrsańyz dep ótinish aıttyq. О́mirhan dereý mashına jiberip, 85 jasqa kelgen uzaq jyldar boıy el basqarǵan, eńbek eri Janahmet Begataruly degen aqsaqaldy alyp keldi. Aman-saýlyqtan soń Janahmet aǵa ózin bylaı tanystyrdy:

– Janahmet Begatarulymyn. 1925 jyly 20 qyrkúıekte dúnıege kelippin. Bıyl 84 jastamyn. Elim Qarakereı. Qarakereı ishinde Toqpaq. Toqpaq ishinde Qasabaı (Beıiti Aıagózdiń Mamyr sý degen jerinde) degen atadan taraǵan Eraly degen elmiz.

Jaqyp aǵa:

– Men Jaqyp Júnisuly degen tarıhshy baýyryńyzbyn. Kóp jyldardan beri Qyzaı tarıhyn zertteýmen aınalysyp júrmin. Qytaıdyń Qulja degen qalasynda turamyn. Bul meniń ata-baba tarıhyn túgendeý jolynda shyqqan 3-shi saparym.

– Janahmet aǵa, siz osy óńirdiń týmasysyz ba?

– Iá, osy Alakól mańyndaǵy Jaıpaq degen aýylda týylyppyn. Eńbek jolyn 1939 jyly bastap, osy óńirde ár-túrli salada 1996 jylǵa deıin basshylyq qyzmetterde boldym. «Eńbek Qyzyl Tý» ordeninen basqa «Eńbektegi erligi úshin» syndy 4 medalym bar. Bul óńirde men barmaǵan taý, men baspaǵan jer joq desem de bolady.

– Sizdiń el bul jerdi qashannan mekendeıdi?

– Meniń bilýimshe bul óńir Qyzaılardyń ata-mekeni. Qyzaılar uzaq jyl osy óńirdi meken etken. Bul aradaǵy jer-sý attarynyń birazy sizderdiń ata-babalaryńyzdyń atymen atalady. Júzdegen Qyzaı kúmbezderi kúni búgin tarıhtyń kýási bolyp tur. Ne sebep ekenin bilmedim. Shamasy 1860 jyldary Qyzaılar bul aradan Buratalaǵa qaraı aýa kóshipti. Bos qalǵan ólkege bizdiń Toqpaqtar men Baıǵana(Baıǵana Toqpaqpen aǵaıyndy) Aıagóz óńirinen kóship kelip, qonys teýipti.

– Myna «Qyzaıdyń qos batyr qyzy» degen tas kúmbez týraly ne bilesiz?

– Men es bilgennen beri bul kúmbez solaı atalady. Bul eki kúmbez Qyzaı Ana jáne onyń qyzynyń kúmbezi. Bul tas eki kúmbez ertede turǵyzylǵan. Shaǵyraı áýlıeniń kúmbezinen basqa júzdegen Qyzaı kúmbezderiniń barlyǵy topyraq kirpishten turǵyzylǵan. Sony baıqadyńyzdarma?

– Iá, baıqadyq. Ertede turǵyzylǵandyǵy birden kózge túsedi. Basqa qandaı dálel aıtasyz?

– Kúmbezge istetken jalpaq tastar ol jerdiń tasy emes. Bala kezimdegi estigenim boıynsha jalpaq tastardy 5 km qashyqtyqtaǵy jerden tasyp ákelgen. Jamanty ózeniniń joǵarǵy jaǵyndaǵy Seıit saıynan (Seıit- rýy Qyzaı, Janahmettiń sózi) qalyń el qatar-qatar turyp, bir-birimen qol jalǵap, birinen-birine ótkermeleý arqyly kúmbezge qajetti tasty tasyǵan. Bul áńgimeni men bala kezimde estigem. Tas alǵan jerdi basshy bolyp el aralap júrgende óz kózimmen kórdim. Kúmbez turǵyzýǵa 5-6 myń adam atsalysypty dep aıtyp otyratyn úlkender. Biz budan munda jatqan kisilerdiń eline eleýli, halqyna qalaýly bolǵan tekti jandar ekenin kórýimizge bolady.

– Rahmet, aǵa! Sol mańda «Qyzaıdyń dara kúmbezi» tur eken. Ol jóninde ne bilesiz?

– Ol da Qyzaıdyń kúmbezi. Kimdiki ekenin bilmeımin. Ol osy tas kúmbezderden keıingi eń kóne topyraq kirpishten turǵyzylǵan kúmbez. Qazir toza-toza azǵantaı bóligi ǵana qaldy. Qalaı bolǵanda da senderdiń qyzaılaryńnyń bir beldi tulǵasynyń kúmbezi.

– Taǵy qandaı kúmbezderdi bilesiz?

– Kúmbezder kóp. Kóbiniń atyn bilmeımin. Shaǵyraı áýlıe men Sybanbaı degen kisilerdiń kúmbezderin kórsetip berdim. Bizdiń bala kezimizde Shaǵyraı áýlıeniń kúmbezi domalaǵy bar, jalpaǵy bar tastardyn qalanǵan úlken kúmbez edi. Ata-babamyz ol araǵa kelgende attan túsip, quran oqyp ótetin ári bizden solaı isteýdi talap etetin. Al áıelder attan túsip, ol aradan atyn jetektep jaıaý ótetin. Menmensigen talaıdyń sol mańda attan qulap mertikkenin nemese at súırep talqany shyqqanyn kózimiz kórdi. 1969 jyly tamyzdyń 13 juldyzy kúni qytaı áskeri Jalańash kólge basyp kirgende bizdiń áskerler sol kúmbezdiń tastaryn alyp, qatar-qatar tizip, qorǵan jasady. Barsańdar tizilip jatqan tastardy kóresińder. Sizderdiń týystaryńyńyz kelip osy Shaǵyraı, Sybanbaılardyń beıitin izdegende bizdiń bir qarııamyz sol ekeýiniń jatqan jerin shatastyryp, aýystyryp kórsetip qoıypty. Shaǵyraıdyń beıiti Jalańash kóldin batys jaǵalaýynda, Sybanbaıdyń beıiti shyǵys jaǵalaýyndaǵy qamystyń ishinde.

– Taǵy qandaı kúmbezderdi bilesiz?

– Barlyq taýynyń eteginde Qyzaı Eskendirdiń kúmbezi bar. Onyń kim ekenin bilmeımin. Jaýyn-shashyn bolǵanda atpen ishine kirip ketetinbiz. Sońǵy jyldary shekara bólingende shekaranyń Qytaı jaq bóliginde qalypty. Dolaty degen ózenniń jaǵasynda.

– Eskendir kim?

– Men tek atyn ǵana bilemin. Onyń kim bolǵanyn, qyzaıdyń qaısy rýynan ekenin bilmeımin.

– Osy óńirde «Qyzaı taýy», «Botamoınaq», «Qyzyljar asýy» degen jer attary barma?

– Ondaı jer attaryn bilmeımin. Osy Barlyq degen taýdyń aty da keıinnen qoıylypty degendi estigem. Qyzaıdyń batyrynyń aty deıdi. Toqta, Barlyq batyr degende Barlyq batyr osy jerdi mekendep qalypty-mys. Al Bahty taýyn Sýan rýynan shyqqan dáýletti Bahty degen áıel meken etipti. Bahty ataýy sodan qalypty deıtin.

– Onda biz Qyzaı Ananyń kúmbezin «Qyzaıdyń qos batyr qyzy» degen el aýzyndaǵy atymen jarııalaımyz. El-jurt bizdiń aýyzǵa qarap otyr. Dálelderimiz jetkilikti bolǵan kezde kórermiz. Biz bul saparymyzda Aıagóz asyp, Zaısanǵa deıin baramyz. Taǵy da izdenister jasaımyz.

– Jaraıdy. Ol jaǵyn ózderińiz bilesińder. Biz tarıhshy emespiz. Kózben kórgen, qulaqpen estigenderimizdi ǵana aıtyp otyrmyz. Jalǵasty zertteý árıne sizderdiń enshilerińizde.

– Aıtpaqshy, umytyp barady ekenmin. Úsharal qalasynyń mańyndaǵy úlken mazarlyqta Qyzaıdyń eki kúmbezi bar. Jaıpaq aýylynda da Qyzaıdyń bir kúmbezi bar.

– Rahmet, Janahmet aǵa! Kóriskenshe, aman-saý bolyńyz.

Áńgimemen otyryp túnniń jarymy bolǵanyn bilmeı qalyptyq. Jatyp demaldyq.

Myna Kúngeı Alataýy (Jońǵar oıpatynyń batysynda ornalasqandyǵy sebepti orys tarıhshylary Jonǵar Alataýy atandyryp jibergen-avtor) sileminiń Alataý saǵasynda toqtaǵan jerin Toqta taýy, dep ataıdy eken de, onyń shyǵys jaq qarsynda turǵan taýdy Barlyq taýy dep ataıdy eken. Toqta taýy men Barlyq taýynyń qoınaýy Qyzaı kóne kúmbezderimen kómkerilip tur. Olardy bir-birlep sanap shyǵý úshin de aı ketedi-aý shamasy. Ondaǵy Qyzaı kúmbezderiniń barlyǵy bir úlgimen ıaǵnı qazaqtyń kıiz formasynda (úlgisinde) salynǵan. Til qatshy dalam, til qatshy babam dep aıǵaılaǵyń keledi. Ár kúmbez bir-bir tarıhty baýyryna basyp únsiz jatyr. Qashanǵy únsiz jatar eken?

(Jalǵasy bar)

Raıys Arıpjanuly, Jaqyp Júnisuly, Jańataı Habdykárimuly

Ilmek sózder: Qyzaı ana

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir