Belsendi Dýlat Aǵadil Nur-Sultantaǵy tergeý ızolıatorynda kóz jumdy. Bul aqparatty Nur-Sultan qalalyq polsııa departamenti habarlady. 

"Nur-Sultandaǵy tergeý ızolıatoryna jaqynda jetkizilgen 1977 jyly týǵan Dýlat Aǵadil qaıtys boldy. Dýlat Aǵadilge  sotty qurmettemeý, sýdıany, sot otyrysyna qatysýshylardy qorlaý baptary boıynsha qylmystyq quqyq buzýshylyqtar jasaǵany úshin qylmystyq is qozǵaldy.

Aǵymdaǵy jyldyń qańtar aıynda ol syrttaı aıyptalýshy bolyp tanylyp, oǵan qatysty eshqaıda ketpeý týraly qolhat retinde bultartpaý sharasy tańdaldy. Tergeýge kelmeýine jáne odan jaltarýyna baılanysty sot onyń jazasyn kúzetpen ustaýǵa  ózgertti" delingen departament habarlamasynda.

Departamettiń málimetinshe, 24 aqpanda shamamen saǵat 21.00-de Dýlat Aǵadil óz úıinen tergeý ızolıatoryna jetkizildi. Odan basqa tergeý ızolıatorynyń kamerasynda taǵy tórt adam bolǵan, olar Dýlat Aǵadilge qatysty zorlyq-zombylyq jasaý faktileri bolmaǵanyn rastaǵan.

"Medısınalyq kýálandyrýdyń qorytyndysyna sáıkes, ustalǵan kezde ol mas kúıinde bolǵan. Qaıtys bolǵanyn jedel medısınalyq járdem brıgadasy anyqtady. Aldyn ala boljam boıynsha ólimniń sebebi: "júrek qan tamyr jetispeýshiligi". Qaza tapqan adamnyń denesinde qandaı da bir dene jaraqattary joq. Sotqa deıingi tergeý bastaldy" dep málimdedi Nur-Sultan polısııa departamenti. 

Dýlat Aǵadil – áleýmettik problemalar jáne azamattyq quqyqty saqtaý máselesin kóterip júrgen belsendi. Ol ótken jyly birneshe márte ákimshilik jazaǵa tartylyp, keminde 60 táýlik qamaýda otyrǵan. 

43 jastaǵy belsendi qarashanyń ortasynda ákimshilik qamaýda otyrǵan Selınograd aýdandyq tergeý ızolıatorynan qashyp ketken edi. Keıin ol áreketiniń sebebin "zańsyz qýdalaýǵa qarsylyǵym" dep túsindirgen. Polısııa eki kún boıy izdegen belsendi 15 qarashada ózi bas prokýratýra aldyna kelgen. Keıin ol "sot qaýlysyn oryndamaǵany úshin" taǵy 6 táýlikke sottalǵan edi.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir