Esirtkige qarsy kúres el erteńi úshin qajet

Qazirde BUU zańsyz esirtki aınalymyna basa nazar aýdaryp otyr. Osyǵan oraı Eýropadaǵy Qaýipsizdik jáne Yntymaqtastyq uıymy esirtkige qarsy halyqaralyq konferensııalardy jıi-jıi uıymdastyrady. Búginde álem nazaryn aýdaryp otyrǵan zańsyz esirtki bıznesi kim-kimdi de bolsyn alańdatpaı qoımaıdy. Osyǵan oraı Qazaqstan da  esirtkige qarsy kúres el erteń úshin kerek ekenin jaqsy biledi.

«Qazaqstannyń esirtki, sonyń ishinde sıntetıkalyq esirtkige qarsy kúres saldaryn BUU tıisinshe joǵary baǵalap otyrady. Bizdiń elimizde esirtki zattarynyń paıda bolýyna qatysty belsendi jumys isteý jaǵy saýatty jolǵa qoıylǵan», – deıdi sala mamandary.

Bul rette bizge pikir bildirgen UQK baspasóz hatshysy «2019 jyly QR UQK Almaty qalasy boıynsha departamenti sıntetıkalyq esirtki quraldarynyń zańsyz aınalymynyń 13 faktisiniń jolyn kesti, zańsyz aınalymnan 8 keli artyq psıhotroptyq zat jáne 786 lıtr hımııalyq qospa alyndy. Júıkege áser etetin esirtki zatyn daıyndaıtyn eki jasyryn zerthananyń áreketi toqtatyldy. Esirtki bıznesimen aınalysqany úshin 11 adam ustalyp, qylmystyq jaýaptylyqqa tartyldy», – dep málim etti.

«QR UQK Almaty qalasy boıynsha departamenti ótken aptada sıntetıkalyq esirtki óndiretin jasyryn zerthananyń qylmysyn áshkereledi. 2020 jylǵy 4 aqpanda jedel-izdestirý is-sharalaryn iske asyrý barysynda asa iri mólsherde sıntetıkalyq esirtkini qupııa orynǵa qaldyrý sátinde esirtki zerthanasyn uıymdastyrýǵa jáne onyń jumys isteýine qatysy bar Almaty qalasynyń "A" degen turǵyny ustaldy», – deıdi UQK baspasóz hatshysy. «Jedel-tergeý is-sharalaryn júrgizý nátıjesinde shamamen 5 keli sıntetıkalyq esirtki, 1 keli jáne 260 lıtrge jýyq hımııalyq qospa tabylyp, alyndy, olar sot-hımııalyq saraptamaǵa joldandy. Júıkege áser etetin daıyn ónim ınternet-resýrstar arqyly jáne baılanyssyz tásilmen qupııa orynǵa salý jolymen taratylǵany anyqtaldy. QR UQK Almaty qalasy boıynsha departamenti osy fakt boıynsha QR Qylmystyq kodeksiniń 297-babynyń 3-bólimine sáıkes qylmystyq is qozǵady. Ustalǵan adam tergeý ızolıatoryna qamaldy, sotqa deıingi tergep-tekserý jalǵasýda», – deıdi UQK bizge jibergen habarlamasynda.

Jalpy, sala mamandarynyń aıtýynsha, esirtkini joıý maqsatyn kózdeıtin Qazaqstannyń tájirıbesin halyqaralyq kúshterdiń birazy qoldap otyr. Sondyqtan bizdiń memleketimiz  esirtkige qarsy kúresti tereńdete berýi qajet. Máselen, bizdiń tıisti organdar osy ýaqytqa deıin esirtkimen kúreste «Mak», «Dopıng», «Narko-shıt», «Prıton» tárizdi iri-iri operasııalar júrgizgen. Osy arqyly birneshe zańsyzdyqtyń jolyn kesken.

Bul rette zańger Marǵulan Asqarulynyń aıtýynsha, Qazaqstannyń ustanyp otyrǵan jospary durys. Aldaǵy ýaqytta mınıstrliktiń, tıisti ınstansııalardyń usynyp otyrǵan josparyn nasıhattaýǵa BAQ ókilderi de belsene aralassa, – degendi alǵa tartty maman.

«Teledıdardan esirtkiniń esti alar, adamdy aıýanǵa aınaldyrar, adamzatqa tıgizer qasiretin, otbasyna ákeler qaıǵysyn ártúrli formada úzbeı kórsetip otyrsa, durys bolar edi dep oılaımyn. Qoǵamǵa kesel bolyp jabysqan nashaqorlyq dertine, el qaýipsizdigine qater tóndiretin jolǵa tosqaýyl qoıý jolynda memlekettik bılik oryndary, quqyq qorǵaý organdaryna bólek BAQ ókilderi men medısına qyzmetkerleri, muǵalimder, ata-analar birigip kúresýi qajet. Menińshe, nashaqorlar – aýrý adamdar, sondyqtan olardy emdeý kerek. Al esirtkini taratýshylarǵa jazanyń eń aýyr túrin qoldanǵan jón», – deıdi zańger. Marǵulan Asqaruly.

