31 Qańtar, 2020 Ult bolmysy

Jańa tańba – jańa tanymnyń bastaýy

Ashyq derekkózden

Latyn negizdi qazaq álipbıine kóshý týraly qaýly qabyldaǵaly beri alǵashqy qarqyn basylyp, tipti qarsy pikirler aıtyla bastaǵandaı. Bul álipbıdiń erteńine senimsizdikpen qaraıtyndar qarasy da kórinip júr. Nelikten?

Birinshiden, latynnegizdi qazaq álipbıine kóshýdiń merzimi tym uzaryp ketkendeı. Ekinshiden, áýel basta latyn tilindegi ataýyn aýystyrǵandar endi qaı nusqaǵa kóshetinin baǵamdamaǵandyqtan, qandaı shara qoldanaryn túsinbeı qalǵan oqıǵalar da kezdesedi.

Qalaı desek te, latyn negizdi qazaq álipbıin qabyldaý – ult tarıhyndaǵy taǵdyrsheshti kezeń.

Bul máselede, birinshiden, tól dybystarymyzdy tańbalaıtyn áripterdiń birigip ketpeýin qatań qadaǵalaǵan durys. Sebebi, dybystyń ózgerýi – taǵdyrdyń ózgerýine ákeledi.  Bul turǵyda Ahmet Baıtursynnyń arab jazýyna negizdelgen álipbıdi usynǵanda fonetıkalyq ustanymdy maqul kórgenin mysalǵa alýǵa bolady. Ol: «Hasyl kálám oıym: sóz jazylý kerek aıtylatuǵyn túrinshe, ıaǵnı sóz ishinde qaı dybys estilse, sol dybystyń árpin jazý, estilgen dybystyń áripi jazylmaı basqa árip jazý kerek bolsa, ne úshin ol kerekti ǵylym nahý ne sarf jolymenen yspat etilsin», – deıdi. Sondyqtan, qazaqy únimizdiń, bolmysymyzdyń saqtalýyn tolyq qadaǵalaıtyn álippelik tuzilim jasamaı álipbıge qatysty daý-damaı da, tipti latyn negizgi qazaq álipbıine qarsylyq ta toqtamaıdy. Taǵy da qaıtalap aıtaıyq, árip pen dybystyń ózgerýi ult taǵdyrynyń ózgerýi ekenin umytpaǵan jón. Bul oraıda nemis ǵalymy Iohann Vaısgerberdiń: «Biz óz taǵdyrymyzben ómir súrip jatyrmyz dep oılaımyz. Shyn máninde olaı emes. Qaı tilde sóılesek sol til arqyly ǵana dúnıeni tanımyz. Endeshe ár tildiń ózindik taǵdyry bar. Biz bar bolǵany sol taǵdyrdyń ishinde ǵanamyz», – degen sózin keltire ketken abzal.  

Ekinshiden, latyn álipbıine kóshý týraly sóz kóp qozǵalǵanymen, naqty zertteý nátıjeleri men ózge elderdiń tájirıbesi týraly az aıtylyp júr. О́zgelerdiń tájirıbesinen alynǵan qatelikterdiń aldyn-alǵanymyzdy dáleldeı almaǵan jaǵdaıda, qoǵam ondaı álipbı týraly estigisi de, qabyldaǵysy da kelmeıdi.

Úshinshiden, latyn negizdi qazaq álipbıine qatysty nusqany usynýshylar tym kóbeıip ketti de, árkim álipbıge kóshýdi óz múddesine aınaldyryp aldy. Ulttyń taǵdyry sheshiletindikten, bul oraıda bárimiz ortaq múdde tóńireginde birige bilgenimiz jón. Birige almasaq, ár top ózi usynǵan álipbıdi madaqtap, ózgenikiniń kemshiligin izdep, osylaısha latynǵa kóshý ýaqytyn sozyp alamyz.

Tórtinshiden, «jańa álipbı tilimizdegi jat dybystardy tańbalaıtyn áripterdi qysqartyp, sol arqyly qazaq tiliniń tabıǵı taza qalpyn saqtaýǵa múmkindik alamyz» degen pikir ózge pıǵyldaǵy jurttyń kóńiline jaqpaıtyn sııaqty.

Jalpy, álemdegi IT–tehnologııalar, álemdik deńgeıdegi bıznes operasııalary jáne kóptegen ınvestısııalyq jobalar latyn áripterimen tyǵyz baılanysty ekeni belgili. Bul turǵydan alǵanda da Qazaqstannyń latyn grafıkasyn tańdaýy – memlekettik deńgeıdegi mańyzdy sheshim. Latyn álipbıine kóshý – ana tilimizdiń jahandyq ǵylym men bilimge erkin aralasýyn qamtamasyz etip qana qoımaı, sondaı-aq, dúnıejúzindegi qazaqtardyń rýhanı tutastyǵyna jol ashady.

Janarbek ÁShIMJAN

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

respýblıkalyq "Ana tili" gazetiniń Bas redaktory.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir