• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
08 Jeltoqsan, 02:22:45
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

26 Qarasha, 2019 Barlyq aımaqtar

Mańǵystaý oblysynyń ekonomıkalyq damýy 3,7 paıyzǵa ósti

Búgin Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmeti alańynda Mańǵystaý oblysynyń ákimi Serikbaı Trumov  óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy týraly jáne atqarylyp jatqan jumystar jaıynda baıandap, jýrnalısterdiń saýaldaryna jaýap berdi.

Mańǵystaý oblysynyń ekonomıkalyq damýy sońǵy úsh jylda 3,7 paıyzǵa ósip, ónerkásiptik ónim óndirisiniń kólemi 2.4 trln. teńgege teńesti. Bul elimizde óndirilgen ónimniń 10%-y (respýblıkada Atyraýdan keıin 2 oryn). Oblys ónerkásibiniń 90 paıyzdyq úlesin taý-ken óndirý ónerkásibine tıesili. Al munaı óndirý kólemi 15 mln. tonnaǵa jýyqtady.

Oblys ákiminiń baıandamasyna sáıkes, jyl basynan beri 2,9% ósimmen bıyl óńirge 445 mlrd. teńge kóleminde ınvestısııa tartylyp, 29 mlrd. teńgeni quraıtyn 10 iri ınvestısııalyq jobany júzege asyrý josparlanǵan. Qazirgi tańda onyń 5 jobasy tolyqtaı iske qosyldy. Atap aıtsaq, «AqtaýTeńizPorty» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynda «Satex Chemi» bıtým emýlsııasy negizinde gıdro-oqshaýlaǵysh materıaldar óndiretin zaýyt iske qosyldy. «BEST-Group NS» JShS jel elektr stansalaryn salý jobasyn sátti júzege asyrdy. Sondaı-aq,  óńirdiń ekonomıkalyq damýyna oń serpin beretin, jalpy quny 1.8 mlrd. AQSh dollaryn quraıtyn metanol men olefın óndiretin zaýyt pen Ázirbaıjanmen birlesken talshyqty-optıkalyq baılanys jelisi jobasy qolǵa alyndy.

О́ńdeý ónerkásibiniń kólemi 131 mlrd. teńgeni, al onyń JIО́-degi úlesi 5,7 paıyzdy qurady. 2022 jylǵa jasaqtalǵan josparǵa sáıkes bul kórsetkishti 10-12 paıyzǵa ósirý kózdelip otyr. Bul óńdeý ónerkásibiniń serpindi damýyna erekshe yqpal etedi dep kútilýde.

О́ńir basshysynyń málimetine súıensek, bıyl «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 961 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilip, áleýmettik az qamtylǵan sanatyndaǵylar baspanaly bolýy úshin turǵyn úı sertıfıkattaryn berý sharasy da sátti júzege asýda. Qazirgi tańda oblysta quny 22 mlrd.teńgeni quraıtyn 32 joba iske asyrylýda. Bul jobalardyń negizgi maqsaty – turǵyndardy, onyń ishinde halyqtyń áleýmettik osal toptaryn (múgedek balalary bar, kópbalaly az qamtylǵan otbasylar, jetim jáne ata-ana qamqorynsyz qalǵan balalar) qoljetimdi baspanamen qamtý. Oblys ákimi keltirgen derekterge súıensek, «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy iske qosylǵaly beri oblysta  quny 87 mlrd. teńgeni quraıtyn 935 joba júzege asqan. Al bıyl 4 mlrd. teńgege 170 joba sýbsıdııalanǵan. Osy jumystar nátıjesinde 5000-ǵa jýyq jańa jumys oryndary qurylyp, 13 636 jumys orny saqtaldy.

Bıyl jeke kásibin júrgizýge yntaly azamattarǵa 2,2 mlrd. teńgege shaǵyn nesıe berildi. Jańadan iske qosylǵan 279 joba aıasynda 397 jańa jumys orny ashyldy. Al «Nur Kapıtal» óńirlik baǵdarlamasy boıynsha 2,2 mlrd. teńgege 113 joba qarjylandyrylyp, 932 jumys orny quryldy. Nátıjesinde jumyssyzdyq deńgeıi 4,8 paıyzǵa tómendedi. Shaǵyn jáne orta bıznesti damytý baǵytynda atqarylǵan jumystar nátıjesinde 30 myńnan astam jumys orny boı túzedi.

Sondaı-aq, Serikbaı Trumov  óńirdegi sý tapshylyǵyn joıý maqsatynda  «Kaspıı» sý tushytý» zaýytynyń  táýliktik qýatyn 40 myńǵa deıin kóbeıtý boıynsha qurylys jumystary bastaý alǵandyǵy týraly málimdedi. Budan bólek, «Kendirli» aımaǵynda (50 myń t.m), Quryq aýylynda (45 myń t.m) jáne «Qarajanbas» kenornynda (17 myń t.m), barlyǵy 112 myń tekshe metrdi quraıtyn sý tushytý zaýyttaryn salý josparlandy. Nátıjesinde aýyz sý óndirý kólemin 130 myń tekshe metrge deıin jetkizýge múmkindik beredi. О́ńirde aýyldardy ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen qamtý kórsetkishi - 69%, jyl sońynda 75%-ǵa jetkizý josparlanǵan.  (halyq sanyna shaqqanda - 93%).

Baspasóz májilisinde oblys ákimi óńirdiń tranzıttik jáne kóliktik-logıstıkalyq áleýetine erekshe nazar aýdardy. Toǵyz jol torabyndaǵy túbekte toǵysatyn magıstraldy jeliler sapasyn  jaqsartý baǵytynda atqarylyp jatqan aýqymdy jumystar jaıyn baıandady. Bıyl «Beıneý-Aqjigit-О́zbekstan shekarasy» avtojoly qoldanysqa berilgen. Qazirgi tańda «Jetibaı –Jańaózen –Túrkimenstan» avtojoly qurylysy qyzý júrip jatyr. 

Sondaı-aq oblysishilik joldardy aǵymdaǵy jáne kúrdeli jóndeý jumystary qarqyn alyp keledi. «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasy aıasynda aýylishilik joldardy jóndeý jumysyna 7 mlrd. teńge bólingen.

Mańǵystaý oblysynda basymdyq berilgen salanyń biri – týrızm klasteri. Osy baǵytta qazir Aqtaý qalasynda túrkııalyq ınvestorlardyń (Sembol Kontrakshn) qatysýymen quny 57 mlrd.teńge bolatyn 500 orynǵa arnalǵan týrıstik qonaq úı kesheniniń qurylysy júrýde. Nysannyń 1-shi kezeńi 2020 jyldyń sońynda iske qosylady (600  jumys orny qurylady).

Qyzmet kórsetý salasyndaǵy qajetti mamandar Túrkııadaǵy qonaq úı keshenderinen qazirden bastap arnaıy oqytýdan ótip jatyr. Nátıjesinde álemdik talaptarǵa saı qyzmet kórsetetin mamandardyń biliktiligi artady.

Basqosý barysynda Mańǵystaý oblysynyń ákimi óńirdegi ózge de ózekti máseleler jóninde maǵlumat berdi. Kásipkerlik órisin keńeıtý, óńdeý ónerkásibin óristetý, qala kelbetin kórkeıtý, ekologııalyq ahýaldy jaqsartý sekildi asa mańyzdy dúnıeler sóz boldy.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir