• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
12 Jeltoqsan, 02:43:15
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

14 Qarasha, 2019 Aımaqtar

Uıysqan uıǵyrlardyń salttyq ereksheligi

Jambyl óńirinde turatyn uıǵyr halqy ejelden kele jatqan, ata-babalary qadir tutqan dástúrler men salttaryn, ádetteri men ǵuryptaryn asa qadirleı otyryp, olardy mura retinde óz urpaqtaryna qaldyryp keldi. Oǵan dálel oblystyq Assambleıadaǵy Mahmýd Qashqarı atyndaǵy uıǵyr etnosynyń salt-dástúr, ádet-ǵuryp dáripteıtin is-sharalardy jıi ótkizýi, dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Sondaı-aq, Jambyl jerin meken etken uıǵyr halqynyń jastary óte belsendi ári elgezek keledi. Bizdiń túsinýimizshe uıǵyr otbasy kóp balaly bolýdy unatady. Olar úı salǵanda balalarynyń sanyna qaraı birneshe bólmeni jalǵastyryp salýdy dástúr etken ulttardyń sanatynda. Iаǵnı olar aýla tazalyǵyna erekshe mán beredi. Sonymen qatar otbasy tárbıesinde balany jastaıynan eńbekke úıretýge, ata-anasyn qadirleýge, basqa túsken aýyrtpalyq, qıyndyqtardy jumyla kóterisýge, týystyq paryz sanaý olarda jazylmaǵan zań bolyp sanalady.

Sonymen qatar jastardyń turmys qurýy ata-ananyń uıǵarýy boıynsha iske asyrylady. Uıǵyrlardyń arasynda ana jaǵynan úsh atadan keıin (shóbereden keıin) bir-birimen turmys qura beredi. Uıǵyrlarda jastaıynan aıttyryp qoıý zańy saqtalǵan. Qımas dostardyń birinde qyz dúnıege kelse, balamyz sizdiń úıdiń qyzynyń «qulaǵyn tistep» qoıypty dep quda bolý nıetin bildirgen. Mundaı dástúr qazaqta da bar. Máselen bel quda, besik quda bolý dástúrleri.

Ata-ana kámeletke tolǵan balasyn úılendirý úshin quda bolatyn úıge «elshi» jiberedi. Elshiniń mindeti úıdiń turmys jaıyn baıqaý, aýladaǵy oshaqtardyń áktelýine qarap, sol úıdegi boıjetkenniń eńbekkerligin baǵalaý. Eger ol úı ıeleri kóńilinen shyqsa, elshi kelgen maqsatyn bildiredi. Elshi eki-úsh ret kelip, eki jaqty bir sheshimge keltirýge at salysady. Sodan keıin qyzdyń áke-sheshesi toı ótkizýge kelisim beredi. Toı ýaqyty kelisilgen soń tátti shaı, salyq shaı, qudalyq shaılar ótkiziledi. Ár shaıdyń ózindik qyzmeti bar. Máselen, tátti shaıǵa qudalarǵa arnap 20-30 tabaq tartyp, ár tabaqta shaıǵa qajetti tandyr nan, órik-meıiz, jańǵaq, qant-kámpıtter, samsalar jáne t.b. salady. Qalyńdyqqa kıim, ár túrli syılyqtar ákelinedi. Al salyq shaıdyń máni óte joǵary, óıtkeni osy salyq shaıda qudalardyń kelisimge kelýi nemese kelisimniń buzylýy da múmkin. Salyq shaıda toıǵa soıylatyn mal, bólinetin qarjy, syılyqtardyń túrleri kelisiledi. Qyzdy qoldan uzatý ata-ana úshin úlken abyroı sanalady. Qyzdy alyp qashý degen bolmaıdy.

Qalyńdyqtyń úıindegi toıdy kúıeý jigittiń ata-anasy atqarady. Toıdan bir kún buryn toıǵa qajetti jabdyqtar qyzdyń úıine ákelinedi. Qalyndyq jaǵy qudalaryna qurmet kórsetip, aldynan arqan keredi.

Toı ústinde kúıeý jigit joldastarymen sálem berýge kelgeni habarlanady. Kúıeý jigit tabaldyryqty attaǵanda aıaq astyna kilem tóseledi, basyna taqııa kıgiziledi. Munyń syry sol otbasyna múshe, ıaǵnı bala boldy degen qurmet.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir