26 Jeltoqsan, 2019 Barlyq aımaqtar

Latyn álipbıi. Talqyǵa túsetin máseleler áli bar

Memlekettik baǵdarlamanyń negizgi birinshi mindeti – latyngrafıkaly álipbı negizinde qazaq tilin jańǵyrtý.

qamshy.kz

Elordada Prezıdenttiń til reformasyna baılanysty  Ulttyq qoǵamdyq senim keńesindegi oılarynan óristeıtin bastamalardy júzege asyrýdyń baǵyttary men mindetterin aıqyndaýǵa arnalǵan Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń uıymdastyrýymen jıyn ótti.

–Búgingi jıynymyzdyń maqsaty bekitilgen álipbıimizge Ulttyq komıssııa janyndaǵy Orfografııalyq jumys toby ǵalymdarynyń engizgen usynystaryn taǵy bir márte zerdelep, basqa halyqtarda júrgizilgen til reformasyna tereńdep qarap, túıin túıý, qorytyndy jasaý bolyp otyr. Osy jıyndy paıdalana otyryp, aǵymdaǵy jylǵy 19 jeltoqsanda ótken Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti otyrysynda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy til saıasatyn iske asyrý jónindegi 2020–2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamanyń maquldanǵanyn habarlaımyn.  Memlekettik baǵdarlamanyń negizgi birinshi mindeti – latyngrafıkaly álipbı negizinde qazaq tilin jańǵyrtý, -dedi  Mádenıet jáne sport vıse-mınıstri Nurǵısa Dáýeshov.

–Jazý reformasynyń sátti, ári ýaqtyly  júzege asýy úshin myna nárselerge basa nazar aýdarǵan durys degen oıdamyn, –dedi Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń orfografııa basqarmasynyń basshysy Gúlfar Mamyrbek.

Atap aıtqanda, «Prezıdent álipbıdi jetildirýge baılanysty sheshim qabyldanǵan soń qoǵam pikirimen sanasý maqsatynda jekelegen azamattar tarapynan usynylǵan álipbı jobalary talqylaýdan ótip jatyr. Bul árıne, paıdaly, durys. Desek te, aldaǵy ýaqytta kelip túsip jatqan bundaı jobalardyń  árqaısysyn talqylaýǵa ýaqyt ketirmeı, orfografııalyq top músheleri durys dep tanyǵan, ońtaıly álipbı jobasy tez arada Úkimetke usynylýy kerek. Sebebi, ulttyq jazýdyń sharttaryna sáıkes kelmeıtin, qazaq jazýyna jaramaıtyn álipbı jobalaryn talqylaýǵa ýaqyt ketirýdiń qajeti joq.

      Bir dybys bir tańbamen belgilenýi kerek, ár dybysqa jeke-jeke tańba arnalýy kerek, dıgraf, trıgraftar álipbı quramynda bolmaýy kerek degen prınsıpten aýytqymaýymyz qajet, bul orfografııalyq jumys tobynyń qarary retinde resmı túrde usynylǵany durys. Bundaı resmı túrdegi qarardyń bolmaýy kesirinen álipbı jobasyn usynýshylar tarapynan eki dybysty bir tańbamen berý, t.b. kemshilikter oryn alyp jatyr.

Jazý reformasyna qoǵam beı-jaı qaramaıtyny anyq, osy turǵydan alǵanda ǵalymdar tarapynan bolsyn, halyq tarapynan bolsyn pikir qaıshylyq pen daý-damaıdyń oryn alý zańdylyq jáne buny toqtatpasa ol jalǵasa beredi, eshqashan toqtamaıdy. Sol úshin durys dep tanylǵan 4-shi álipbı men emle erejesi  resmı túrde arnaıy Jarlyqpen bekitilýi kerek (maquldaný emes). Emle erejesi bekitilgennen keıin júıeli jumys júredi. Latyn álipbıine kóshý jumystarynyń barlyǵy osy emle erejesine tirelip otyr,-dep  oıyn órbitti Gúlfar Mamyrbek.

 Al emle máselesi tóńireginde   «Qazir 42 árip 32 áripke túskennen keıin emledegi eń kóp ózgeris kirme sózderdi tańbalaýda bolyp otyr. Osy máselede pýrıstik baǵytty ustanýshylar men kerisinshe jaqtamaýshylar tarapynan pikir ekige jaryldy. Pýrıstik baǵyttyń jaǵymdy da, jaǵymsyz da tustary bolatyndyǵyn eskerýimiz kerek. Mınıstr sózin ministir, ýnıversıtet sózin únibersitet, fılm sózin pilim dep jazǵannan eshkim patrıot bolyp ketpeıdi, bulaısha túbegeıli tóńkeris jasaýǵa asyqpaýymyz kerek. Sebebi biz HH ǵasyrda emes, HHI ǵasyrda aqparattyq tehnologııa damyǵan zamanda, úshtildilik júıesi bar qoǵamda otyrǵanymyzdy jáne kırıl sanadaǵy halyq pen latyn sanadaǵy jas urpaqtyń aralyǵynda otyrǵanymyzdy umytpaǵanymyz jón. Tildik reforma degen jazýdy, orfografııany jeńildetý ekendigin eskersek, bazalyq normada qalyptasqan sózderge túbegeıli tóńkeris jasaý qalam ustaýshylarǵa jeńildik emes, qıyndyq týdyratyny sózsiz. Sol úshin bastapqy kezeńde álipbı quramynda tańbalary joq kirme sózderdiń jazylymyn retteýge basa nazar aýdarylǵany durys»-dep oıyn túıindedi Gúlfar Mamyrbek.  

Jıyn barysynda qazaq tiliniń latyn álipbıine kóshirý kezeńindegi tildik reformanyń orny men mańyzy, tildiń ishki áleýeti men ekstralıngvıstıkalyq faktorlardyń áseri, tildi oqytý men úıretý ádistemesin ońtaılandyrý, tildegi yqshamdalý úderisi, halyqaralyq tájirıbeler, ásirese, túrki, aǵylshyn, orys tilderindegi reformalar barysy týraly Nazarbaev Ýnıversıtetiniń, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq, Qazaq bıznes jáne tehnologııa ýnıversıtetteriniń, Eýrazııa gýmanıtarlyq ınstıtýtynyń ǵalymdary men  onlaın-rejımde Almaty qalasynan A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń ǵalymdary oı-pikirlerimen bólisti.  

 

 

 

 

 

 

 

 

Ilmek sózder: latyn álipbıi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir