Jeltoqsan qaharmany Qaırat Rysqulbekovtiń inisi Talǵat «16 jeltoqsan kúni mıtıngige shyqqandardyń aıaǵyn syndyryp, jaǵyn aıyramyn» dep málimdepti.
Osyǵan baılanysty Talǵat Rysqulbekovke mynany aıtar edim.
Birinshiden, halyq qaı kúni mıtıngige shyqsa da, bıliktiń saıasatyna qashan narazylyǵyn tanytsa da, bul qalyń jurtshylyqtyń erki. 16-17 jeltoqsan kúni shyǵa ma, álde basqa kezde alańdarǵa bara ma, - ony halyq sheshedi. Eger ondaǵan myń adam Jeltoqsan men Jańaózen qurbandaryn eske alamyz, rýhyna taǵzym etemiz, quran baǵyshtaımyz dep shyqsa — qaısibiriniń «jaǵyn aıyryp» júrer eken Talǵat?
Ekinshiden, Talǵat myrza «aıaq syndyrǵysh, jaq aıyrǵysh» bolsa, 2011 jyly 16-jeltoqsan kúni bılik Jańaózende qandy qyrǵyn jasap, beıbit munaıshylardy atyp jatqanda qaıda qaldy? «Ońbaǵan bılik, Jeltoqsan bozdaqtaryn eske alyp jatqanda, qan tókkenderiń qalaı? Halyqqa nege oq atasyńdar? Beıbit munaıshylardyń máselesin sheshýdiń ornyna olardy nege jazyqsyz qyrasyńdar?!» dep bıliktiń shyndyqpen nege «jaǵyn aıyrmady»?! Sol kezdegi ishki ister mınıstri Qasymov «Aqtaýda halyq kóshege shyqsa, taǵy da oq atýǵa buıryq beremin!» degende «aıaq syndyrǵysh» «batyrlar» qaıda qalypty? Sonda bıliktiń qantógis jasap, resmı derekter boıynsha, 17 adamnyń Jeltoqsan qurbandaryn eske alatyn kúni qaza bolýy - «jaq aıyrǵyshtardy» ashýlandyrmaıtyn másele me edi?
Úshinshiden, Jeltoqsan qaharmandary men bozdaqtary Almaty alańyna shyǵyp, Kolbınniń ketýin talap etip, ulttyq múddeni qorǵap shyqpaǵanda, qazirgi kúnimiz qalaı bolar edi? Olardyń alańǵa, beıbit mıtıngige shyǵýy Qazaqstannyń táýelsizdigin jaqyndatyp, ulttyq rýhymyzdy serpiltip tastaǵan joq pa edi? Sol kezde bıliktiń aıtaqtaýymen «drýjınnıkter» shyǵyp, armatýralar alyp, beıbit qazaq jastarynyń «aıaǵyn syndyrǵandar» az bolǵan joq. Biraq, qazaq jastary budan da qoryqpaı, óz talaptaryn kóterip turyp aldy. Jeltoqsannyń rýhy — batyldyqtyń, erliktiń, Otansúıgishtiktiń sımvoly! Qazirgi «jeltoqsandyqtar» «aıaq syndyryp, jaq aıyrǵany» sol kezdegi naǵyz Jeltoqsan batyrlarynyń erligine qaıshy emes pe?
Tórtinshiden, «aıaq syndyramyn» dep qorqytý — ozbyr basqynshy bılikke tán áreket. 1986 jylǵy Jeltoqsannyń yzǵarly kúnderi qanshama qazaq jastaryn urdy-soqty, azaptady, qınady, aıaǵyn da syndyrdy, basyn da jardy, kózin de shyǵardy. Qanshama qazaq jastary qaza boldy! «Metel» operasııasy uıymdastyrylyp, jastardy qyryp salǵan joq pa? Qaırat bastaǵan batyrlar keıinnen sol ozbyr bıliktiń qylmysynan abaqtyda qaza boldy! Bul ońbaǵandyqty basqynshy bılik, Kreml jasady deıik. Al «aıaq syndyramyn» dep qoqan-loqy kórsetip otyrǵan búgingi Talǵattardyń sol ozbyrlardan qaı jeri artyq sonda?! Mekkede «jambastan tebedi» dep Tazabekov shyqty. Sonda bular halyqty «uryp-soǵyp», azaptap, qandaı ushpaqqa shyqpaq?!
Besinshiden, 16-17 jeltoqsan kúnderi nege eń joǵary laýazym ıeleri halyqpen birge alańǵa shyǵyp, Táýelsizdik qarlyǵashtary men Jańaózen qurbandarynyń aldynda bas ımeıdi? 16 jeltoqsan — Ulttyq aza tutý kúni bolyp jarııalaný kerek! Kerek deseńiz, bul ulttyq birlik kúni bolýy kerek. Prezıdentinen bastap qarapaıym azamatyna deıin alańǵa baryp, bozdaqtarǵa quran baǵyshtap, rýhtaryna taǵzym etý qajet! Jeltoqsan men Jańaózen qurbandaryn máńgi umytpaımyz dep kelýi kerek bári. «Barlyq bılik ókilderi alańǵa shyqsyn. Esimov te sol kúni týǵan kúnin toılamaı alańǵa kelsin, áıtpese, aqıqatpen jaqtaryńdy aıyramyn» dese, bir sári, Talǵattyń. Al Jeltoqsan men Jańaózendi eske alamyz degen halyqqa dońaıbat shegýine jol bolsyn!
Menińshe, 16-jeltoqsan — ulttyq qasiret kúni. Bul kúni barlyǵymyz Jeltoqsan men Jańaózen qurbandaryn eske alyp, quran oqyp, batyrlarymyzdy ardaqtaıtyn kún! Bul kúni teledıdardaǵy barlyq oıyn-saýyq toqtatylyp, arzan kúlki emes, halyqqa bozdaqtarymyz týraly kórsetilip, aıtylýy kerek. Osyny túsinetin, biletin kez jetti ǵoı?!

Janbolat Mamaıdyń feısbýk paraqshasynan alynǵan

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir