• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
18 Aqpan, 17:10:28
Shyńjańdyq dúngen: Dereý qazaqtardan keshirim surańdar! (aýdıo)

15 Aqpan, 2020 Tarıh

TURǴAQ KEREIDIŃ BIR BUTAǴY

qamshy.kz

Adamzat talaı talaı tarıhı kezeńderdi artqa qaldyryp, ǵylym tehnıkanyń sharyqastap damyǵan búgingi kúnine jetip otyr. Damys tutynys talabynan týyndaıdy da tutynys aınalyp damysty talap etedi. Damysty da tutynysty da alǵa súıreýshi alyp kúsh ǵylym. Ǵylymdy jaratylys taný, qoǵam taný dep bólip olardy biri birimen ushtastyryp damyqsqa jetip kelemiz. Biraq jaratylys taný ǵylymy deneleı sezinip, naqtyly sypattarmen tolyqtyrylyp, zańdylyqtary aıqyndalyp, kepildendiriledi. Al qoǵam taný ǵylymy tutynystyń talabynan týyndaǵanymen qoǵam qatynastar, kózqarastar saldarynan pikirtalas týyndatyp keledi. Sol daý damaıǵa toly ǵylymnyń biri tarıh ǵylymy jáne onyń bir butaǵy shejire tóńiregindegi másele.

Shejire ózi aǵash ispetti butaqtarǵa taramdalyp, jan jaqqa shashyrap keledi de qaı butaǵy qaı túbirden taralǵanyn anyqtaýǵa kúrdelenip ketedi. Shejire tóńireginde de eki túrli kózqaras qalyptasty.

Birinshisi jikteýshilikti dáripteıdi dep shejireden qashqaqtasa, ekinshisi shejire arqyly qan tazalyǵyn saqtap, ulttyqty nygaıtady degenge tireledi.

Kindik Azııalyq kóshpendi eki halyq qazaq jáne mongol tektester álem órkenıetine kóshpendiler mádenıetiniń ózindik mańyzy zor úlesin qaldyrdy. Qorshaǵan orta, turmystyq ahýal, jaǵrapııalyq jaǵdaılar boıynsha ortaqtasyp, eldeserde eldesip, beldeserde beldesip kele jatqan eki ulttyń arasynda aýys qıys bolǵanyn aýyzsha jáne jazbasha shejirelermen qatar DNK saraptama nátıjeleri kýálandyrady. Mongol jáne mongol tektes halyqtarmen qazaq taıpalarynyń ara qatynasy ejelden bolǵanymen kúrdelengen tusy:
1. Shyńǵyshan dáýiri,
2. Oırad shapqynshylyǵy bolady.
Shyńǵyshannyń tikeleı urpaqtaryn DNK saraptama arqyly anyqtaýda kóptegen is atqaryp júrgen zertteýshi ǵalymdar sanatyna Mongolııa zertteýshileri Sh. Enhbaıar, Sh.Baatar B. Herlen, Qazaqstandyq ǵalym Jaksylyk Sabıtovtardyń eńbegi eleýli.

Qazirgi qazaqtyń rý taıpalarynyń bir bóligi mongoldar arasynda da kezdesedi, al sol taıpa túrkitektes taıpalar bolyp mongolǵa sińdime? álde mongol tektester qazaqqa sińisip kettime degenge talas jalǵasyp keledi.

Mundaı rý, taıpalarǵa Kereı, Naıman, Qońyrat, Jalaıyr, Merkit, Alshyn, Dýlat t.t. jatqyzylady.
Atalmysh taıpalardy ejelgi Kóktúrik muragerleri odan keıingi Qyrǵyz, Uıǵyr memeleket quramyna engen baıyrǵy túrkitektes taıpalar ekenine kóptegen zertteýshiler qosylady.
Ata tek shejire mongoldar arasynda «Ýrgıın bıchıg» ıaǵnı «Ata tek jazbasy» atpen jalǵasyp keldi de Shúrshit bıleýshileriniń saıası ustanym saldarynan qalys qalyp, kommýnıstık jappaı tutqyndaý qarsańynda múldem joıyldy deýge bolarlyq jaǵdaı jetti.

Mongoldar arasynda bolǵan kóptegen rý (ovog) joıylyp ketti de ótken ǵasyrdyń 90- jyldary sol rý(ovog)-dy jańǵyrtý bastalǵanda kóneden jalǵasqan keıbir rýlar mysaly qońyrat-honhereed, jalaıyr-zalaır bolyp ózgertilýimen qatar múldem bolmaǵan jańa rýlar ataýy paıda boldy. Osylaı mongol jurtshylyǵy atadan jalǵasqan ata tek shejiresin jańǵyrtyp keledi. Mongol zertteýshilerdiń paıymdaýynsha torǵýýd ıastan(súıek nemese taıpa) shejiresi eń nátıjeli, shyndyqqa saı bolyp qalyptasqany deıdi.

Torgýýd nemese torǵaýt shejiresi Tuǵyryl hannan bastaý alady. Torgýýdtar arasynda «vangıınhan» degen rý(ovog) eń bedeldisi ıaǵnı aqsúıekter áýletinen bolyp sanalady.
Qupııa shejire 189 tarmaǵynda Taıan hannyń anasy Gúrbesú «Van haan ertenı otoký ıh haan búlgee» degeni Tuǵyryl han ejelgi handar áýletinen ekeniniń dáleli.
Torǵaýyttyń taǵy bir van dárejege kóterilgen tulǵasy Taıvan edi. Oırad Mongol ara qatynasynyń shınelisin ýshyqtyrý arqyly álsiretý «Jatty jatpen tynyshtandyrý» saıasatyn ustanǵan Mın patshalyǵy 1402 jyly Oıradtyń 3 qolbasshysyna van ataǵyn usynǵany týraly «Mın Taıszýn shı-lý»-da aıtylatynyn Ch. Dalaı alǵa tartady.
«Qupııa shejire»-de Tuǵyryl handa 1000 týrhag áskeri bolǵany týraly aıtylady. Al Shyńǵyshanda 8000 týrhag sarbazy bolǵan eken.
Týrhag som deneli, iri, kesek maǵyna bildirse qazaqta turqyly, turqyty, turqy kesek maǵynada aıtylady. 1400 jyldary Oırad quramyna enedi, sonda Togoon taıji «Som deneli retinde torgýýd dep ataıyq» degeni týraly aqparat Gaban Sharavtyń «Tórt Oırad tarıhynda» jazylǵan. Torǵaýyt osylaı bir taıpa el bolyp tórt oırad tarmaǵynyń bir tarmaǵy esepteldi.

Kereı desek Ashamaıly, Abaq ekeýi eske túse ketedi. Al Tuǵyryldyń da Shyńǵystyń da saqa sarbazdary atalǵan kereıden taralǵan torgýýd nemese týrhagtardy joqqa shyǵaramyz ba? Torgýýdtar tolyqqandy mongoldanyp ketse de qazaq arasyndaǵy torǵaýyt, turǵaqtardy qaıda aparamyz?

Tuǵyryl han jeńiliske ushyrap batysqa qashady. Kereıdiń bir bóligi Altaıda Naımanmen qatarlas qalsa bir bóligi batys teristikti betke alyp Sibirge ótedi. Sibirge ótkender Sibir handyǵyn qurǵan kereıler. Bul kereıler Sibir handyǵynyń negizin qurady. Sibirdegi turǵaqtar osylaı paıda bolǵan.

1587 jyldarǵy Mongol Oırad soǵysynda jeńiliske ushyraǵan Oıradtar Altaıdy asyp Ertistiń orta tusyna kelip jetedi. 1608 jyly Hoo órlóg bastaǵan Torgýýdtar Sary arqaǵa qonys tebedi. Mongol, Oırad tarıhynda bul torgýýdtar 1628 jyly batysqa kóship ketkeni týraly aıtady. Al qazaq tarıhynda Salqam Jáńgir Hóndlón ývsh, Ablaı taıjderdiń kómegimen tutqynnan bosaǵan soń 1635 jyly Torgýýdqa shabýyldap, Arqany azat etedi. Torgýýd Edil boıyn meken etip Edil qalmaǵy atanady. Hóndlón ývshpen Ablaı táıji ekeýiniń qazaqqa jaqtas bolýdaǵy basty sebebi Baıbagas ólgen soń taq muragerligine qol jetkize almaýdyń saldary bolý kerek.

«Er Tarǵyn» jyryndaǵy «Toǵyz san torǵaýyt, on san Oımaýyt». Jyrdyń kóptegen nusqasy bar, biraq zertteýshilerdiń toǵysar jeri HÚ ǵasyrda jazylǵany deıdi. Jaǵrapııalyq jaǵynan qarasa oqıǵa Batys teristik óńirinde bolyp jatady. Al Oıradtar 1452 jyldary qazaq dalasynyń ońtústigin basyp alady. Bul tusta torǵaýyt oırad quramyna eńgenimen tórt Oıradtyń biri esebine alynbaǵan, ıaǵnı «Toǵyz san torǵaýyt» bolarlyqtaı mártebege ıe emes edi. 1502 jyly ǵana choros quramynan shyǵyp, jeke 1 Oırad esebine alynyp 4 Oıradtyń terezesi teń bir bóligi bolyp esepteldi.

Bul jaǵdaıda jyrdyń jazylǵan jyly keıindetiledi nemese torǵaýyt, oımaýyt degenderdi basqa jaqtan izdeýdi talap etedi.
Edil qalmaǵymen Jońǵarııa arasynda arly berli shubyrǵan talaı retki kósh qazaq dalasyn basyp ótip jatty. Sońy «Shańdy joryq» atalǵan alys ta aýyr jol azaby, qazaqqa da qalmaqqa da aýyr soqqy bolyp tarıhta qaldy.

Reseı quramyndaǵy Qalmaqtarǵa Ekaterınadan qysym kele bastady. Orys-Frans soǵysy, Orys-Túrik soǵysy qatarly kóptegen soǵys shaıqastarda aldynǵy shepte bolyp, qanshasy ajal keshti, ári qalmaqqa degen kózqarasy tipten tómendep, torǵaýyt aqsúıekter urpaǵy patsha tóńireginde áskerı merzimsiz borysh óteýge, hrıstıan dinin qabyldaýǵa májbúrleı bastady. 1671 jyly Ývsh han 130,0 myń torgýýd, oıradty bastap ata qonysyna údire kóshedi. Reseı torgýýdtyń sońyna túsip shabýyldap qanshasyn qyrǵyndaǵany beımálim. Torǵaı tozy shyǵyp qazaq dalasyna jetken torǵaýyttar jan jaqqa taralyp, jaımashýaq jatqan qazaqtardan mal múlik, at kólik, azyq túligin talap joryǵyn jalǵastyrady. Kóshke ilese almaǵandary jol boıy qalyp otyrdy, bir bóligi Qyrǵyz eline ótedi de kúni búginge deıin sonda turaqtap jatyr. Qazaq jerinde qalǵandary sińisip ketse de bertinge deıin batys óńirde sóz arasynda mongol sózder qoldanatyn adamdar kezdesip te júrdi. Bular sol «Shańdy joryq»-tan qalǵandary bolýy múmkin. Kósh qansha myń shaqyrym joldy artqa tastap, Balqashtyń tústigine kelgende ǵana qazaqtar qorǵanys sharasyn qoldanyp, shabýyldady. Shańdy joryqtan 18,0 myń adam ǵana Jonǵarııaǵa jetken, olardy Chın eli qazirgi Qytaı eli qarmaǵyndaǵy Qobyqsaryǵa, Mongol eli Bulǵyn ózen boıyna ornalastyrady.

Qazirgi Edil qalmaqtarynyń 40% torǵaýyttar degen beıresmı derek bar. Qytaıda ártúrli aqparat, san málimetter aıtylady. Biraq torǵaýyttardyń shoǵyrly jeri Qobyqsary, al Tıbet ústirti О́r mongol, О́vór mongoldarda keıinderi qonys tepken bireń sarań torǵaýyttar bolýy múmkin.


                                                                                      Tarıhshy, О́lketanýshy
                                                                                       Kúlmeshan Zaıpıluly

Ilmek sózder: KEREIDIŃ BIR BUTAǴY

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir