• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
09 Jeltoqsan, 14:59:31
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

25 Qarasha, 2019 NEWS

Dinı radıkalızmniń dárýi – dástúrli tálim-tárbıe

Islam dininiń atyn jamylǵan lańkestik uıymdardyń áreketi ýaqyt ótken saıyn óńin aınaldyryp, jańa keıippen qarapaıym jurtshylyqty qurbandyǵyna aınaldyryp keledi. Al búgingi jahandaný dáýirinde ózge qurlyqta bolyp jatqan jarylysty «bizdiń elge qatysy joq» dep aıtý – beıqamdyq. О́ıtkeni qazir ǵalamtor arqyly eshqandaı shekarasyz ár otbasy, árbir adamnyń sanasyn jaýlap jatqan aqparattyq qaýippen qatar, ishke synalap engen jat dinı aǵymdar «únsiz» jatyr dep aıta almaımyz. Sondyqtan Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń «Monıtorıng jáne taldaý» ortalyǵynyń aqparattyq-túsindirý tobynyń múshesi retinde jamaǵatpen kezdesýler barysynda ulttyq salt-dástúr, dástúrli tálim-tárbıeniń mańyzdylyǵy týraly únemi aıtýyma týra keledi.

Almaty qalasyndaǵy orta-arnaýly oqý oryndarynyń birindegi kezdesýde órimdeı jas qyzdyń saýaldary eriksiz nazarymdy aýdardy. Kıim kııý ádebinde eshqandaı dinı belgiler joq, sodan ol qyzdy sózge tartyp edim, ol bir kezderi tanysynyń Sırııaǵa barýǵa usynys jasaǵanyn aıtty. «Jaqsy jalaqy beretin jumystar bolsa, nege barmasqa» degen oımen anasymen aqyldasqanda, meshitke turaqty baryp turatyn, bes ýaqyt namazy bar anasy, aǵalary ol usynystyń «qaýipti» ekenin aıtyp kúmán bildirgen. Otbasynyń  aqylyn alǵan qyz Sham eline barýdan bas tartqan. Men ol qyzǵa anasymen, baýyrlarymen aqyldasýdyń orasan paıdasy bolǵanyn ári bul dinimizde de ózara aqyldasyp, is júrgizý musylmannyń eleýli sıpatynda bar «shýra» (aqyldasý), «mashýra»(keńesý) ekenin túsindirip óttim. Sırııaǵa barýdan aman qalǵan stýdenttiń sózine sol mezette ustazdary da tańyrqap jatty.

Epızod bolsa da bul oqıǵanyń ózi otbasyndaǵy ata-anamen aqyldasýdyń, otbasylyq keńestiń mańyzdylyǵyn kórsetedi. Ejelden qazaq otbasyna tán dástúrge qazirgi jahandaný kezeńinde qaýip kúsheıgeni ras. Sebebi uıaly telefondar, ǵalamtor, áleýmettik jelilerge áýestik otbasyndaǵy ózara qarym-qatynasqa keri zııanyn tıgizýde. Adamnyń sanasy men senimin, ıaǵnı rýhanııat álemin jaýlap jatqan túrli aqparattar aǵynyń tolassyzdyǵy sonsha adamdardy oılanýǵa, ózara mámlelesýge, salt-dástúrimizdiń ozyǵyn otbasylyq qarym-qatynasqa engizýge múmkindik qaldyrmaı barady.