Nashaqorlar – ári aýrý adamdar, ári qylmyskerler degen maman, «eger árbir syrqat adamdy jazalap, qoǵamnan alastatar bolsaq, odan bizdiń memleketimizdiń órkendeýine eshqandaı paıda kelmeıdi. Eshkim nashaqor bolyp týmaıdy, onyń osyndaı jaǵdaıǵa dýshar bolýyna mańaıyndaǵy aralasatyn tanystarynyń jáne esirtkige boı aldyrǵan nemese esirtkini paıda kózine aınaldyrǵan adamnyń  yqpaly áser etedi. Sondyqtan aldymen esirtkini taratýshylarǵa qarsy kúresti kúsheıtý kerek. Esirtki saýdasymen jáne uıymdasqan qylmyspen kúresý dúnıejúziniń barlyq elderi úshin ótkir másele bolyp otyr. Zańsyz esirtki aınalymyna jáne esirtkige táýeldilerge qarsy júrgizilip jatqan sharalar bizde álsiz emes. Desek te osy atqarylyp jatqan jumystardy mınıstrlik, akparat komıteti, quzyrly organdar odan ári tereńdete bergen abzal», – deıdi Marǵulan Asqaruly.

Jalpy, mamandardyń paıymdaýynsha, Eýrazııa joldarynyń qıylysynda ornalasqan Qazaqstannyń geosaıası jaǵdaıy esirtki tasymaldaý úshin tranzıttik dáliz retinde halyqaralyq esirtki sındıkattary men uıymdasqan qylmystyq toptar úshin Aýǵanstannan Reseıge, odan keıin Eýropaǵa esirtki zattaryn orasan zor mólsherde kontrabandalyq jolmen tasymaldaýǵa qolaıly ekeni jasyryn emes. Asa iri mólsherde esirtki, psıhotroptyq zattar men prekýrsorlardy zańsyz aınalymǵa shyǵaryp, jantalasa qımyldap jatqan halyqaralyq esirtki sındıkattary men uıymdasqan qylmystyq toptar zańsyz tasymaldaý kezinde, elimizdiń turǵyndaryn «jol boıy» zaqymdap ýlaý saldarynan, respýblıkamyzda esirtkige táýeldi azamattar sany aıtarlyqtaı kóbeıip otyr.

Osyǵan baılynysty «Esirtkisiz Qazaqstan» degen ataýmen talaı sharalar da uıymdastyryldy. Bul rette mamandardyń aıtar oıy da bar.

«Elimizde esirtki zattaryn daıyndaý, saqtaý, tasymaldaý jáne satý áreketterine tyıym salynǵan. Alaıda, erekshe qobaljý týdyratyn másele joǵaryda atap kórsetilgen jaǵdaılardyń áserinen esirtkige táýeldi tulǵalardyń arasynda kámelet jasyna tolmaǵan jetkinshekterdiń jaıy. Mine, biz birinshiden osy jaıttardyń tereńdep ketpeýine barynsha nazar aýdarýymyz kerek. Ol úshin mektepterde, qoǵamdyq oryndarda balanyń sanasyna jeterlikteı etip, nasıhat júrgizilýi qajet. Ekinshiden, esirtki bıznesi, kez kelgen uıymdasqan qylmys sekildi shekteýi joq jáne ult talǵamaıdy. Esirtki qoldanýǵa ásirese qumarlyq adam ómiri men qoǵam úshin shyn máninde qaýip tóndiredi. Sondyqtan da osy halyqaralyq sıpatqa ıe bolyp otyrǵan nashaqorlyq jáne esirtki bıznesine qarsy kúrec jáne onyń aldyn alý máselesi bizdiń oblys kóleminde de basty máselelerdiń biri bolǵandyqtan, jalpy respýblıka kólemindegi nasıhat artýy kerek», – deıdi narkolog maman Sapar Nurmenshıev.

Mamannyń aıtýynsha, biz keleshekte mynadaı jaıttarǵa basymdyq bergenimiz abzal:

Eń aldymen ýákiletti memlekettik organdarmen nashaqorlyqqa qarsy qoǵamdyq korǵanys qabiletin áleýmettik ımmýnıtetti (narkoımmýnıtetti) qalyptastyrýdy qamtamasyz etý qajet. Bul úshin qazirgi júrgizilip otyrǵan memlekettik áleýmettik saıasatymyz durys. Endi osynyń nasıhatyn kúsheıtý kerek.

Esirtki paıdalanatyn adamdardyń óz densaýlyǵyna kózqarasyn ózgertý, olardyń sanasyna adam densaýlyǵy ózi úshin de, tutastaı qoǵam úshin de qundylyq bolyp tabylatyndyǵy týraly ıdeıany túsindirip, jetkizý – mańyzdy psıhologııalyq alǵysharty bolyp tabylatyn salaýatty ómir saltyn júrgizýge umtylysty yntalandyratyn baǵdarlamalardy ázirleý jáne engizý. О́ıtkeni, adamnyń óz densaýlyǵyna kózqarasynyń ózgerýi basqa da aldyn alý jáne emdik baǵdarlamalardyń iske asyrylýyn jeńildetedi. Azamattardyń quqyqtyq saýattaryn arttyrý arqyly óz erkimen nemese kóndirý arqyly ońalý úshin jaǵdaı týǵyzý.

Baspasóz betteri jáne elektrondy buqaralyq aqparat quraldary arqyly halyqqa esirtkiniń zııany týraly keń kólemde aqparat bere otyryp, esirtki paıdalanýǵa jáne nashaqorlyqqa qarsy nasıhattaý jumystaryn kúsheıtý;

Ýákiletti memlekettik organdardyń, sondaı-aq nashaqorlyqtyń aldyn alýǵa jáne ony emdeýge mamandandyrylǵan medısınalyq mekemelerdiń materıaldyq-tehnıkalyq áleýetin nyǵaıtý; nashaqorlyq jáne esirtki bıznesine qarsy kúrestegi yntymaqtastyqty damytý sııaqty halyqaralyq uıymdarmen tyǵyz baılanysta jumys isteý qajet.