Áleýmettik jelide májilis depýtaty Shákir Hahazovtyń Jambyl oblysy Qordaı aýdany turǵyndarymen kezdesýde aıtqan sózderiniń beınejazbasy taralýda. Depýtat dúngen ulty ókilderimen kezdesýde qazaq halqymen tatý bolýǵa shaqyryp, beıbitshilikti saqtap qalýǵa úndegen.

– О́tken zamannan beri qazaqtar men dúngender bir shańyraqta meken etip kele jatyr. Alaıda búgingi jaǵdaı eki ult úshin de tym uıat nárse. Bizde ne joq, bári bar. Aqsha da bar, qajetimizge jaratatyn dúnıeniń bári bar. Biz bir-birimizdi syılap, qurmetteýimiz kerek, osy ǵana bizge jetispeıdi. Degenmen qoldyń kirindeı bolǵan aqsha bárin qurtyp jatyr, araǵa ot salatyn da osy. Barlyǵymyzdy ultqa deıin bólýge májbúrlep otyr. Dúngender tek osynda ǵana júrgen joq. Astanada da bar. Mekenderi bazarlar men saýda ortalyqtary. Bazarǵa kirseń, olar (dúngender –  red.) dúreki jaýap qaıtarady. Bul ne degen masqara. Tipti, mádenıetti túrde qyzmet kórsetýdi de bilmeıdi. Men biraz ýaqyt buryn Qarakemerde boldym. Onda bári múlde basqasha. Barlyǵy mádenıetti túrde qarym-qatynas jasaıdy, –  dedi depýtat.

Onyń sózinshe, dúngen halqy olardy ádeıi arandatqan kúnniń ózinde janjalǵa barmaýy kerek edi.

–  Bundaı tómen dárejege túsý (janjaldasý –  red.) sizderge áste jaraspaıtyn qylyq. Osyǵan uqsas jaǵdaı buryndary meniń de basymnan ótken. 1996 jyly dúngen bolǵanym úshin bireýlerden taıaq jegenim bar. Qulaǵym jyrylyp, ústi-basymnyń bári kókala qoıdaı boldy. Sol kezde alǵan soqqydan jaǵym synyp, kúrmelip sóıleıtinim sodan, –  degen depýtat janjalǵa eregeske barmaǵanyn jetkizgisi keldi.

Úkimet komıssııasynyń quramyna engen depýtat búlingen úıler men saýda oryndarynyń, meshittiń qalpyna keltiriletinin aıtty. Sondaı-aq ol kináliler zań boıynsha jazalanatynyn málim etip, qazaq halqyna qurmetpen qaraýǵa shaqyrdy.

– Tatý bolaıyq, baýyr bolaıyq. Eger sizderdiń áreketterińiz zań aldynda durys bolyp, olar (qazaqtar –  red.) qatelesken bolsa, óz áreketteri úshin mindetti túrde jaýap beredi. Biraq sizder oılaryńyzǵa kelgen artyq áńgimeni aıtýǵa qumarsyzdar. О́zim dúngen retinde aıtaıyn, qazaq – baýyrmal halyq. Sondyqtan olar týraly jaman oılamańyzdar. Men qazaq halqy úshin jan berýge ázirmin. Bar tilegim, bir-birimizge degen syılastyq joǵalmasa eken. Men sizderdi (qazaq halqy –  red.) jaqsy kóremin. Tap sol jaıt bolyp jatqanda osy jerde bolsam, árıne, sizderge qoldaý kórsetip, sońy qaıǵymen aıaqtalǵan oqıǵanyń basyn birden ashyp alýǵa tyrysatyn edim. Bizdiń taraptan ketken qatelikter úshin keshirim suraımyn, –  dep atap ótti Shákir Hahazov.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir