Memlekettik til: Ulttyq keńes músheleri nege ózara tartysyp jatyr?

Ulttyq múddege qatysty  qaýipti qubylys baıqala bastady. Ol ne? Qazir prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qurǵan Ulttyq keńestiń músheleri áleýmettik jeli betinde, ınternet saıttarda bir-birimen tartysyp, «arazdasyp» jatyr. Memlekettik til úshin talas bastaldy.  Ol ne deısiz ǵoı. Til máselesine kelgende taǵy da ekige bólindik. Aqyn Qazybek Isa Ulttyq keńestiń alǵashqy otyrysynda memlekettik tildiń taǵdyry týraly ısi qazaq balasy qoldaýǵa turatyn másele kótergeni belgili. Biraq  ulttyń bolashaǵy úshin jasalǵan jaqsy bastama orystildi qazaqtardyń «jynyna» tıgen sııaqty.

Qazir Danııar Áshimbaev sekildi orystildi top ınternet saıttarda qarsy pikirlerin erkin bildirip jatyr. Bul endi kerek nárse me? Táýelsizdik alǵanymyzǵa 30 jylǵa ýaqyt ótse de, áli de bizde til máselesi sheshilgen joq. Ony problema etip otyrǵan da az ǵana orystildiler men oryssha sóıleıtin bizdiń bıliktegiler. Basqa eshkim de emes.

Endi orystildi saıasattanýshy Danııar Áshimbaevtyń sózin mysalǵa keltirelik.

«Dovolno opasnoe, na moı vzlıad, predlojenıe prozvýchalo ız ýst Kazybeka ISY o neobhodımostı dalneıshego razvıtııa gosýdarstvennogo ıazyka… Prejde vsego otmenıt normý zakona o ıazykah, soglasno kotoroı v strane ýstanovlen spısok professıı, dlıa kotoryh znanıe gosıazyka ıavlıaetsıa obıazatelnym. To est on predlojıl sdelat tak, chtoby znanıe gosıazyka bylo obıazatelnym dlıa lıýboı professıı. V ýslovııah faktıcheskogo dvýıazychııa eta ınısıatıva ıavlıaetsıa dıskrımınasıonnoı ı provosırýıýsheı obostrenıe mejnasıonalnoı sıtýasıı v strane. Krome togo, on predlojıl razrabotat novyı zakon o gosıazyke ı sozdat otdelnoe agentstvo po gosýdarstvennomý ıazyký».

Mine memlekettik tilge qatysty kózqarastaǵy alshaqtyq qaıdan shyǵyp otyr? Jeke kózqarastan. Al bul  bir adamnyń, ıaǵnı Danııar Áshimbaevtyń ǵana  jeke pikiri. Bul demografııalyq turǵydan  ulttyń basym bóligin qurap otyrǵan qazaq tilinde sóıleıtin búkil qazaqtyń pikiri emes.

Onda nege qorqamyz? Nege memlekettik tildiń mártebesin kóterýge batyl qadam jasaı almaı otyrmyz? Másele nede? Áńgime bizdiń orysqul bıliktiń dármensiz jaltaq áreketinde jatqan sııaqty.  

Bizge jetken keıbir áńgimelerge qaraǵanda, máseleni dereý qolǵa alyp, Mádenıet mınıstrligi jasap jatqan "Memlekettik tildi damytý týraly 2020-2030 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamanyń" atyn Úkimettiń keńsesinde otyrǵan orystildi qazaq sheneýnigi dereý ózgertip jibergen sııaqty. Endi ol «Tilderdiń damýy týraly" dep atalýy múmkin. Sondaǵy álgi atqaminerdiń aıtqan jeleýi mynaǵan saıady eken: «Bul memlekettik til týraly baǵdarlamada orys tili nege joq?». Jyl saıyn qazaqtildiler kóbeıip, memlekettik tilde sóıleıtinderdiń qatary artyp bara jatqan tustaǵy bul jaltaq áreketti qalaı túsinýge bolady? Biz kimnen qorqamyz?

Bir ǵana nárse aıqyn: osy ýaqytqa deıin jalpaqshesheılikpen júrgizilip kelgen saıasatty túbirimen ózgertetin ýaqyt jetti. Búgingi qoǵamda qazaq máselesi kún tártibinde áli qalqyp tur. Ony keıinge qaldyra berýge bolmaıdy.

Kóp balaly analardyń máselesi sheshiledi. Ataýly áleýmettik kómek te jasalar. О́ndiris te damyp, shaǵyn jáne orta kásip kórkeıer. Biraq osy joly memlekettik til týraly durys zań qabyldanbasa, onda jaǵdaı tipti qıyndaı túsedi. Orystildi Áshimbaevtar osyny túsinýi tıis. Mundaı pikirler halyqty ekige bóledi.

«Kto est kto» ensıklopedııalyq kitabynyń avtory  Danııar Áshimbaev 2012 jyldyń 29 maýsymynda dialog.k saıtyna bergen suhbatynda bylaı depti: «Konechno, ploho, chto ıa ne vladeıý ıazykom. No, s drýgoı storony, ıa ne stavlıý sebe programmý-mınımým vyýchıt ego, skajem, v techenıe goda ılı eshe kakogo sroka. Iа ego ızýchaıý po mere vozmojnostı». Sodan beri jeti jyl ýaqyt ótse de, memlekettik tildi kerek qylmaǵan bala búgin de Qazybek Isanyń bastamasyn joqqa shyǵyp «V ýslovııah faktıcheskogo dvýıazychııa eta ınısıatıva ıavlıaetsıa dıskrımınasıonnoı ı provosırýıýsheı obostrenıe mejnasıonalnoı sıtýasıı v strane» de-ep otyr.  Tiliń, sanań orystildi bolsa, seniń dara bolǵanyńnan ne paıda?!

Ulttyq keńestiń taǵy bir múshesi, Arman Shoraev «Vot, naprımer, Kazbek Isa, ızvestnyı kazahskıı jýrnalıst, chlen polıtsoveta partıı «Ak Jol», vsıacheskı pytalsıa pozısıonırovat sebıa radetelem kazahskogo ıazyka, a na samom dele 90% ego rechı bylo posvıasheno tomý, kakıe nadejdy on svıazyvaet s prıhodom Tokaeva, kakoı tot mýdryı, dalnovıdnyı» dep «Kz.media» saıtynda Ulttyq keńeste qazaq tili máselesiniń kóterilýin jaqtyrmaǵanyn jasyrmapty. Arman muny ne maqsatpen aıtty, túsine almadyq jáne  muny qoldaı da almaımyz.  Qazaq elinde turyp, qazaq máselesin, ult tiliniń mártebesin oılamaý – bul bolashaqty oılamaý dep túsinemiz.

Jalpy ulttyq múddege kelgende qaı tilde sóılesek te, bizdiń tujyrymymyz ortaq bolýy kerek. О́kinishke qaraı, ekinshi otyrysy bastalmaı jatyp, Ulttyq keńes músheleriniń  memlekettik til máselesinde kózqaras alshaqtyǵy qazirdiń ózinde aıqyn baıqala bastady. Mundaı pikirler qoǵamdy arazdyq týdyrady. Kiná kimnen? Másele Ulttyq keńestiń taǵy múshesi Azamathan Ámirtaı aıtqan kiltıpanda jatyr.

–«Kavkaz jurtyndaı jigerli, kórshi otyrǵan ózbekterdeı alkeýde bolsaq , jerimizdi mekendep otyrǵan orysty da, ózgeni de qazaqsha sóıletýge bolar edi-aý. Biraq oǵan qol jetkize almadyq. Negizi jetkizbedi. Jetkizbegender ózge jurt emes, ózimizdiń orys tildi qarakózder. О́z tilinen jerigender. О́z tilin ózge tilden kem kórgender. О́zge tildi óz tilinen joǵary qoıǵandar. Iаǵnı, eń birinshi kedergi bolǵandar - osylar. Bizdiń eń úlken tragedııamyz da osy,–deıdi Azamathan Ámirtaı.

Buǵan bizdiń alyp qosarymyz joq. Al "Til týraly arnaıy zań men agenttik kerek" dep, ult múddesi úshin kúresip júrgen Qazybek Isa ne deıdi:

–Eń bastysy - buǵan deıin de qabyldanyp, bir de bir talaby oryndalmaǵan Til týraly baǵdarlama qabyldaý emes,  Memlekettik til týraly zań qabyldaý kerek! Al Memlekettik til týraly zań oryndalýy úshin eń basty kedergi - Konstıtýsııadaǵy 7 baptyń 2 tarmaǵyn alyp tastaýymyz qajet!, – deıdi Qazybek Isa. 

Qazybek Isanyń aıtýyna qaraǵanda, "qazirgi ýaqytta úkimettiń birqatar músheleri Memlekettik til týraly zań jobasyn jasaýdy qolǵa ala bastaǵan Mádenıet mınıstrligi qyzmetkerlerinen  "Memlekettik til týraly zańnyń qazir qajeti joq" degen jazba jazdyryp alyp jatqan kórinedi.

–Eń qaýiptisi osylar, – deıdi aqyn Q. Isa.

Aqynnyń aıtqanyna bizdiń qosarymyz joq, endi qazaqqa sheginer jer qalmady.

Qazaqtyń tili Qazaqstanda ǵana damıdy.

О́z tilinde ógeı kórgen til ózgeniń tilin tórge shyǵarady.

Til –qazaqtiki, al memleket kimdiki?

30 jyl «qos til –qos qanatyń», «úsh tuǵyrly til ushpaqqa shyǵarady» dep keldik. Qane, shyqqan bıigimiz?

Qaýip qaıdan?!. О́zge tilde sóıleıtin ózimizden!

Memlekettiń saıasaty túbegeıli ózgermeı, til tuǵyrǵa shyqpaıdy.

Ulttyq keńeste tilge qatysty túıin sheshilmese, onda kúnimiz qarań.

Qazirdiń ózinde senim setineı bastaǵandaı.

Qazaqstandaǵy «Tilderdiń damýy týraly» baǵdarlamadan bólek" "MEMLEKETTIK Til týraly arnaıy zań» qabyldanýy kerek.  Sonda ǵana ádilettilik qalpyna kelip, halyqtyń talaby oryndalady. Al elden artyq eshkim joq.

...Túsingen adamǵa bul sońǵy múmkindik.