Degenmen jat elge «jumaq» izdep ketkenderdiń arasynda otbasynda dástúrli tárbıemen ósse de taǵdyr jazýymen tap bolǵandar da bar. Máselen, almatylyq M. esimdi boıjetken otbasylyq jaǵdaıyna baılanysty 16 jasynda ózinen 6 jas úlken 1991 jyldyq oraldyq «dindar» jigitke turmysqa shyǵady. Ata-ananyń talabymen kúıeý jigit qazaqy salt-dástúrmen quda túsip, toı jasap otaý qurady. Alaıda kóp uzamaı «nápaqa» qamymen Túrkııaǵa ketken  kúıeýbala birneshe aıdan keıin kelinshegin  janyna almaq bolyp habarlasady. Bul kezde de ata-anasy qyzdaryn jiberýge úzildi-kesildi qarsy bolǵanymen, «áıelime ózim jaýaptymyn, ýaıymdamańyzdar» dep sendirip, kóndiredi. Stambýlǵa jetken soń  tosyn syı jasaıtynyn aıtqan kúıeýine ılanǵan qarakóz kelinshektiń qııaly álemniń ásem jerlerin sharlap ta ketedi. Alaıda bir aptadan soń avtobýsqa otyryp, Sırııa eliniń shekarasynan bir-aq shyqqanda qazaq qyzy qaıda kelgeninen beıhabar, túsiniksiz hálde qalady. «Keıin túsindiremin, ýaıymdama, barlyǵy keremet bolady» degen kúıeýi ekeýin eki jaqa bólip áketken. Sodan keıin kúıeýine tek hat jazyp tanystar arqyly jóneltip otyrdy. Kóp uzamaı «shahıd» boldy degen habaryn estıdi. Jolyn taýyp elge habarlasqan kelinshekke ata-anasy «jibi túzý qazaq jigiti bolsa, jalǵyz qalma» dep aqyl aıtýdan basqa sharasy qalmaıdy. «Ol jaqta qazaqtyń jap-jas jigitteri kóp edi, meniń tańdaýym Aqtóbeniń týmasyna tústi» degen ol elge «Jýsan» arqyly kúıeýi, eki qyzymen oralyp, jaqynda ul bosandy. Ony sózge tartqanymyzda dinı bilimi joqtyń qasy. Ol bes jyl ot pen oqtyń ortasynda qalsa da otbasyndaǵy tárbıesine saı elge degen saǵynyshy órship, ata-ana, baýyrlarymen qaýyshqanyna, «Jýsan» operasııasyn uıymdastyrǵan Elbasy N.Nazarbaev, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev, quzyrly oryndarǵa sheksiz rıza.

Taǵdyr jazýy desek te, olardyń Sham eline barýyna sebepshi bolǵan adamdardyń (kúıeýi, áıeli, tanystary, t.b.) teris dinı aǵymmen tikeleı baılanysy boldy. Sondyqtan «teris aǵymnyń zarary tıgen ne bolmasa shyrmaýyna túsken jandardyń qaıtadan týra jolǵa túsýi múmkin be?» degen zańdy saýal týyndaıdy. Mamandardyń zertteýinshe, tájirıbede teris dinı aǵymǵa ergenderdiń 5/1-i raıynan qaıtady ári tájirıbeli mamandarǵa ortaq pikir  «adamnyń jeke bolmysy, sana-túsinigine baılanysty másele» ekendigi aıtylady. Al psıhologııalyq zertteý boıynsha olardy turaqty ońaltý úshin ortasha 15 jyl qajet. Endi osy saladaǵy tájirıbeli mamandardyń pikirine kezek bereıik.

«Jýsan» operasııasynda ońaltý jumystaryna qatysqan mamandardyń biregeıi fılos.ǵ.k. dosent Keńshilik Tıyshqan: Teris dinı aǵym saldarynan ońalýy ábden múmkin. Mundaı tájirıbeler ómirimizde boldy. Biraq qansha ýaqyt kerek deseńiz, ol basqa másele. Ári onyń teris aǵymǵa kirý ýaqytyna da baılanysty. Eger endi ǵana kirip júrgen bolsa, ony tez qaıtaryp alýǵa bolady. Al jarty jyldan artyq bolǵan bolsa, ondaı adammen júıeli jumys istelý kerek. Eń úlken qıynshylyq bizdiń teris aǵym dep túsingen aǵymdarda júrgender ózderin aqıqat jolyndamyz dep esepteýi. Sondyqtan ondaı adamdar tipti ońalýǵa nıet te bildirmeıdi, sáıkesinshe ondaı adamdar ońalmaıdy da. Teris aǵym ókilderinde logıka haram. Sondyqtan synı oılaýǵa úıretý arqyly kez kelgen adamǵa dálel izdetýge bolady. Shýbha, ıaǵnı kúmán dep qashqanymen keıin ózi suraq qoıa bastaıdy. Bilim arqyly kez kelgen máseleni ortaǵa salyp olardyń qate jolda ekendigin dáleldeı bilseńiz, ońalý prosesi bastalady. Kókeıindegi oı, burynǵy alǵan dinı bilimi tez joıylmaıdy. Ortasha qaraǵanda bir adamnyń ońalýyna 2-3 jáne odan da kóp jyl qajet bolady. Onyń ózinde turaqty bilimdi bir adammen jumys istegen jaǵdaıda. Al tıip-qashyp anda-sanda kezdesýler ótkizý bos áýre. Muny tájirıbe dáleldegen, – degen pikirde.

Nur-Múbarak ýnıversıtetiniń prorektory, dosent Qaırat Qurmanbaev: «Dinı ońaltý jumysynda júıeli bilim berýdiń mańyzy zor. О́z tájirıbemde aldyma kelgen 20 shaqty shákirttiń 80% áýelgide sáláfızmdik ustanymda bolatyn. Biraq olar eki jyl turaqty naqty bilim, dáıekti dálelderge negizdelgen dárister arqyly túgeldeı raıynan qaıtyp, ózimizdiń dástúrli ustanymymyzǵa keldi. Bul qashanda klassıkalyq bilim turaqty júrgizilse, óz nátıjesin beretindigin kórsetti. Mundaı mysaldar kóp», – dep ómirden naqty mysal keltirdi.

Almaty oblysynyń ákimdiginiń Din isteri basqarmasynda ońaltý bóliminde bólim basshysy Erlan Mataev: «Kózqarasyn ońaltýǵa bolady. Biraq ol adamǵa baılanysty. Kóbine endi ǵana sol aǵymǵa kire bastaǵan, aq pen qarasyn ajyrata almaı júrgen adamdy betin beri qaıtaryp alý múmkindigi bar. Al uzaq jyldar sol aǵymnyń jeteginde júrgen adammen biraz ýaqyt talap etedi jáne ony barynsha baýyrmaldyqpen, kórkem minezben tartýǵa ǵana bolady. Bul bir ózge dinnen basqa dinge ótkizgenmen birdeı úderis sekildi. О́ıtkeni din júrekpen qabyldanatyn nárse. Júrekkke ámir emes, mahabbat, meıirim júredi. Sondyqtan ońaltý, beıimdeý degen prosesster mahabbatpen, shynaıylyqpen bolsa ǵana óz nátıjesin berip, ońaltýǵa bolady dep esepteımin», – degen oıymen bólisti.

Al Nur-Múbarak ýnıversıtetindegi Ekstremızmniń aldyn alýdaǵy mamandardy qaıta daıarlaý ınstıtýtynyń dırektory, doktorant, teolog Asqar Sabdın: «Qaıtyp ta jatyr. Ujymdyq jumyspen 2012 jyly bastap 2016 jyldyń sońynda aıaqtaǵan esep boıynsha 283 adamdy qaıtardyq. Odan keıin kúndelikti jazyp júrý múmkin bolmaı ketti. Biraq ózderiniń teris aǵymda adasqanyn túsinip, dástúrli ustanymymyzdyń týra jolda ekenin moıyndaǵandar jaıly beınerolıkter barshylyq, tikeleı telefonyma rahmetin aıtyp jatqandar kóp. Al qaıtpaıtyndar jaıly aıtsaq, olar  teris aǵym ıdeologııasyn sanasyna sińirip, qalyptasqan komfort zonadan shyqqysy kelmeıdi. О́zine unaıtyn ómiri, qorshaǵan ortasy, aralasyp júrgen jamaǵatyn aýystyrǵysy kelmeı, qalyptasqan jolyn jalǵastyra bergisi keledi. Kez kelgen sektaǵa kirgen adamnyń taldaý, oılaný qabileti álsiz bolsa, sol deńgeıde qala beredi. Jańadan oı qalyptastyrý, jańa súzgiden ótkizýdi qıyn kóredi», – dedi.

Taqyrybymdy túıindeýde qasıetti Mekkede ósken qazaq jigitiniń oqıǵasy otandastarymyzǵa oı salady degen úmitim bar. Issaparmen ushaqta otyrǵanda jan-jaǵyna meıirimmen qarap, árbir is-áreketinde erekshe yqylas baıqalatyn azamatty sózge tarttym. Ol Saýd Arabııasynan Qazaqstanǵa kelgenine 4 jyl, al Almatyǵa qonys aýdarǵanyna 4 aıdaı bolǵan Muhammed-Hasan degen qazaq jigiti eken: «Men saýdamen aınalysamyn, Mekkede de kásibim saýda boldy, álemniń túkpir-túkpirinen kelgen ulttardy kórdim. Sonda baıqaǵanym, qazaq halqyn kózderinen tanýǵa bolady, qazaqtyń kózi «toq», ashkóz emes. Al Qazaqstan degen memleket álemde joq, – dep ekpindep sóılegen sózin bólip, «Bizde mysaly, qasıetti Mekkege barsaq, tursaq dep armandaıtyndar kóp qoı» degenimde, «qasıetti Mekke – ol Mekke. Ol adamzat úshin qasıetti, sonymen qatar men úshin balalyq shaǵym, 28 jyl ǵumyrym ótken, ósken ólkem. Biraq týǵan elge, ata-babalaryńnyń Otanyna jetetin el joq, – dep jaýap berdi.

Muhammed-Hasannyń dinı ustanymy jaıly suraǵanymda kózin ashqaly otbasynda, ata-anasynyń  tárbıesi hanafı mázhabyna berik bolǵandyǵyn maqtanyshpen aıtty. Sonda men onyń ózge mázhabtaǵy dinine berik elde tursa da ata din, ulttyq dástúrden aýytqymaı, atamekenge jete almaǵan ákesiniń amanatyn aqıqatqa aınaldyrǵanyna sheksiz qýanyshy onyń ishki álemin nurlandyryp, jan-jaǵyna meıirim bolyp shashylýynyń da syry sol ekenin túsindim.

Ataqty Bernard Shoý  «Adamdardyń 2%-y – oılanady, 3%-y – oılanamyz dep oılaıdy, al adamdardyń 95%-y oılanǵansha, ólip ketýi ońaıyraq» degen. Bul sóz beker deı almaımyz. Sebebi  hákim Abaı da óziniń 37 qara sózinde:  «Sokratqa ý ishkizgen, Ioanna Arkti otqa órtegen, Ǵaısany darǵa asqan, Paıǵambarymyzdy (s.a.ý) túıeniń jemtigine kómgen kim? Ol – kóp, endeshe kópte aqyl joq. Ebin tap ta, jónge sal. Adam balasyn zaman ósiredi, kimde-kim jaman bolsa, onyń zamandasynyń bári vınovat...» deıdi. Abaıdyń bul sózi búgingi kóziqaraqty, kókiregi oıaý bilim ıelerine qaratyla aıtylsa kerek.

Iаǵnı ulttyq tálim-tárbıe – ata dinimiz ben salt-dástúr sabaqtastyǵymen ǵylymı negizde júıelenip, ulttyq pedagogıka úlgisinde otbasy ınstıtýtyn kúsheıtý arqyly áleýmettik ınstıtýsıonaldy damý júıesin qalyptastyrýmen qoǵamdaǵy dinı radıkalızmniń ǵana emes, jahandanýǵa qarsy taptyrmas qalqan bolary sózsiz.

Aısha KEŃESBAI

Nur-Múbarak ýnıversıtetiniń baspasóz hatshysy, ıslamtanýshy-jýrnalıst

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir