• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
25 Aqpan, 17:14:39
Shyńjańdyq dúngen: Dereý qazaqtardan keshirim surańdar! (aýdıo)

10 Aqpan, 2020 NEWS

«Qazaqstan sybaılas jemqorlyqqa qarsy durys baǵytty ustanǵan el» – sarapshy

Foto: 24.kz

О́tken aptada «Gellap» halyqaralyq qoǵamdyq pikirlerdi taldaý ortalyǵynyń mamandary TMD elderi boıynsha sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres baǵyttaryn talqyǵa saldy. Atalmysh ortalyq mamandarynyń pikirinshe, TMD elderi boıynsha sybaılas jemqorlyqpen kúresýde Qazaqstan úzdik elderdiń qataryna qosylyp otyr. Halyqaralyq sarapshylar bul rette «Qazaqstannyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy ustanǵan «Qazaqstan jemqorlyqqa qarsy – 2050» strategııasyn joǵary baǵalady.

Halyqaralyq sarapshy Djek Helnı «Qazaqstannyń jemqorlyqqa qarsy ustanyp otyrǵan baǵyty TMD elderi boıynsha kósh bastap tur. Qazaqstan sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreste durys baǵytty ustanǵan. Endigi kezekte Qazaqstan osy baǵyttardy júzege asyra alýy tıis. Qazirdiń ózinde eldiń jemqorlyqqa qarsy kúresi kóńil kónshitedi» dep otyr.

Al endi tizbelep kórelik, Jalpy, bizdiń el 2008 jyldan beri BUU-nyń «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy» konvensııasyna engen bolatyn. Sodan beri elde birshama baǵyttar qolǵa alynyp, birqatar jumystar isteldi. Qazaqstanda «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres týraly» Zań qabyldandy, onyń negizine BUU men TMD halyqaralyq Assambleıasynyń qamqorlyǵymen halyqaralyq uıymdar ázirlegen úlgilik aktiler alyndy.

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy zańnama qalyptasty, birqatar baǵdarlamalyq qujattar qabyldandy, ýákiletti organ quryldy. Sybaılas jemqorlyq «Qazaqstan – 2050» strategııasy» qabyldandy.

Prezıdent janyndaǵy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jáne memlekettik qyzmetshilerdiń qyzmettik etıkany saqtaýy jónindegi komıssııa quryldy.

Elde sybaılas jemqorlyqty boldyrmaý maqsatynda jańa baǵdarlama – «Elektrondyq Úkimet» júıesi engizildi. Osy júıe barysynda memlekettik satyp alý, onda memlekettik sheshimder qabyldaý kezinde ashyqtyq pen aıqyndyqty qamtamasyz etý jáne sáıkesinshe, olardyń qoǵamdyq ınstıtýttardyń baqylaýynda bolýyn qamtamasyz etý kózdelgen. Buǵan qatysty ekonomıst-sarapshy Toǵjan Shaıahmetovanyń aıtýynsha, osy jumystaǵy júıelilik ol memlekettik sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasattyń negizgi baǵyttaryn aıqyndaıtyn, sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldy uıymdastyrý jónindegi memlekettik sharalar júıesiniń negizgi elementteriniń biri.

– Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl sheńberinde halyqaralyq yntymaqtastyqty damytý máseleleri degen bar. Osy oraıda Qazaqstan birqatar elderdyń tájirıbesine súıenedi. Bizdegi mamandar da strategııany aspannan almaıdy ǵoı. Sondyqtan halyqaralyq sarapshylar aıtyp otyrǵandaı, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreste ustanyp otyrǵan baǵytymyz durys. Endigi mindet sol jospardy saýatty júzege asyrýymyz kerek. Qazirdiń ózinde memlekettik qyzmetkerlerdiń saýattylyǵy arttylyp, birqatar jobalar júzege asyryldy. Muny moıyndaýymyz kerek, – deıdi sarapshy maman.

Jalpy Qazaqstannyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatynyń nysanasy eki negizgi maqsatqa baǵyttalǵan: birinshi – kishkentaı kezinen bastap, ulttyq dástúrlerdi eskere otyryp sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıet qalyptastyrý; ekinshi – memlekettik organdar qyzmetin qoǵamdyq baqylaýdy damytý.

Bul rette Toǵjan Shaıahmetova:

– Bizde memlekettik qyzmet ınstıtýty da aıtarlyqtaı reformaǵa ushyrady. 2016 jyldyń 1 qańtarynda kúshine engen «Memlekettik qyzmet týraly» jańa zańmen merıtokratııa, kásibılik, esep berýshilik jáne baqylaýda bolýshylyq, qoǵamdyq pikirdi eskerý jáne ashyqtyq sekildi negizgi prınsıpterge negizdelgen mánsaptyq modelge kóshý júzege asyryldy. Memlekettik qyzmetke irikteý kezinde jáne odan ári joǵarylatý kezinde bilimi, eńbek ótili, sondaı-aq qyzmetshilerdiń atqaratyn laýazymynda laýazymdyq mindetterin tıimdi oryndaýy úshin qajetti quzyrettilikterdiń bolýy basty nazarǵa alynady. Munyń ózi bizge úlken múmkindikter berip otyr. Osy baǵytty ustaný arqyly eshqandaı parasyz, «barmaq basty kóz qysty» áreketsiz jastar qyzmetke ornalasyp jatyr. Demek, bolashaqta da osy baǵytty ustanyp, tereńdetip jumys istesek, jyldar óte bul nátıje beredi, – dedi.

Mamandardyń paıymynsha, sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl prosesinde prokýratýra da súbeli úles qosyp keledi. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres joǵary qadaǵalaýdyń jáne basqa da laýazymdyq qyzmettiń barlyq qosalqy atqarymdardyń turaqty basymdyqtarynyń biri.

– 2014 jyly Bas prokýratýranyń qamqorlyǵymen Qylmystyq jáne Qylmystyq-prosestik kodekster ázirlendi. Sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtaryn jasaǵany úshin bolatyn jaýapkershilikti kúsheıtý týraly usynystar qoldaý tapty. Osylaısha, bas bostandyǵynan aıyrý sekildi jazamen qatar, mindetti túrde tárkileý jáne eselik aıyppul taǵaıyndalady. Belgili bir laýazymdar atqarý nemese belgili bir merzimge belgili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan aıyrý atalǵan quqyqtan ómir boıy aıyrýǵa aýystyryldy, shartty túrde sottaý sharasyn qoldanýǵa, taraptardyń bitimge kelýine baılanysty jaýapkershilikten bosatýǵa, sybaılas jemqorlyq qylmystyq quqyq buzýshylyqtaryn jasaǵan tulǵalarǵa kepil belgileýge tyıym salyndy, – deıdi sarapshylar.

Eń bastysy bizdiń elimizde qazir mynadaı úsh túrli sybaılas jemqorlyq túrlerine qarsy kúres qyzyp túr. Máselen:

Korporatıvti sybaılas jemqorlyq – kapıtaldyń elden shyǵarylýy, salyq tóleýden jaltarý, kásipkerligin júrgizý úshin sheneýnikterge para berý, ústemaqy alý úshin monopolııalyq jaǵdaıdy paıdalaný, kelisim, saraptama men sertıfıkat alý úshin para berý.

Saıası sybaılas jemqorlyq – aqsha alyp, memlekettik satyp alýdyń bıýdjettik qarjysyn zańsyz bólý, túrli memlekettik qyzmetterdiń oryndalýyn tezdetý úshin para alý, túrli zańbuzýshylyqtardy jasyrý úshin aqsha bopsalaý, qarjynyń depozıt ne oblıgasııa retinde qarjy uıymdaryna jiberilýi, ınvestorlarǵa zańsyz túrde qolaıly jaǵdaı jasaý.

Turmystyq sybaılas jemqorlyq – túrli áleýmettik jeńildikter men qyzmet úshin turǵyndardan para alý, zańnyń buzylýyn jasyrý, túrli ruqsatnamalar alý.

Bul rette zańger Marjan Kórikbaevanyń aıtýynsha, «Qazaqstan sybaılas jemqorlyqqa qarsy 2050 strategııasynyń barysynda osyndaı úsh túrli jemqorlyqqa barynsha tusaý salýdy jón kórip otyr. Buǵan qatysty naqty qadamdar, sharalar atqarylyp jatyr. Qazir sybaılas jemqorlyqqa jatatyn qylmys: – qyzmet ornyn, ókilettigin paıdalaný; – bıligin ne qyzmet ókilettigin paıdalaný; – laýazymdy tulǵanyń ókilettigin paıdalaný; – zańsyz túrde kásipkerlikpen aınalysý; – zańdy kásipkerlik qyzmetke kedergi bolý; – para alý; – para berý; – bopsalaýda arada júrý; – qyzmet ornynda aldaý; – qyzmet ornyndaǵy áreketsizdik; – nemquraılylyq. Osylardyń barlyǵy jazadan tys qalmaıdy. Bir eskeretini, Qazaqstanda sybaılas jemqorlyqqa qatysty qylmys jasaǵandar úshin eski merzim bolmaıdy. Sondaı-aq para alyp ustalǵandardy shartty túrde sottalýǵa tyıym salynǵan. Olar bas bostandyǵynan aırylady. Sosyn memlekettik qyzmetpen aınalysýǵa tyıym salynady. Osynyń ózi úlken sabaq, úlken kúres. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta Qazaqstanda «Para alma» degen aksııa óz jemisin beredi», – deıdi maman.

Zańgerdiń aıtýynsha, jyl saıyn myńdaǵan adam (sheneýnikter de, azamattar da) sybaılas jemqorlyqpen aınalysqany úshin qylmystyq jaýapkershilikke tartylady. Eń joǵary deńgeıdegi sheneýnikter de, tipti mınıstrler men oblys ákimderi de sybaılas jemqorlyqpen aınalysqany úshin qamaýǵa alynyp, sottalady.

– Tipti «Sybaılas jemqorlyq týraly» Zańnyń 363 babynda 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý da engizildi. Laýazymdy tulǵanyń ókilettigin ıelený 2000 AEK deıingi aıyppul salýǵa deıin jaza qoldanady. Eger siz bireý sizden para suraǵan jaǵdaıda nemese para alǵan adam jaıly aqparat bergińiz kelse, Sybaılas jemqorlyqqa qarsy ulttyq bıýrosyna habarlassasyz. Bile bilseńiz, Qazaqstan rasymen de sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres baǵytyn júıeleı alǵandardyń qataryna qosylyp otyr. Mine, bizge osyny ári qaraı nasıhattaý kerek. Halyqqa durys jetkizý qajet, – deıdi zańger Marjan Kórikbaeva.

Qarlyǵash Zaryqhanqyzy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir