25 Jeltoqsan, 2019 Aımaqtar

Jańa mýzeı – óńir tarıhy, halyq qazynasy

Qamshy.kz

Oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi – «Kóne-Taraz» tarıhı-etnomádenı  kesheninde boı kótergen basty nysandardyń biri.  Munda buǵan deıin Taraz qalasynyń ortalyq alańyndaǵy yńǵaısyz ǵımaratta  ornalasqan mýzeı tolyǵymen kóshirildi.

Mýzeı ǵımaraty 2 qabattan turady. Jalpy aýmaǵy 4015 sharshy metrdi quraıdy. Mýzeı ekspozısııasy tórt zaldan turady: «Tarıhqa deıingi kezeń zaly», «Taraz qalasynyń tarıhy», «Qazaq halqynyń etnografııasy», «Áýlıeata kezeńi». Ekspozısııalarda Jambyl oblysynyń ejelgi zamannan búgingi kúnge deıingi tarıhy kórsetilgen. Mýzeı qorynda 65 myńnan astam biregeı jáne qundy jádigerler saqtalǵan. Olar: tarıhı, arheologııalyq kolleksııalar, nýmızmatıka, tarıhı-turmystyq zattar, qoljazbalar men baspa qujattary, beıneleý jáne sándik óner týyndylary jáne t. b.

Aıtalyq, «Tarıhqa deıingi kezeń zalynda» neolıt dáýirinde eginshilik paıda bolǵandyǵyn dáleldeıtin qola oraq, 1950 jyly Qordaı aýdanynan  tabylǵan Saq taıpasynyń dýlyǵasy, Almaty oblysy, Esik aýmaǵynan tabylǵan  «Altyn adamnyń» kóshirmesi, 1960 jyly Talas aýdany, Bılikól jerinen tabylǵan Umaı ananyń tasqa qashalynǵan beınesi, VI-XIII ǵasyrlarǵa jatqyzylatynm oblys aýmaǵynan tabylǵan Balbal tastar jáne ózge de  kóptegen jádigerler kópshilik nazaryna usynylǵan.

Al «Taraz qalasynyń tarıhy» zalynda Taraz qalasynyń irgetasy qalanǵan sátten bergi kezeń qamtylǵan.  Zaldaǵy pannoda Taraz qalasynyń negizin salýshy Ǵun patshasy Shanıýı Chjı-chjı beınesi beınelengen. Ol b.z.d. 38 jyldary Taraz qalasynyń irgetasyn qalaýshy retinde belgili.  Pannoda 2 jyl ishinde 2 qatarly myqty qala salǵan Ǵun patshasynyń ýázirleri aq kıizge kóterip han saılap jatqan kezi kórsetilgen. О́zge de shahardyń qalyptasý tarıhyna qatysty málimetter men derekter osy bólimnen tabylady.

Sondaı-aq mýzeıdegi úlken jańalyqtyń biri — zamanaýı ınnovasııalyq tehnologııa, lazer arqyly jasalǵan,  sýretterdi kórsetetin gologramma. Gologrammaǵa oblysymyzdyń tarıhı -arhıtektýralyq eskertkishteri vırtýaldy túrde kórsetiledi. Kelýshiler is júzinde 3D formattaǵy golografııalyq shoýdy jan-jaǵynan tamashalaı alady.

Mýzeıdiń bir qabyrǵasynda «Qurmetti azamat» ataǵynyń berilý erejesi kórsetilgen. Sondaı-aq sensorly kıoskide Jambyl oblysynyń Qurmetti azamattarynyń  tizimi, olar týraly málimetter engizilgen.

Munda ólkemizdiń baı tabıǵı murasymen qatar, túrli qazba baılyqtary, tarıhı buıymdar oryn alǵan. Mýzeıge kelýshiler Jambyl oblysynyń tarıhymen, arheologııalyq qazbalar kezinde tabylǵan biregeı jádigerlerimen tanysyp,  ólke tarıhy jáne dańqty tulǵalary jaıly mol maǵlumat ala alady.  Osy maqsatta mýzeıge kelýshilerge eki tilde (qazaq, orys), shetelden kelgen týrısterge (aǵylshyn) tilderinde sholý, taqyryptyq ekskýrsııalar júrgiziledi.

Mýzeıde taqyryptyq turaqty nemese jyljymaly kórmeler uıymdastyrylady. Sondaı-aq jasóspirimderdiń, mektep oqýshylarynyń qatysýymen  mýzeıde ınteraktıvti is-sharalar, mýzeı sabaqtary,  dárister, kezdesýler, sheberlik saǵattar  jáne t.b. ótkiziledi. Ǵylymı-ádistemelik bólimniń qyzmetkerleri arheologııalyq jumystar júrgizip, túrli ǵylymı jobalarmen aınalysatyn bolady.

Bas merdiger – «О́mirzaq» JShS. Ǵımarat eki qabattan turady. Shatyryna bir úlken, eki shaǵyn aspan tústes kúmbez ornatylǵan.

Ilmek sózder: Jambyl oblysy mýzeı

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir