Qazaqstanda brakonerlermen kúres ońtaıly jolǵa qoıylyp keledi

2020 jyldan bastap elimizde brakonerlikpen aınalysqandarǵa qatysty zańnyń kúsheıtilgeni belgili. Budan bylaı elimizde zańsyz ań aýlaýmen aınalysqandar 6 jyldan 10 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aırylady. Qylmystyq Kodekstiń 337-babynda osylaı delingen. Al sırek kezdesetin, quryp ketýdiń aldynda turǵan ańdardy aýlaǵany úshin 7 jyldan 12 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý qaýpi tónip tur. Budan bólek ósimdikter men janýarlar dúnıesin qorǵaý jónindegi ınspektordyń, qoryqshylyq qyzmetiniń ómirine qol suǵýshylyq 15 jyldan 20 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady.

Mine, bıyl jańa zań osylaı ózgerdi. Sarapshylardyń paıymdaýynsha, bul óte oryndy. «Brakonerlik ekonomıkanyń shıkizat salasy bolǵandyqtan biz úshin mundaı qatań qadamdarǵa barǵan durys, – deıdi mamandar.

Máselen, zańger Ilııas Muqanovtyń aıtýynsha, brakonerlermen birjaqty kúres nátıje bere almaıdy. Sondyqtan osylaı zań júzinde barlyǵyn shegelep, baqylaý men qadaǵalaýdy kúsheıtken jón.

– Brakonerlik respýblıka úshin Keńes zamanynan beri problema boldy. Kezinde  arnaıy mamandardy Almatydan  Aqmola oblysyna bekire tuqymdas balyqtardy qorǵaý úshin 49 kúndik issaparǵa jiberetin. Sol toqsanynshy jyldary adamdardyń kópshiligi jumyssyz  jáne eńbekaqysyz otyrǵanda, qorshaǵan ortaǵa qysym aýqymy ásirese aýyr boldy. Qazirdiń ózinde zańsyz ań aýlaýmen aınalysý bar. Tipti kıikterdi atý, bókenderdi aýlaý oqıǵasy tirkelip turady. Mysaly, byltyrǵy jyly elimizde III-dárejeli Barys ordeniniń ıegeri qoryqshy Nurlan Erǵalıev (53 jas), brakonerlerdiń qolynan qaza tapty. Byltyr shilde aıynda Aqmola oblysynyń «Ohotzooprom» qyzmetkerleri, qoryqshy Qanysh Nurtazınov (qaıtys bolǵannan keıin I dárejeli "Aıbyn" ordenimen marapattaldy) zańsyz ań aýlaýshylar atyp óltirse, Samat Ospanov (II dárejeli "Aıbyn" ordenine ıe boldy) jaraqat aldy. Sondyqtan biz úshin zańsyz ań aýlaýmen kúresti nyǵaıtý, ońtaıly jolǵa qoıý mańyzdy bolmaq, – deıdi zańger Ilııas Muqanov.

Mamandardyń paıymdaýynsha, bizdiń elde zańsyz ań aýlaý máselesi týraly aıtqanda tek ańshylardy ǵana emes, balyqshylardy da tilge tıek etpeı bolmaıdy. Buǵan qatysty Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi: «Shyǵys Qazaqstan oblysy IID-de Marqakól kólindegi brakonerlerdiń jaǵdaıy týraly bilmeıdi. Bul jerde negizgi másele polısııa ýájdemesi men tabıǵat qorǵaý qurylymdarynyń osyndaı qylmystyq toptarmen kúresi. Is júzinde kólde zańsyz, biraq paıdaly bıznes ornyqqan. Al eger bireý bireýden úlken aqsha jınasa, onda árdaıym zań aldynda jaýap berý qaýpi bar» degen bolatyn.

Bul rette zańger Ilııas Muqanov:

– Kezinde Táýelsizdikti eń alǵash alǵan tustary sýyq qarý ustaıtyn brakonerler óte az edi. Al qazirde barkonerlikti bıznestiń kózine aınaldyryp, mol tabys taýyp úırenip qalǵandar tipti qoryqshylardyń ómirin qııýǵa deıin barady. Olardyń kóbisinde derlik sýyq qarý bar. Sondyqtan óz basym, 2020 jyldan bastap zańnyń qataıtylǵanyn durys dep sanaımyn. Budan bólek jergilikti bılikke, ákimdikterge de osy zań aıasynda jumys istetip, qadaǵalaý, baqylaý jumystaryn der kezinde qolǵa alý kerek dep esepteımin, – deıdi.

Jalpy, mamandar, joǵaryda aıtqanymyzdaı, brakonerlik ekonomıkanyń shıkizat salasy ekenin alǵa tartyp otyr. Osy rette sarapshylar Qazaqstan úshin zańsyz barkonerlikpen kúresý jáne ony toqtatý birshama múmkindikter ashatynyn alǵa tartty. Mamandardyń aıtýynsha, máselen, Zaısan kólinen nemese Balqash kólinen zańsyz balyq aýlaýshylardy toqtatý eldegi balyq ónimderiniń zańdy túrde naryqqa shyǵýyna yqpal eter edi deıdi.

Bul rette ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Jumadilda Baıahmetov mynadaı jaıttardy alǵa tartty:

1) Biz zańsyz balyq aýlaýmen aınalysqandarǵa tosqaýyl qoıyp, zańdy túrde balyq aýlaıtyn jekelegen shaǵyn kásiporyndar ashýǵa nıettensek, onda birinshi kezekte ózimizdiń qorshaǵan ortany, ózen-kólderimizdi saqtap qalýǵa da yqpal eter edik. Mysaly, balyqshylar zańsyz balyq aýlaǵannan keıin olar balyqty aýlap qana qoımaıdy. Onyń bekiresin alady. Osy sátte kóldiń ekolologııalyq tazalyǵyn saqtaýǵa da mán bermeıdi. Aýlanǵan balyqtarynyń birshamasy óli kúıinde kól jaǵasynda qalýy da múmkin. Munyń arty ekologııalyq tazalyqqa keri áserin beredi. Sondyqtan zańdy túrde balyq aýlansa, ony aýlaǵan kásiporyn kóldiń tazalyǵyna da, jan-jaǵyndaǵy qorshaǵan ortanyń tazalyǵyna da jaýapty bolar edi. Talapty buzsa aıyppul tóleıtin edi. Kóldi lastaý da jaza ǵoı. Osynyń barlyǵy zań turǵysynda bolsa ıgi bolar edi.

2) Ekinshiden, zańdy kásiporynnan ónimdi arzan baǵada satyp alýǵa, ony ishki naryqqa jiberýge de múmkindik taýar edi. Osydan baryp elde konservilengen balyq ónimderi, balyqtyń ózi arzan baǵada satylymǵa shyǵar edi. Mundaı shaǵyn kásiporyndardyń jumysyn uıymdastyrý brakonerliktiń jolyn keskennen bólek, otandyq ónim shyǵarýǵa da yqpal etedi.

3) Bul áreket qoryqshylardyń da ómirine qaýip tóndirmeıdi. Zańsyzdyqqa jol bermeıdi. Sondyqtan biz bolashaqta el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev aıtyp otyrǵandaı, osy máselege nazar aýdarǵanymyz jón.

Mine, ekonomıst-ǵalym Jumadilda Baıahmetov aldaǵy ýaqytta elde balyq sharýashylyǵyn damytqymyz kelse, osy jaıttardy eskerý qajettigin alǵa tartyp otyr. Osylaısha maman «sharýashylyq júrgizýdiń zamanaýı ári tıimdi ádisterin oılastyrý qajet» dep esepteıdi.

Al balyq sharýashylyǵynan bólek, saıǵaqtardy atý, sırek kezdesetin qar barystaryn satýǵa qatysty da birshama ońdy ister atqarylyp jatqanyn alǵa tartqan mamandar «jalpy, Qazaqstannyń bul salada ustanyp otyrǵan joly durys» dep esepteıdi.

Bul rette mamandar qara ýyldyryqtan bólek, bizde aqbókenniń múıizin zańsyz saýdaǵa shyǵaratyndar bar ekenin de alǵa tartty. «Osy máselede «zańsyz ań aýlaýshylarmen aınalysatyndarǵa zańdy jumys kózin usyný da utymdy sheshim» deıdi mamandar.

– rakonerlikpen jáne zańsyz saýdamen kúresý úshin Qazaqstannyń álemdik tájirıbege súıenip otyrǵanyn quptaımyn. Qazir osy maqsatta Qazaqstanda laıyqty eńbek aqysy bar balyq pıtomnıkter salý josparlanyp otyr. Quqyq qorǵaý organdarynyń ulttyq júıelerin nyǵaıtý, elder arasyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtý jolymen jáne halyqaralyq kelisimder oryn alýda. Zańsyz saýdaǵa jáne jabaıy tabıǵatqa qarsy basqa da qylmystarǵa qarsy kúres. Belgili bir is-sharalar quqyq qorǵaý organdarynyń áleýetin qurýdy, brakonerlikke qarsy kúres jónindegi qaýymdastyqtar jelilerin qurýdy, zańnamany nyǵaıtýdy Qazaqstan ońtaıly jolǵa qoıyp keledi. Bizde mysaly, GSC komponenti tetikke qosyldy, bul eldegi sırek kezdesetin qar barystaryn jáne zańsyz saýdaǵy shyǵarmaý úshin habar alyp otyrý úshin, aqparattardy arttyrý úshin kózdelgen joba. Sondyqtan bul arada tyń jumystar atqarylyp jatqanyn alǵa tartqanymyz jón, – deıdi ekonomsıt-ǵalym Jumadilda Baıahmetov.

Jalpy, derekterge júginsek, bir ǵana qar barystary tóńireginde kúresýde biz TMD boıynsha úzdik bestikke kirip otyrǵan el ekenbiz. Máselen, Aýǵanstan qar barystary men olardyń azyqtyq bazasy bolyp tabylatyn túrlerin baqylaý úshin turaqty monıtorıng jasap otyrady. Al Qytaı qar barystaryn baqylaýda olardyń jem-shóbiniń sapasyna qatty mán beredi eken jáne Qytaıda bul ańdarǵa qatysty barlyq zań talaby qataıtylǵan. Qar barystary bizdegi tárizdi Mońǵolııanyń Qyzyl kitabyna engen. Monǵolııanyń aqparattyq-aǵartýshylyq kompanııalary qar barystaryn saqtaýdy barynsha nasıhattap halyqty únemi habardar etip otyrady. Reseı qar barystaryn qorǵaý úshin jabaıy tabıǵatty qorǵaý jónindegi óńirlik agenttikterdiń qyzmetine júginedi. Reseıde jabaıy tabıǵatty qorǵaý jónindegi óńirlik agenttikter jetkilikti qarjylandyrylyp, olar qosymsha oqytylady. Quqyq qorǵaý organdarymen  turaqty jumys júrgizedi.

Al Qazaqstanda bul rette zamanýaı  GSC jyldam aqparat jetkizý komponentin paıdalanady. Osy arqyly shekaralyq jáne kedendik baqylaý, shekara jáne keden qyzmetkerleriniń áleýetin nyǵaıtý, zańsyzdyqty baqylaý jumystaryn júrgizedi.

Negizinen, mamandar «Brakonerlikpen kúres» týraly Qazaqstannyń tujyrymdamasyn talapqa saı ekenin alǵa tartyp otyr.

Jalpy, bizde únemi arnaıy reıdter júrgizilgenniń nátıjesinde birshama sharalar atqarylǵan. Máselen,  2019 jyldyń qazan aıynda el aýmaǵynda brakonerlik jedel is-sharasy ótkizilgenin biz bilemiz. Onyń nátıjesi boıynsha 2 myńnan astam tabıǵatty qorǵaý zańnamasyn buzýshylyq anyqtalyp, olar 177 sotqa deıingi tergeý júrgizilip, 47 istiń óndirisi aıaqtalyp sotqa joldandy. Odan ózge 2 myńnan astam adam ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Olarǵa 16 mln teńgeden astam aıyppul salyndy. Sala mamandary qoldanystaǵy zańnyń qataıtylǵanyn, baqylaý men qadaǵalaýdyń eki ese artqanyn da aıtyp otyr.  Osyǵan oraı aldaǵy ýaqytta elde zańsyz ań aýlaý, zańsyz áreketterge barý da eki esege tómendeıdi dep kútilýde.

Qarlyǵash Zaryqqanqyzy