• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
25 Aqpan, 18:06:14
Shyńjańdyq dúngen: Dereý qazaqtardan keshirim surańdar! (aýdıo)

13 Aqpan, 2020 Aıtty-eı, baýyryń!

Marǵulan Seısembaı: Ultaralyq jaǵdaıdy asqyndyrmaıyq

adyrna.kz

Baıqap otyrmyn, keıbir popýlıster osy tragedııadan bedel jınap qalýǵa tyrysyp, oqýǵa tatymaıtyn posttar jazyp jatyr. Ultaralyq jaǵdaıdy asqyndyrmaıyq. Endi óz oıymdy aıtsam:

1. Dúngenderdiń áskerge barmaıtynyn tekserip, naqtysyn bilý kerek. Eger osylaı bolyp jatqany ras bolsa, onda voenkomattardy jemqorlyq jaılaǵan degen sóz. Sol jerde ózimizdiń qazaqtar otyr ǵoı. Áskerge dúngender ǵana emes, ózimizdegi dókeılerdiń balalary da barmaıdy. Sondyqtan bul jerde bar páleni ulttan kórmeı, bıliktegi jemqorlyqtan kórgen durystaý bolady..

2. Dúngen balalarynyń mektepke barmaıtyny. Bul da jergilikti bıliktiń qyrsyzdyǵynan. Bilim bólimi, balalardy qorǵaıtyndar, t.b bıliktiń organdary bar. Solardy iske qosyp, ata-anasyn huqynan aıyryńyzdar. Álde ol qoldan kelmeı me? Eger qoldan kelmese, onda sizderdi ne satyp aldy, ne polıseıler mindetin durys atqarmaı júr degen sóz!

3. Naýryzǵa baılanysty. Olardyń Naýryzdy toılamaıtyn sebebin dinnen izdep kórý kerek sııaqty. Naýryz degen zaıyrly mereke emes. Islamǵa deıingi putqa tabynýshylardyń dástúrinen shyqqan mereke bolatyn. Menińshe buny osylaı túsingen durys. Ony atap óte me, atap ótpeı me, ol árkimniń óz sharýasy dep oılaımyn. Merekeni kúshtep turyp toılatatyn ádet Sávet kezinde bolǵan.

4. Qazaq tiline baılanysty. Qazaqstanda turatyn dıasporalardyń qazaq tilin bilýi mindet. Buǵan kóńil bóletin ýaqyt baıaǵyda boldy.

5. Meshittegi ýaǵyz. Meshitte ýaǵyzdy qazaq tilinde ǵana aıtý kerek.

6. Kósheniń ortasymen júrýge baılanysty. Eger ras bolsa, ol da jergilikti bıliktiń jaýapsyzdyǵynan bolyp jatqan nárse. Bul degeniń naǵyz bylyq degen sóz. Zańnyń aldynda bári birdeı.

7. Sońǵysy, osyndaı kezde eń ońaı joldy taýyp alyp, bar kinány bir kisige úıip-tógip qutylýǵa tyrysatyn bir jaman ádet bar bizde. Adamdardy sosyn ultyna, turmysyna qarap alalaý bastalady. Mundaı kezde onsyz da sirkesi sý kótermeı júrgen halyq odan zorǵysyna barýy múmkin. «Aqyl dos, ashý dushpan» degen qazaqta maqal bar ǵoı.

Sondyqtan asyqpaı, sabyr saqtap, bárin jeti ret ólshep baryp, bir ret kesý kerek. Áıtpese, bolashaqta budan da qıyn bolýy múmkin. Qazaqstanda turatyn basqa dıasporalardyń arasynda da nebir tamasha adamdar bar, ony da umytpaıyq!

 Qordaıdaǵy qaqtyǵys

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir