Dımash Nııazov: Halyqqa bulaı jasaý óte uıat!

9-jeltoqsan – Halyqaralyq sybaılas jemqorlyqpen kúres kúni. Osyǵan baılanysty ótken aptalardyń birinde Túrkistan qalasynda Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi Túr­kistan oblysy boıynsha depar­tamentiniń jáne A.Iassaýı atyndaǵy HQTÝ-diń uıymdastyrýymen sybaılas jemqorlyqqa qarsy forým ótken bolatyn. Sol sharada qazirgi tańda AQSh-tyń Nıý-Iork qalasynda polıseı bolyp qyzmet atqaryp júrgen, forýmǵa arnaıy shaqyrtýmen kelgen Dımash Nııazov sóz sóıledi. Onyń qazaq polıseılerine qatysty aıtqan oılary áleýmettik jelide jarııalandy. Shetelde júrgen qazaq jigiti bylaı deıdi:   

«Sózimdi bastamas buryn ózim týraly aıta keteıin. Men 1989 jyly Shymkent qalasynda ómirge keldim. 15 jasyma deıin sonda ata-ájemmen birge tur­dym. Alty jasymda ata-anam AQSh-qa ketti. Toǵyz jyldan keıin men de AQSh-qa bardym. Al polıseı bolý bala kezdegi armanym edi. Qazir sol armanym oryndaldy deýge bolady.

Qazaqstanda ne bolyp jat­qanyn jańalyqtardan únemi baqylap otyramyn. Tipti ondaǵy jaıtty keıbir qazaqstandyqtardan artyq bilemin deýge de bolady. Bul – meniń Otanym. 15 jyldan beri Nıý-Iorkte tursam da men úshin Qazaqstannyń, Shymkent qalasynyń orny bó­lek.

Bul elde jemqorlyq joq dep nanǵa maı jaǵyp, qant sepkendeı etip aıtpaı-aq qoıaıyq. Qazaqstanda jemqorlyq bar. Polısııa qyzmetkerleriniń elge qalaı qyzmet etip jatqany jáne Qazaqstan azamattaryna dóre­kilik kórsetip jatqany týraly vıdeolardy kóremin. Bul men úshin óte ókinishti jáne aýyr jaǵdaı. Sondyqtan áriptes­terime motıvasııa bereıin, jem­qorlyqty joıý úshin usynys-oılar aıtaıyn degen maqsatpen osynda keldim».

Odan keıin Dımash Nııazov shet eldegi quqyq qorǵaý salasynda qyzmet etip júrgenine alty jyl bolǵanyn alǵa tarta otyryp, ol jaqta birde-bir ret para alý faktisiniń oryn almaǵanyn aıtady. Olar úshin qyzmetiniń mańyzdyraq ekenin jáne mentalıtettiń ózgesheligin tilge tıek etti. Sodan soń qazaq polıseılerine qarata bylaı dedi:   

«Para alý, durys jumys istemeý, azamattarǵa qoqan-loqqy kórsetý sizder úshin uıat tirlik bolyp sanalýy tıis. Halyqqa bulaı jasaý óte uıat. Mysaly, men bir áıelge dóreki sóılesem qalaı bolady? Ol da bireýdiń anasy. Siz polıseıdiń anańyzben solaı sóıleskenin qalar ma edińiz? Árıne, qalamaısyz. Biz bárimiz adambyz, sondyqtan bir-birimizben adamger­shilik qarym-qatynasta bolýymyz kerek. Sizder robot emessizder. Men elde bolǵan kóptegen narazylyqtardy kórdim, onda polısııa qyzmetkerleri adamdardy kóterip alyp, avtobýstarǵa toǵytyp jatyr. Bul durys pa? Robot sekildi emes, qarapaıym adam sekildi oılanyńyzdar.

Men bizdiń polısııany únemi qoldaımyn. Bizde tártip joq. Munda polısııa qyzmetkerleri óte álsiz jumys isteıdi. Polıseıler óz jumystaryn joǵaltyp alýdan qorqýy kerek. Olar halyqtan, basshylyqtan, memleketten seskenýi qajet. Kelisemin, polısııa qyzmetkerleriniń jalaqysy az. О́tken aptada Qazaqstandaǵy telearnalardyń birinde men memleket tarapynan polısııa qyzmetkerleriniń jalaqysyn kóterý, áleýmettik paketter usyný, otbasylaryna kómek kórsetý sekildi usynystar aıttym. Bizdegi polısııa jaıly ómir súrýi tıis. Biraq bul burynǵysha jumys isteı berýdi jalǵastyrýǵa bolady degen sóz emes. Ondaı jaǵdaıda kóptegen adamdardy qyzmetten bosatýǵa týra keledi. Sodan soń bilim men biliktilik deńgeıin de kóterý kerek».

Dımash sannan góri sapaǵa kóbirek kóńil bólgen áldeqaıda durys ekendigin jetkizdi. 

«Qazaqstanda boıynsha shamamen 69 myń polıseı bar. Al men jumys isteıtin AQSh-tyń bir qalasyndaǵy 15-16 mıllıon halyqqa nebári 35 myń polıseı qyzmet etedi. Sóıte tura eshqandaı jem­qorlyq joq. О́ıtkeni polısııa qyzmetkerleriniń sapasy joǵary. Al Qazaqstanda ondaı polıseıler joqtyń qasy. Amerıkada polısııa qyzmetkeriniń kóliginde «Ádep. Kásibılik. Qurmet» dep jazylyp turady. Biz osy úsh sózdi kólikke minip-túsken saıyn kóremiz jáne osy boıynsha jumys isteımiz. Adamdar boqtyq sóz aıtyp, túkirip, qolyn ońdy-soldy sermep jatsa da óz-ózimizdi ustaımyz. Sebebi kásibı standart bolýy kerek. Qazaqstanda da polıseılerdiń sany emes, sapasy bolýy kerek», – deıdi ol.

Muhıttyń arǵy betinde júrgen qazaq jigiti osylaı dep óz oıyn aıtty. Damyǵan eldiń deńgeıine jetý úshin bizge áli qansha ýaqyt qajet eken?

Derekkóz: zamana.kz