• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
28 Qańtar, 14:41:44
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

10 Qańtar, 2020 Ult bolmysy

Darhan Ábdik: «Eger sol bólinýler bolmaǵanda bizdiń búgingi atymyz qazaq bolmas edi»

* Ultshyldyq degen óte úlken kompleks jáne óte úlken kúná *О́ziniń ómirin halyq jolynda sarp etken bir adam bar tarıhta. Ol – Adolf Gıtler.

foto: stan.kz

Mundaı tosyn da daýly pikirdi jýrnalıst Darhan Ábdik «Jetisý» telearnasyna bergen suhbattarynyń birinde aıtty.

         Osy rette, biz áleýmettik jelide birden suranys pen tańdanysqa, renish pen ókpege «muryndyq» bola bastaǵan keıipker pikirin hatqa túsirip kópke usynǵandy jón kórdik. Siz de oqyp, sana súzgisinen saraptap ótkizip kórińiz, kózqaraqty oqyrman.

 

Qazaq handyǵynyń paıda bolýynyń ózi qatelik

Meniń uǵymymda qazaq handyǵynyń paıda bolýynyń ózi qatelik. О́ıtkeni, qazaq handyǵy týraly  otyramyzda: «Oıbaı, bizdiń qazaq handyǵymyz keremet. Ata-babamyz asyl edi, súıegi asyl bolǵan, keremet bolǵanbyz» deıdi eldiń bárine.

Al shyn máninde qazaq handyǵynyń paıda bolýy – bul ne bary tóre tuqymynyń ózara taqqa talasyp, sodan keıin bir toptyń ekinshi topqa renjip elin bólip alyp ketýi. Boldy. Onda eshqandaı basqa negiz joq. Taqqa talastyq.

Jalpy mynaý Orta Azııadaǵy kóp memleketterdiń qasiretiniń barlyǵy – Shyńǵys han urpaǵynyń taqqa talasynan bolǵan. Qyrym handyǵy bolsyn, Noǵaı handyǵy bolsyn barlyǵy. Mysaly, Noǵaı handyǵy qalaı paıda boldy. Edige tórelerge – sultandarǵa qarsy soǵysty.  Shyńǵystyń urpaǵyna qarsy. Sodan baryp óziniń ulysyn bólip alyp ketti...

Eger sol bólinýler bolmaǵanda bizdiń búgingi atymyz «qazaq» emes, «túrki» bolar edi. Bálkim atymyzdy noǵaı, bálkim, tatar der edi. Myna jaǵymyzda 150 – 200 mıllıon orysqa tótep beretin, kelesi tusymyzda  mıllıard qytaıǵa tótep bere alatyn sanymyz 150 mıllıon ba, 200 mıllıon ba tutas bir ult bolar edik.

Bola almaı qaldyq pa, bola almaı qaldyq. Biraq endi munda da ókinetin eshteńe joq. Bolar is bolyp ketti. Búgin biz qazaqpyz deımiz. Endi qandaı baǵytta qozǵalamyz, másele sonda. Másele ózińniń ata-babańdy dáriptep ózińdi ózgeden artyq qyp kórsetýde emes. Bul, minekeı, eń úlken qatelik. Jalǵan kósemderdiń sózine erý.

 

Ol – Adolf Gıtler

Máselen, óziniń halqyn keremet jaqsy kórgen, óziniń halqynyń súıegi ózgelerden asyl dep oılaǵan, sol úshin óziniń ómirin qurban etken, eshqashan qazynadan urlamaǵan, eshqashan jemqor bolmaǵan, taza ómir súrip, eldiń ekonomıkasyn damytyp, jumyssyzdyqty joıyp, óziniń ómirin halyq jolynda sarp etken bir adam bar tarıhta. Kim?

Ol – Adolf Gıtler.

 

Bizdiń ádebıetimizde álemdik qundylyq joq

Bizdiń qazirgi jazýshylardyń barlyǵy osymen (jalǵan maqtaý – red.) aınalysyp keledi. Bizdiń ádebıetimizde álemdik qundylyq joq. Ol – ulttyq ta emes, rýlyq qundylyqtar. Ár kim óziniń rýynan shyqqan bir batyrdy maqtap roman jazady. Sodan soń óziniń rýynan shyqqan bir komersanttar: «Oı, aǵa, bizdiń rýymyzdyń mártebesin asyrdyńyz. Rahmet!» dep qolyna on myń dollar ustatyp ketedi. Jylda soǵymyn ákep turady. Aýylyna barǵan kezde aýdannyń ákimi: «Bizdiń keremet kósemimiz keldi» dep soǵan at shaptyryp, toı jasaıdy. Sol ma álemdik qundylyq degen. Sol ma rýhanııat degen?..

Sen mysaly, páter alý úshin prezıdentti maqtadyń ne, nemese ataq alý úshin mınıstrdi maqtadyń ne, ákimdi maqtadyń ne – ózińniń rýyńdy, ultyńdy maqtaý týra sondaı jaǵympazdyq.

 

Ultshyldyq degen óte úlken kompleks

Ultshyldyq degen óte úlken kompleks jáne óte úlken kúná. Bul adam boıyndaǵy eń nashar qasıetterdiń biri. Jalpy, ózińniń ultyńdy bólip alyp, ózińniń aıańnan shyqpaı, jalpyǵa ortaq dodaǵa túspeı ómir súrý – bul ózińe degen senimsizdikten, básekeden qorqýdan...

Eger sen básekeden qorqatyn bolsań, mindetti túrde aıtasyń «Ońbaǵandar! Nege Qazaqstanda basqa ulttyń adamdary jumys isteýi kerek? Nege qazaqtarǵa bermeıdi bul qyzmetti? Nege úıtip jatyr, nege búıtip jatyr?» dep.

Onyń ulttyq saıasatqa eshqandaı qatysy joq. О́ıtkeni, ulttyq saıasat degen jırma birinshi ǵasyrda basqasha túsindiriledi. Bul etnos emes, rý emes, ult degen mádenı keńistik. О́rkenıettik orta...

Siz, máselen, Semeıden, Shyǵystan shyqqan adamdardan surańyzshy. «Eń myqty jazýshy kim?» dep. 90 paıyzy Muhtar Maǵaýın deıdi. Kishi júzge baryp surańyzshy. «Eń myqty jazýshy kim» dep. 90 prosenti Kekilbaev deıdi. Ol bizdiń sanamyzǵa otyrǵan nárse.

 

Aýyl – rýshyldyqtyń oshaǵy

Biz barlyǵymyz aýyldy jaqsy kóremiz. Biraq aýyl – rýshyldyqtyń oshaǵy. Aýyldy jerde eshqashan ult qalyptaspaıdy. Ult qalaǵa kelip qalyptasady. Fransııanyń mádenıetin jasaǵandar árbir túkpirden kelgender. Sosyn taǵy bir sóz bar. «Teatr – tobyrdan ult qalyptastyratyn jer» degen. Qalada qalyptasatyn, jasalatyn mádenıet ultty jasaıdy. О́ıtkeni, ultty biriktiretin bir-aq nárse – mádenı orta men til.

 

Rýhanı qundylyqta ulttyq nyshan bolmaıdy

Eger ulttyq qundylyqtaryńyz adamzatqa ortaq qundylyqtarǵa sáıkes kelmeı jatsa, onda basymlydyqty adamzatqa ortaq qundylyqtarǵa berý kerek. Ulttyq qundylyqtarǵa jarmasý mundaı jaǵdaıda qatelik. Rýhanı qundylyqta ulttyq nyshan bolmaıdy.

          

Eskertý: Materıal barynsha yqshamdap alyndy. Bul pikirlerdi keıipker atalǵan telearnadaǵy "Qatelik" atty baǵdarlamada aıtqan. «Qamshy.kz» aqparat agenttigi erkin pikir alańy retinde atalǵan suhbatqa oraı oqyrmannyń da júıeli de naqty, dáleldi pikiri bolsa jarııalaýǵa daıyn.

 

 

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir