• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
09 Jeltoqsan, 15:03:01
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

22 Qarasha, 2019 Barlyq aımaqtar

Jýrnalıster óz múddesin túgendegish minezden arylýy kerek pe?

Negizi kásibı jýrnalısterdiń saıası jáne quqyqtyq saýattylyǵy mańyzdy ról atqarady.

Sońǵy jyldary jýrnalısterdiń qoǵamdaǵy bedeli men kásibı biliktiligine qatysty synı pikirler jıi aıtylyp júr. Biz osy oraıda aıtqan pikirlerdi jańǵyrtpaı-aq, esti jandarǵa qulaqqaǵys retinde, bárimizdiń ılegenimiz bir teriniń pushpaǵy ekenin jadymyzdan shyǵarmaı, oryndy oı tolǵap, oramdy túıin túıýdi maqsat ettik.

Bizdiń eldegi qalyptasqan qaıshylyqty jaǵdaı – kez kelgen tulǵa, ol memlekettik qyzmetker, sheneýnik bolýy múmkin nemese ujym jumysy týraly BAQ-ta syn aıtylsa, olardyń óre túregelip, bolǵan oqıǵany jappaı bir aýyzdan joqqa shyǵarý derekteriniń jıi kezdesýi. Oryn alǵan keleńsizdikti moıyndamaı, ony jaýyp-jasyrǵannan ol tulǵaǵa nemese ujymǵa keler paıda qaıda? Biz aıtyp otyrǵan keleńsizdik týraly jazýshy B.Kenjeev bylaı deıdi: «Postsovetskomý prostranstvý svoıstvenno obıdchıvost. Kak tolko kto-to krıtıkýet Kazahstan ılı Rossııý, vse týt je ogorchaıýtsıa, ka tolko pohvalıt – vse nachınaıýt gordıtsıa. A vot kakaıa-nıbýd Fransııa hvalý ı klevetý prıemlet ravnodýshno – nıkak na eto ne reagırýet. Prıchına v nashıh kompleksah.

V Amerıke, v kotoroı ıa seıchas jıvý, ılı v Kanade, gde ıa dolgıe gody projıl, voobshe schıtaetsıa horoshım tonom rýgat straný, pravıtelstvo, govorıt vse vremıa o nedostatkah. No Nıý-Iorkskoı polısıı, dýmaıý, ı v golový ne prıdet napısat obıjennoe pısmo v gazetý, eslı ee býdýt rýgat za to, chto ona slıshkom mnogo arestovyvaet. Tam skoree vsego, sozovýt soveshanıe ı nachnýt dýmat mojet byt, my v chem-to deıstvıtelno nepravy?» (Central Asia Monitor, Sara Sadyk «Bakytjan Kenjeev o kazahskom v sebe, ob SSSR...», 10.07.2017)

Al qazirgi tańda jýrnalıstıkada joǵary baǵalanatyn ustanymdardy bylaısha jikteýge bolady:

Birinshiden, beıtaraptyq kózqaras qaǵıdasyn ustaný;

Ekinshiden, jýrnalıst oqyrmannyń, kórermenniń, tyńdarmannyń senimine selkeý túsirmeýi kerek.

Osy joǵaryda aıtylǵan eki qaǵıdaǵa oraı reseılik jýrnalıst A.Venedıktovtyń myna pikiri sózimizdi tolyqtyra túsedi: «Neıtralnym mojno byt tolko v tom gosýdarstve, gde net gosýdarstvennyh SMI, da ı to ne obıazatelno, potomý chto tam vsem predostavlıaetsıa vozmojnost vyskazat svoıý pozısııý.

A kto narodý býdet obektıvno osveshat? Doljny ostavatsıa ızdanııa, kotorym doverıe aýdıtorıı vajnee, chem lıýbov. Lıýdı obychno lıýbıat teh, kto dýmaet, kak onı. A doverıe – eto kogda chelovek znaet: onı mne rasskajýt vse kak est. Vot my boremsıa za doverıe». (O.Damaskın Neıtralnaıa pozısııa jýrnalıstov, 16.12.2013, obdamaskin.livejournal.com)

Úshinshiden, jýrnalıstiń óz kásibine degen adaldyǵy. Bul týraly telejýrnalıst Darhan Ábdik bylaı deıdi: «Azat adamdardyń qoǵamynda repýtasııa mańyzdy. Búgin kásibinde ótirikke barǵan adamnyń sózine erteńgi kúni eshkim senbeýi kerek. Ol adam sol kásipten ózi ketýge májbúr bolýy kerek. Ol meıli jýrnalıstıka, saıasat nemese bıznes bolsyn». (Dútbaeva N. «Búgingi jýrnalıstıka: qonysy men órisi», «Qazaq ádebıeti» gazeti, 23.06.2017 jyl)

Tórtinshiden, «bir eli aýyzǵa tórt eli qaqpaq»;

Besinshiden, etıka máselesi tikeleı jýrnalıstiń ishki senzýrasynan bastaý alatyny jasyryn emes, ıaǵnı onyń ishki mádenıeti joǵary bolýy kerek.

Altynshydan, qazirgi kezde sóz qadirin túsiner, sóz parqyn baǵalar jýrnalıster az degendi jıi estımiz. Bul pikirdiń jany bar, biraq eń qaýiptisi - qazirgi qalam ustaǵan jandardyń abaılamaı sóz aıtyp, kópshiliktiń obalyna qalýy bolar edi.

Etıka máselesine kelgende qazirgi tańda jýrnalıster tarapynan jıi oryn alatyn kemshilikterdi tómendegideı toptastyrýǵa bolady:

Birinshiden, búgingi kúnde jýrnalıstıka kásibin óziniń jeke bas múddesine paıdalaný jaıttary kóptep kezdesedi. Jýrnalıst Qasym Amanjol aıtpaqshy, «Jýrnalıstıka arqyly óz múddesin túgendegish minezden arylý qajet».

Ekinshiden, jýrnalısterdiń jeke tulǵalardyń jeke basyna tıisý jáne tanymal tulǵalardyń otbasylyq problemalaryn sóz etý derekteri jıiledi, bul olardyń sóz bostandyǵy deńgeıiniń qanshalyqty ekenin kórsetedi.  

Úshinshiden, asyǵys baılam jasaý, bolǵan oqıǵanyń aq-qarasyn teksermeı jahanǵa jar salý.

Tórtinshiden, ásiresaqtyq, bul týraly tanymal jýrnalıst Dáýren Qýat bylaı deıdi: «jýrnalısterdiń ózin-ózi shektep, ózderine ózderi senzýra qoıyp alǵany ras. Bunyń ózi bizdegi «kózge kórin­beıtin» senzýranyń pármeninen shyǵyp otyrǵan jaıt. Aqparattyń erkin taraýy úshin, sóz bostandyǵy úshin, árbir ótkir maqala úshin jýrnalıst pen bas redaktor baryn salyp kúrespese, qarsy turmasa, onda senzýra kúsheıe beredi. BAQ óledi. Rasynda, BAQ qyzmet­keriniń jeke basynyń qaýipsizdigi men tynyshtyǵy halyqqa  shynaıy aqparat jetkizýge  kedergi bolmaýy kerek!»(Imambaeva D.Búgingi BAQ jáne sóz erkindigi, «Aqıqat» jýrnaly, 28.09.2016). Al reseılik «Eho Moskvy» radıostansııasynyń bas redaktory Alekseı Venedıktov bul másele týraly: «Glavnaıa problema rossııskıh medıa – eto samosenzýra; lıýdı pýgaıýtsıa ranshe, chem chto-to proıshodıt. No eto professııa ne dlıa pýglıvyh. Vy vsegda nastýpaete na chı-to ınteresy, daje eslı pıshete o balete. Jýrnalıstıka – odna ız samyh rıskovannyh professıı v mıre»(O.Damaskın Neıtralnaıa pozısııa jýrnalıstov, 16.12.2013, obdamaskin.livejournal.com).   

Besinshiden, sóz bostandyǵy degen uǵymǵa jeńil-jelpi qaraý. Al shyn máninde «Sóz bostan­dyǵy degende, shyndyqty aıtýǵa kim qabiletti, kim quzyretti?" degen máse­leni esten shyǵarmaý kerek. Meıli ol jýrnalıst bolsyn, basqa bolsyn, sol jazaıyn dep otyrǵan shyndyqtyń óze­gine sanasymen boılaı alsa, keńinen qarap, ony qoǵamdaǵy zańdarmen úıles­tirip aıta alsa, sóz bostandyǵyn paı­dalaný degen osy. Al, shyndyqty tek maman ǵana aıta alady. Aıtalyq, táýel­siz basylymdardyń sózi ótimdi bo­lýy­nyń bir sebebi, onda jazatyndardyń kóbi kásibı jýrnalıst emes, belgili bir sa­la mamandary. Jalpy, sóz bostandyǵy qoǵamnyń saıası-azamattyq deńgeıimen de anyqtalady» (pýblısıst-fılosof Ábdirashıt Bákiruly) (Imambaeva D. Búgingi BAQ jáne sóz erkindigi, «Aqıqat» jýrnaly, 28.09.2016).

Bul jerde kásibı jýrnalısterdiń saıası jáne quqyqtyq saýattylyǵy mańyzdy ról atqarady.

Altynshydan, qazaq jýrnalısteriniń ózara aýyzbirshiliginiń joqtyǵy, jýrnalıstik yntymaqtastyqtyń bolmaýy der edik. Buǵan búgingi kúnde bul baǵytta qordalanyp qalǵan máseleniń kóptigi aıǵaq bolady. Áli kúnge deıin jýrnalıster mártebesiniń aıqyndalmaı otyrýynyń bir ushyǵy da osynda jatqan sııaqty.  Osy oraıda ashy da bolsa shyndyq jýrnalıst Qasym Amanjoldyń myna pikirin alǵa tartsaq artyq etpes: «Jýrnalısterdiń mamandyq deńgeıinde bir-birine jany ashymaıtyn dárejege jetýi, jaı ǵana áriptestik turǵyda da kómek kórsetýge qulyqty bolmaýy – olardyń dárejesiniń túsip, jaı ǵana oryndaýshy usaq-túıek fýnksıonerge aınalǵanyn bildiredi».

Jýrnalıst mártebesine qatysty Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń: "Bul óte ózekti másele. Bul máseleni jaqsylap qaraýymyz kerek. Men úkimetke tıisti tapsyrma beremin. Keleshekte, eger qajet bolsa, jýrnalısterdiń mártebesi týraly tıisti zań qabyldaımyz. Ne bolmasa, men ózim prezıdent retinde sheshim qabyldaımyn", - degen pikiri kókeıimizge úmit otyn uıalatady.

El múddesin túgender jýrnalısterdiń óziniń kásibı joǵyn túgendeýge kelgende qulyqsyzdyq tanytýy, yntymaqtastyq tanytpaýy - bárimizdi oılandyratyn másele.

Oryntaı Oshanova,

fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty,

dosent.

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir