• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
09 Jeltoqsan, 15:05:50
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

14 Qazan, 2019 Barlyq aımaqtar

Daý-janjaldy retteýde tatýlasý ortalyqtarynyń qandaı paıdasy bar?

Arazdyqtan góri adamdardy tatýlastyrý negizgi mazmunǵa aınalýy tıis

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Aqordada Joǵarǵy sot tóraǵasy Jaqyp Asanovty qabyldady. Maqsat – bireý. Azamattardan túsken shaǵymdardy qaraý, naqty aıtqanda ádiletti qaraý. Sonymen qatar, halyqtyń sotqa degen senimin arttyrý. Bul qashan da kún tártibinde turǵan másele, Prezıdent muny Joǵarǵy sot tóraǵasymen bolǵan bolǵan áńgimede ashyq aıtty.  Toqaev Joǵarǵy sot tóraǵasyna sapaly sýdıalar korpýsyn jasaqtaý jáne olardyń júktemesin azaıtý jáne sotta máseleni ádil qaraý sekildi birqatar tapsyrmalar berdi.

Jalpy halyqtyń ádildik izdep, sotqa júgine bermesi úshin ne istelinýi kerek? Bul salada búgingi tańda aýqymdy jumystar júrgizilip jatyr. «Sot tóreliginiń 7 túıini» atty baǵdarlama qabyldanǵany belgili. Dál osy baǵdarlamada «Sotsyz tatýlasý ortalyǵy» degen bar. Bul  másele búginde kókeıkesti bolyp tur. Halyq úshin. О́ıtkeni ádildik izdegen adam aldymen qaıda barady, sotqa talap aryzyn tastaıdy. Biraq onsyz da júktemesi kóp sýdıalar úshin adamdardyń nemese eki taraptyń tatýlasqany kerek. Shetelderde osy másele jedel sheshiledi. Arazdasqan adamdar men kelisimge kele almaǵandardyń máselesin  sotqa deıingi tatýlasý ortalyqtary sheshedi. Mundaı ortalyqtarda psıhologtar, zańgerler, konflıktolog sekildi arnaıy mamandar jumys isteıdi.

Prezıdent Toqaevtyń aıtyp otyrǵany beker emes. Qazir Prezıdent tapsyrmasyna  oraı barlyq jerle tatýlasý ortalyqtary qurylyp jatyr. Al munyń qanshalyqty paıdasy bar?

  1. Bul arazdasqan nemese ádildik izdegen eki jaqqa tıimdi.

  2. Osyndaı ortalyqtar arqyly daý-janjaldy retteý mádenıetimiz qalyptasady.

  3. Aǵaıyn arasyndaǵy arazdyq sotta jalǵassa, baýyrlastyqqa syzat túsedi. Sondyqtan mundaı ortalyqtyń tıimdiligi zor.

  4. Tatýlasý ortalyqtary «daý-janjal sotta ǵana ǵana sheshiledi» degen keńestik kezeńnen qalǵan qasań kózqarasty qurdymǵa jiberedi.

  5. Eger túıindi máseleler tatýlasý ortalyqtary arqyly rettelse, is sotqa barmaı-aq jedel sheshiledi.

  6. Munyń taǵy bir tıimdiligi talap -aryz úshin baj salyǵyn tólep, zańger jaldaýdan qutylasyz, shyǵyn óte az ketedi.

  7. Qarsy tarappen, eger ol sizdiń kásiptegi áriptesińiz bolsa, jumysyńyzdy odan ary jalǵastyrasyz.

  8. Al aǵaıynyńyz bolsa, onda kóńilińizde dyq qalmaı, baýyrlastyq, týysqandyq sezim odan ary jalǵasady.

  9. Qalaı aıtqanda is sotqa tússe,  emosııaǵa berilip, artyq sóz aıtyp qoıýyńyz múmkin. Sol úshin ortalyqtyń mamandaryna júginýdiń paıdasy zor.

  10. Sondyqtan da qol alysyp, tatýlasý ortalyǵynda áriptesińizben nemese týysyńyzben mámilege kelgenińiz abzal. Eń durys amal osy.

Jalpy tatýlasý burynnan ata-babamyzdan qalǵan ulttyq qundylyq. Sondyqtan baıyrǵy qundylyq búgingi kúnge oraılastyrylyp, is kelisimdi jaǵdaıda júzege asyp jatsa, bul eń aldymen eki tarapqa abyroı, qýanysh ekendigi sózsiz.

Bul neni bildiredi? Eń aldymen sot júıesi salasynyń  ashyqtyǵyn, móldirligin jáne shynaıylyǵyn kórsetedi. Naqty aıtsaq, 2010-2020 jyldarǵa arnalǵan quqyqtyq saıasat tujyrymdamasynda «sot júıesiniń ashyqtyǵy men aıqyndylyǵy deńgeıin arttyrý qajet» dep atap kórsetilgen. Demek, bul halyqtyń sot júıesine degen senimin arttyrý. Prezıdent Toqaevtyń da Joǵarǵy sot tóraǵasyn qabyldaýy beker emes. О́ıtkeni ádildik izdegenniń bári de sotqa júgine berse, birinshiden sýdıaǵa da ońaıǵa soqpaıdy. Ekinshiden, arazdyqtan góri adamdardy tatýlastyrý negizgi mazmunǵa aınalýy tıis. Zańdy izgilendirip, adamdar arasynda  jyly qatynasty arttyrý da memlekettiń mańyzdy saıasatynyń biri. Arazdasqannyń bárin sottaý mindet emes. Sondyqtan da Prezıdent tapsyrma bergendeı, qoǵamdy izgilendirý basty maqsatqa aınala bastady.

Qazir barlyq oblys ortalyqtary men iri qalalarda tatýlasý ortalyqtary qurylǵan, tipti halyq kóp qonystanǵan shaharlarda tatýlasý kabınetteri de jumys isteıdi.

Joǵarǵy sottyń baspasóz qyzmetinen bergen derekterge nazar aýdarsaq, búgingi kúnde respýblıka boıynsha 50-ge jýyq tatýlasý ortalyǵy men 1000-nan astam tatýlastyrý kabınetteri jumys istep tur. Saýalnama nátıjesi azamattardyń 90 paıyzynyń osy jobany, atap aıtqanda, «Tatýlasý: sotqa deıin jáne sotta» jobasynyń durys nátıje berip jatqanyn aıtqan. Demek, budan shyǵatyn qorytyndy ne?

Tatýlasý ortalyqtary arazdasqan  adamdardy mámilege keltirip qana qoımaı, olardyń qarym-qatynas mádenıetin qalpyna keltiredi. Jalpy keıingi kezde adamdar da birden sotqa barmaı, máseleni aldyn ala sheshýge bolatynyn túsine bastaǵandaı. Olar aldymen tatýlasý ortalyǵyna barady. Joǵarǵy Sottyń baspasóz qyzmeti bergen derekterge sensek, qazirdiń ózinde azamattardyń 55 paıyzǵa jýyǵy  medıatorlardyń eńbeginen keıin bir-birine renishiniń joǵyn aıtqan. Olar tatýlasý ortalyǵy mamandarynyń jankeshi eńbeginen keıin ymyraǵa kelip,  tatýlasqan kórinedi.

Demek tatýlasý ortalyǵy kerek, onyń orasan zor tıimdiligi bar. О́ıtkeni eki tarap qol alysady. Odan keıin bul másele qaıtadan qozǵalmaıdy, kún tártibine shyqpaıdy. Zań tilimen sóılesek, mundaı tatýlasý ortalyqtary arqyly mámilege kelgen adamdarda eshqashan kináli jaq bolmaıdy. Munyń eń úlken paıdasy da osy.

Erkin Qaldan, sarapshy

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir