• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
28 Qańtar, 14:40:22
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

08 Qańtar, 2020 Áleýmet

Mámbet Qoıgeldi: Mustafa Shoqaıdyń súıegin óz otanyna ákelip, arýlap qaıta jerleıtin mezgil keldi

foto áleýmettik jeliden alyndy

Tarıhshy, akademık Mámbet Qoıgeldi Mustafa Shoqaıdyń súıegin Qazaqstanǵa ákelý máselesin kóterip, prezıdent atyna ashyq hat jazypty. Hat mátinin áleýmettik jeli qoldanýshylary taratyp jatyr. Quptarlyq ıgi bastamaǵa ún qosý maqsatymen Qamshy.kz aqparat agenttigi akademık hatynyń tolyq mátinin oqyrmanǵa usynýdy jón kórdi.

QR Prezıdenti

Qasym-Jomart Toqaevqa

Asa qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly!

Osy ashyq hatty Sizge joldaý maǵan jeńilge túsip otyrǵan joq. О́ıtkeni hat taqyryby kez kelgen azamattyq sanasy tiri otandasymyzdy beıjaı qaldyra almaıdy.

Táýelsizdik, súıikti atamekenimizde memlekettik derbestigimizdi qalpyna keltirý – mundaı teńdesi joq jaqsylyqqa kýá bolyp, onyń alǵashqy jemisin sezinip otyrǵan búgingi kózi tiri býyndardyń ǵana emes, osy táýelsizdikke ómirin arnap ótken býyndardyń da arman-tilegi bolǵany anyq.

Osy rette bir nárseniń basy ashyq. Aǵa býyndardyń kúresker ókilderi osy zamannyń erteli-kesh keletinine sendi, eger oǵan senbese aqtyq kúreske shyqpaǵan bolar edi. Qazaq halqy, týys Túrkistan jurty memlekettik derbestigin aldy. Biz erteńgi bolashaǵymyzǵa sene bastadyq!

Mine, osy halqymyzdyń búgingi bolashaǵyn jaqyndatý úshin ter tógip, eńbek etip, bar ǵumyryn eli úshin arpalys kúreste ótkizgen kirshiksiz uly tulǵalarymyzdyń biri – Mustafa Shoqaı. Ol súıikti Túrkistany úshin kúres jolynda “azattyqtyń tańy áli-aq atady, elge oralamyz” degen úmitpen shetel asyp, otanynyń azattyǵy úshin kúresti halyqaralyq deńgeıde jalǵastyryp, oǵan jańa mazmun jáne sıpat berdi.

Mustafa Shoqaı kim? Múmkin mundaı suraý qoıýdyń ózi de artyq bolar, degenmen kóterilip otyrǵan máseleniń sıpatyna baılanysty oǵan jaýap berý qajet.

HH ǵasyrdyń basynda tarıhı turǵydan Turan-Túrkistan atalǵan keńistikte bastalǵan birtutas azattyq qozǵalystyń eki qanaty qalyptasyp, onyń qazaq bóliginiń (Alash-Alashorda) kósemi Álıhan Bókeıhanov, al kóne Túrkistan (Túrkistan mýhtarııaty) bóliginiń basshysy retinde Mustafa Shoqaı moıyndaldy. Ol ımperııalyq ozbyrlyq jáne qııanatpen kúres barysynda 1917 jyldyń sońyna qaraı qurylyp, kelesi jyldyń basynda bolshevıkter tarapynan kúshpen taratylǵan Túrkistan mýhtarııaty (Qoqan avtonomııasy) úkimetiniń tóraǵasy boldy.

20-jyldardyń orta tusynan bastap batysqa emıgrasııaǵa ketýge májbúr bolǵan Mustafa Shoqaı Eýropada stalındik dıktatýra ezgisindegi Orta Azııa elderiniń ortaq múddesin batystyq qaýymdastyqqa jetkizýshi jáne ony ıdeologııalyq jasandy ótirikterden qorǵaýshy uly kúresker tulǵa retinde tanyldy. Mustafa Shoqaıdyń osy mezgildegi Eýropa tilderin (fransýz, aǵylshyn jáne basqa) saıası pýblısıstıkalyq, analıtıkalyq murasy óziniń ózektiligin búginde joǵaltqan joq, sonymen birge ortaazııalyq qaýymdastyq úshin eshýaqytta joımaq emes.

Uly qaıratkerdiń zamandasy, Ýkraınanyń emıgrasııadaǵy úkimetiniń basshysy A.Iа.Shýlgın Mustafa Shoqaıdyń ólimine baılanysty “Ne nýjno bylo jdat tragıcheskogo konsa, chtoby pochývstvovat kto jıl sredı nas! On byl bolshım chelovekom ne tolko ıýrıdıcheskı, no ı po sýtı on byl nastoıashım vojdem ogromnoı strany, vseı Sentralnoı Azıı, vsego Týrkestana… Poterıa etogo bolshogo cheloveka ıavlıaetsıa katastrofoı dlıa ego strany”, – dep kórsetip, osy sózinde “Túrkistan batyr tulǵalaryna óz jerinde eskertkish qoıar-qoımasyn bilmeımin, biraq Mustafanyń týǵan eli óz júreginde oǵan eshýaqytta tozbaıtyn eskertkish qoıatynyna senemin”, – degen edi.

HH ǵasyrdyń basyndaǵy azamattyq kúrestiń kósh bastaýshylary túgeldeı derlik repressııa qurbany boldy. О́kinishke qaraı, elimizdegi jas urpaq Álıhan Bókeıhanovtyń, Ahmet Baıtursynulynyń jáne basqa halqymyzdyń asyl azamattarynyń máıtiniń qaıda qalǵanyn da bilmeıdi. Basqa halyqtar sııaqty jastarymyz basyna baryp, ishki syryn aqtaryp qaıtatyn “Ata beıitimiz” de joq.

Mustafa Shoqaı taǵdyrdyń jazýymen Berlınde ómirden ozyp, máıiti sondaǵy Súleıman zıratyna qoıyldy. Súıikti de qadirli ómirlik serigi Marııa Shoqaıdyń súıegi Parıjde baıyz tapty.

Halyq “ótkenge salaýat” deıdi. Allaǵa shúkir, zaman ózgerdi. Joǵaltqanymyzdy túgendeıtin kezeńge de jettik. Alash býynynyń asa kórnekti ókili, uly kúresker tulǵa – Mustafa Shoqaıdyń jáne onyń zaıyby Marııa Shoqaıdyń súıegin óz otanyna ákelip, arýlap qaıta jerleıtin mezgil keldi.

О́z tarıhyna qurmetpen qaraıtyn elderde asyl azamattaryn qaıta jerleý praktıkasy qalyptasqan. Máselen, 1998 jyly Reseıde II Nıkolaı patshanyń ózi jáne otbasy músheleriniń súıegi Sank-Peterbýrgtegi orys ımperatorlarynyń zıraty Petr men Pavel soboryna jetkizilip, resmı túrde qaıta jerlendi. Sonymen birge 2005 jyly Reseı Federasııasynyń Prezıdenti Vladımır Pýtınniń tapsyrmasymen aqgvardııashyl general A.Denıkın men zaıybynyń súıegi AQSh-tan ákelinip, orys jerine qoıyldy. 1996 jyly Túrkııanyń sol kezdegi prezıdenti Sýleıman Demıreldiń qoldaýymen azamat soǵysy tusynda Tájikstan jerinde qaza tapqan Ánýar pashanyń súıegi Túrkııa jerine saltanatty túrde jetkizilip, qaıta jerlendi.

Mustafa Shoqaıdyń súıegin óz otanyna jetkizip, halqymyzdyń salt-dástúri arnasynda qaıta jerleý rásimin ótkizý qoǵam tarapynan zor túsinýshilikpen qabyldanatyn mańyzdy oqıǵa jáne tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirý sáti bolar edi. Mundaı tarıhı akty qoǵamnyń saıası jáne rýhanı tutastyǵyna qyzmet eteri haq.

Qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly, Sizden osyndaı saýapty da asa mańyzdy iske bas-kóz bolýyńyzdy ótinemin.

О́zińizge degen qurmetpen,

MÁMBET QOIGELDIEV

QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi,

Qazaqstan tarıhshylar qaýymdastyǵynyń tóraǵasy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir