Nur-Sultan qalasynda elýden astam áıel eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligine baryp, narazylyq bildirdi dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi Azattyqtyń deregin negizge alyp. Olardyń sózinshe, úkimet kóp balaly otbasylarǵa ǵana járdemaqy berip, qalǵan otbasylardy eskermegen. 

Narazylyqqa jınalǵan áıelder arasynda jalǵyzbasty, turmysy nashar jáne múgedek bala baǵyp otyrǵan áıelder de, bıyl qańtardan bastap ár balaǵa on myń teńgeden astam járdemaqy ala bastaǵan kóp balaly áıelder de bar.

Járdemaqy ala bastaǵan áıelder "úkimettiń ár balaǵa on myń teńgeden beretin járdemaqysy az, bir aıǵa shyqqanda 300 teńgeden sál ǵana asady" dep sanaıdy. Olar eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi kóp balaly otbasylarǵa beretin járdemaqyny belgileý kezinde komıssııa qurǵanyn, osy komıssııaǵa kirgen kóp balaly áıelderdiń ár balaǵa eń tómengi jalaqy - 42 myń teńgeden berý týraly talaptary oryndalmaǵanyna narazy.

Narazy áıelder "bılik járdemaqyny bala sanyna qaraı emes, ár balaǵa berýi kerek" dep esepteıdi. Olardyń sózinshe "bılik áleýmettik járdemaqyny tek kóp balaly áıelderge ǵana berip, áleýmettik teńsizdik ornatyp otyr".

Nur-Sultan qalasynyń turǵyny Názıra Muqasheva úsh balasymen on bes jyldan beri páter jaldap turatynyn aıtady.

-Men sekildi páter jaldaıtyn, turmysy nashar otbasylar kóp. Olardyń jazyǵy tórt, ıa bes balaly bolmaǵany ma? 1-3 balasyn jalǵyz ózi asyrap otyrǵan áıelder bar. Olar nege eskerilmeıdi,- deıdi ol.

Narazy áıelder aldyna Nur-Sultan ákiminiń kómekshisi Elnur Beısenbaev shyǵyp, ǵımaratqa kirýge shaqyrdy. Alaıda, áıelder ǵımaratqa kirýden bas tartyp, baspasóz ókilderin de kirgizý týraly shart qoıdy. Mınıstrlik qyzmetkerleri baspasózdi kirgizbeıtinin habarlaǵan soń narazy áıelder Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevty atap, aıqaılady.

Nur-Sultan qalasynyń bir top áıeli bıyl 6 qańtarda da járdemaqyǵa narazylyqtaryn bildirgen. 8 qańtarda premer-mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev járdemaqynyń jańasha tólenýine baılanysty jaýap bergen.

– Bizdiń negizgi ustanymymyz - birinshiden, kóp balaly otbasylardy qoldaý. Bes balaǵa qansha shyǵyn ketetinin, bir-eki balaǵa qansha shyǵyn ketetinin ózderińiz bilesizder. Barlyǵyna 20 myń teńgeden tóleý degen durys emes. Sebebi, birinshiden, oǵan ketetin qarjyny esepteýimiz kerek. Ekinshisin, eń muqtaj adamdarǵa berýimiz kerek, - dedi Berdibek Saparbaev.

Buǵan deıin eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi 4 balaǵa - 42 496 teńge, 5 balaǵa - 53127 teńge, 6 balaǵa - 63 757 teńge, 7 jáne odan kóp balaǵa - 74 388 teńge beriletinin habarlaǵan. Sonymen qatar, jańa jyldan bastap "kepildendirilgen áleýmettik toptama" berile bastaıtynyn aıtqan.

6 qańtar kúngi jaǵdaı boıynsha, 367 myń otbasyna járdemaqy taǵaıyndalǵan jáne 17 mıllıard teńge tólengen.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir