• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
07 Jeltoqsan, 19:04:42
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

19 Qarasha, 2019 Aımaqtar

Túrik baýyrlar tarıhty umytpaıdy

Ahyska túrikteri túrki halyqtarynyń quramyndaǵy taǵdyry kúrdeli, tarıhı taǵdyry aýyr ulttardyń biri. Bul halyqtyń ornalasýy qazaq jerinen alysta, tildik baılanystary alshaq bolǵanymen, taǵdyr ol halyqty totalıtarlyq qoǵamnyń zulmat jyldarynda qazaqtarmen bir shańyraq astynda tabystyrdy. Sodan da Jambyl jerin meken etken ahyshalyqtardyń keshegi tarıhy men búgingi taǵdyry jambyldyqtardy da beı-jaı qaldyrmaıdy.

«Ahyska» túrikteri – Stalın rejımimen 1944 jyly qarashada Orta Azııa men Qazaqstan aýmaǵyna qonys aýdarǵan kóptegen halyqtardyń biri bolyp keledi.

14 qarasha 1944 jyly Grýzııanyń Túrkııamen shektesetin shekaradaǵy Aspındza, Ahyska, Adygıýn, Ahılkelek jáne Bogdanovka sekildi aýdandarynan ahyska túrikterin Orta Azııaǵa kúshtep qonys aýdartty.

Mine, búginde Jambyl oblysyn meken etken Ahyska túrikteriniń jer aýdarylyp kelgenderine 75 jyl toldy. Ataýly dataǵa oraı «Ahyska» túrik etnomádenı birlestiginiń Jambyl oblystyq fılıaly qoǵamdyq birlestigi as berip, náýbetti jyldary ómirden ótkenden qurbandardyń qurmetine quran súrelerin baǵyshtady. Jalpy túrik halqynyń jergilikti jerdegi turǵyndary jyl saıyn 14 qarashada ata- baba rýhyna arnap as berýdi dástúrge aınaldyrǵan. «Ahyska» túrik etnomádenı birlestiginiń Jambyl oblystyq fılıaly qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Mahmýtjon Davrıshev bul bas qosýdyń ár jyl saıyn jalaǵasa beretindigi jáne osy jolǵy asqa jastardyń qatysýy osy úrdisti urpaqtan urpaqqa jalǵastyratynyna senetindigin aıtty.

Sonymen qatar, as ústinde taǵdyr tyrnaǵy batqan túrik halqynyń tarıhy týraly oblystyq assambleıanyń hatshylyq meńgerýshisi Qojaeva Marjan, túrik etnosynyń aqsaqaldar alqasynyń tóraǵasy Zýlfarov Ibragım, QMDB Jambyl oblysyndaǵy ókil ımamy Jumaǵul Qanat estelikter men eske alýlar aıtyp, 1944 jyly qurban bolǵan ata babaǵa arnalyp oqytylǵan uran aıattary qabyl bolsyn dep tiledi.

Jıyn barysynda tarıh tolqynynan syr sherter arnaıy daıyndalǵan beıne rolıkter kórsetildi.

Tarıhqa kóz júgirtsek...

Ishki ister halyq komıssarıatynyń resmı derekterine qaraǵanda 1944 jyldyń jeltoqsan aıynyń ortasynda 92 307 adam, onyń ishinde er azamattar – 18.923 (qarııalar men múgedekter), – 27.399 áıelder, 16 jasqa deıingi balalar 45.085 bolatyn. Eń alǵashqy eshelondar Tashkent oblysyna 9 jeltoqsan 1944 jyly keldi. Qonys aýdarýshylardyń ekinshi jartysy Almaty, Jambyl, Qyzylorda jáne Ońtústik Qazaqstan oblystaryna 22 kúndik joldan keıin kelip jetti. Qazaqstanǵa qonys aýdarýshylar sany 6300 otbasyn qurady, ıaǵnı 27 833 adam (Baratashvılı, 1998: 12). Olarǵa tek 3 kúndik tamaqtaryn alsyn dep buıryldy, biraq olar 20 kúnnen astam jol ISSN 1563-0269 Journal of history. №1 (88). 2018 181 Tursun H.M., Omaralıev I.M. júrdi. Jol boıy taýarǵa arnalǵan vagondarda 40 myńǵa jýyq adam sýyqtan jáne ashtyqtan mert boldy. Sebebi, ol vagondar adam jaǵdaıyn esh qanaǵattandyrmady. Birinshiden, vagondardyń ishine 20-30 otbasyn syıǵyzdy. Ekinshiden, ol vagondar eshqandaı jylýlyqqa ıkemdelmegen. Ishki ister halyq komıssarıatynyń resmı derekterinde mynandaı kórsetiledi: «Qonys aýdarýshylarǵa eshqandaı ekssess júrgizilgen joq jáne olarǵa jol boıy árbir stansııada toqtap ystyq tamaq berildi» dep jazylǵan bolatyn. Biraq ol maǵlumattardyń burys ekendigi belgili. Túngi saǵat 12-de áskerı kıimdegi adamdar túrikterdiń úılerine kelip, olardy óz turǵylyqty jerlerinen evakýasııalady. Soǵys bitken soń olardy qaıtadan óz úılerine ákep jaıǵastyramyz degen ýáde áli kúnge deıin orandalǵan joq. Túnniń jartysynda kim ne alaryn bilmeı, eshqandaı daıyndyqsyz tek qujattaryn alýǵa úlgerdi. Jer aýdarylǵandardy taýar vagondaryna salyp, syrtynan qulyptap tastady. Vagonnyń ishinde ashyqqandar syrttan kómek suraı almady, dáretke shyǵaıyn dese esik qulyptalǵan, ishi boran, sebebi dalada qarasha aıy jáne vagonnyń ishinde pesh ornatylmaǵan. Osynyń saldarynan qanshama adamdar jolda úsip, qaıtys boldy. Arnaıy málimetterde KSRO Ishki ister halyq komıssarıatynyń deregi boıynsha 1948 jyldyń maýsym aıy boıynsha 14895 adam qaıtys boldy dep keltiredi. Shyn mánisinde alǵashqy alty aıda 37 myń adamǵa jýyǵy qaıtys boldy, olardyń ishinde 17 myń balalardy qurady (İbrahim Hasanoğlu, 2016: 4). Qonys aýdarǵan túrikterdiń eshqandaı qoǵamdyq jáne azamattyq quqyqtary bolmady. Olarǵa Qazaqstan men Orta Azııanyń aýyldyq jerlerine ǵana qonystanýǵa ruqsat berilgen.

Tarıh qoınaýyndaǵy túrik baýyrlardyń bastan keshken ómiri osylaı.

Ár jyldyń 14 qarashasynda Taraz qalasynda jáne Jambyl jeriniń ár aýdanynda túrik halqy ata-babalaryna arnap as berip, quran baǵyshtaýdy ádetke aınaldyrǵan.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir