• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
14 Jeltoqsan, 09:41:24
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

31 Qazan, 2019 Ǵylym-bilim

Professor Rabıǵa Syzdyq jáne emle máselesi (2-bólim)

III Túbir sózderdiń jazylýy

17. Sóz tirkesindegi jeke sózder estilýinshe (aıtylýynsha) jazylmaı, negizgi tulǵalary saqtalyp jazylady. Mysaly: ala at (alat emes), bara almaımyn (baralmaımyn emes) qara kóleńke (qara gólóńke emes), kók oramal (kóg oramal emes), aq laq ( aǵ laq emes), barsa ıgi edi (barsıgedi emes), kelse ıgi edi (kelsıgedi emes), baryp pa eken (baryppeken emes).

18. Orys tilinen engen ataý sózderdiń tulǵasy negizinen orys orfografıasy boıynsha, al qazaq álipbıinen shyǵarylǵan áriptermen kelgen sózder ol dybystardyń tańbasyn almastyratyn áriptermen jazylady. Mysaly: vagon, gıdrologıa, bıologıa, komıtet, agronom, agrotehnıka, pedagog, medıtsına, sport, hırýrg, konstıtýsıa, klýb, kıno, radıo, advokat, raketa, molekýla, býdjet, kredıt, bank, transh.

Eskertýss, ll, kk, tt sııaqty birkelki eki árippen kelgen kirme sózderdiń sońyndaǵy qos áriptiń bireýi túbir túrinde de, qosymsha jalǵanǵanda da  túsirilip jazylady. Mysaly: progres – progreske, metal – metaldar, gram – gramy, bal (baǵa) – bes baldyq júıe, Donbas – Donbastan.

Orys tilinen kelgen birqatar kirme sózder, ásirese turmys-saltqa qatysty zat, buıym ataýlary dybystalýy qazaqsha qalyptasqan túrinde jazylady. Mysaly: jáshik, báteńke, sireńke, bojy,  bókebaı, bóshke, qalash, shógen, kir (gıra), keli (kılo), sot, bolys, oblys, zaýyt, taýar. Sońǵy daýysty dybysyn túsirip qalyptasqan gazet, mınýt, granat, sıfr, koordınat sııaqty on shaqty sózden basqa kirme sózderde sońǵy a dybysy túsirilmeı qoldanylady jáne solaı jazylady: optıka, kasseta, kantata, kapsýla, tırada.

19. Arab, parsy tilderinen engen sózder negizinen qazaqsha dybystalyp ózgergen kúıinde jazylady. Mysaly: ádil, amal, peıil, aqpar, álem, mektep, pán, kitap, buqara.

Kirme arab sózderiniń ishinde eki-úsh túrli maǵynany bildirý úshin tulǵasyn sál ózgertip qalyptastyrylǵandary sol eki-úsh varıantta jazylady. Mysaly: úkimet jáne ókimet, habar – aqpar, áreket – hareket, peıil – pıǵyl, aqıret – aqyret (kebin), málimet – maǵlumat, qazyna – qazıne (qazıneli qara nar), qazir – ázir, qaqy – aqy – quq, haq – aq, ǵashyq – asyq, ǵylym – ilim.

Arab, parsy tilderinen engen birqatar kisi attary árkimniń ár túrli hat qoıýyna baılanysty sol qalyptasqan kúıinde jazylady. Mysaly: Hasan, Hasen; Záýre, Zýra, Zýhra; Bátıma, Fátıma, Pátıma; Qalı, Ǵalı, Álı, Áli;  Júsip, Túsip, Núsip; Omar, Ǵumar;

IV. Bólek jazylatyn sózder

20. Kúrdeli ataýlardyń (memleket, respýblıka, mekeme, uıym attarynyń) árbir sózi bólek jazylady. Mysaly: Qazaqstan Respýblıkasy, Mádenıet mınıstrligi, Qazaqstan Respýblıkasy Ishki ister mınıstrligi, Jazýshylar odaǵy, Aktsıonerlik qoǵam.

21. Eki zat esim qatar aıtylyp, bir ǵana zatty, qubylysty, uǵymdy atap, aldyńǵysy sońǵysynyń tegin (neden jasalǵanyn), nege, kimge arnalǵanyn, nemen jumys isteıtinin jáne ózge zattardan ajyratylatyn belgilerin bildirse, olar bir-birinen bólek jazylady, mundaı kúrdeli tirkesterdiń aldyńǵy sózi anyqtaýshy, sońǵysy anyqtalýshy bolyp keledi. Mysaly: jol azyq, aǵash kúrek, temir kúrek, tas jol, sý dıirmen,  jel dıirmen,  san et, qol et, surpe et, ul bala, qyz bala, mysyq murt (jigit), ala bult.

22. Kúrdeli san esimderdiń, kúrdeli syn esimderdiń árbir sózi bólek jazylady. Mysaly: on bir, on segiz, jıyrma bir, jıyrma segiz, júz on jeti, eki júz jetpis tórt, bir myń toǵyz júz elý úsh, tórt jarym, otyz eki jarym; qara ala, kók ala, qara kók, aq sur, qula qasqa, qula jıren, tory tóbel, aq shabdar.

23. Kúrdeli etistikterdiń árbir sózi bólek jazylady: Mysaly: jaza ber, jazyp otyra ber, júgire jóneldi, júgirip ala jóneldi, bara almady, bara almaı qalyp edi, jyǵylyp qala jazdady.

24. Esim, elikteýish sózder men etistikterden quralǵan kúrdeli sózderdiń árbir sózi bólek jazylady. Mysaly: qyzmet etý, jumys qylý, járdem etý, shap etti, lap qoıdy, tap berdi, qol shapalaqtaý, dý ete túsý, baj etti.

25. Idıomalyq, frazalyq tirkesterdegi árbir sóz bólek jazylady. Mysaly: taıaq jedi, boı urdy, bas tartty, bas burdy, qol jalǵap (jiber), qol ushyn (berdi).

Birge jazylatyn sózder

26. Tulǵasy ózgertilip baryp birikken sózder qosylyp jazylady. Mysaly: búgin, bıyl, qystygúni, kúzigúni, jazdygúni, alańǵasar ashýdas, belbeý, apar, áper, túregeldi, erǵashti, jarǵanat, qaraǵash, altatar, kógónis, kógala (myljyń), kógala (qoıdaı sabaý).

27. O basta ıdıomalyq, frazalyq tirkester bolǵanymen, termındik, ataýyshtyq mánge ıe bolyp birigip ketken tulǵalar qosylyp jazylady. Mysaly: aqsaqal, atqaminer, kózqaras, aqsúıek, oıtolǵaq, oıtúrtki (bular emle sózdikterinde kórsetiledi).

28. Esh, ár, keı, bir, qaı, álde sózderimen birikken esimdik, ústeý sózder túbir tulǵalary ózgertilmeı, birge jazylady. Mysaly: árkim, árbir, árdaıym, árqashan, eshbir, eshkim, eshqandaı, eshteńe, keıbir, qaıbir, qaısybir, birdeńe, birneshe, birtalaı, biraz, birsypyra, birjolata, biryńǵaı, birkelki, birqydyrý, áldeqalaı, áldeqaıda, áldeqandaı, áldeqashan.

Eskertý. Esh, ár, keı, bir, qaı, álde sózderi zat esimdermen tirkeskende, bólek jazylady. Mysaly: esh adam, ár bala, qaı úı, keı adam, bir jumys, álde jylqy, álde sıyr.

29. Eki túbirden quralyp, ǵylymnyń ár alýan ( saıası-áleýmetik, lıngvıstıkalyq, fılologıalyq, bıologıalyq, astronomıalyq, fızıka-matematıkalyq, hımıalyq t.b.) salasynda termındik mánge ıe bolǵan ataýlar bastapqy tulǵalaryn saqtap, birge jazylady. Mysaly: baspasóz, ónerkásip, kásipodaq, arasalmaq, araqatynas, kelissóz, kózqaras, eńbekkún, qonaqasy, kempirqosaq, shoqjuldyz, ottegi/ottek, sýtegi/sýtek, qostotyq, úshburysh, kópmúshe, tozańqap, gúltaban, tamyrjemis, sútqorektiler, sózjasam.

30. Ataýlyq mán alǵan jáne ár túrli jurnaqtar jalǵaný arqyly bir uǵymdy bildiretin sózge aınalǵan turaqty tirkester birge jazylady: aqkóńil, aqkóńildi, basbuzar, basbuzarlyq, jatjerlik, basqatyrýshylyq.

31. Adamnyń ár alýan jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterin, minez-qulqyn, túr-turpatyn sýrettep (beınelep) ataıtyn aqkóńil, aqpaqulaq, aqpeıil, erjúrek, bezbúırek sııaqty turaqty tirkester qosylyp jazylady. Olar -dy/-di, -ty/-ti, -lyq/-lik degen jurnaqtarmen de keledi: aqkóńildi, aqpaqulaqtyq, aqpeıildi, aqjúrekti, bezbúırektik. Bular sózdikte bir sóztizbe túrinde álipbı retimen beriledi.

32. -lyq/-lik, -dyq/-dik, -tyq/-tik, -shylyq/-shilik, -ly/-li jurnaqtary arqyly jasalyp, bir uǵymdy bildiretin sózge aınalǵan tirkesterdiń syńarlary da qosylyp jazylady. Mysaly: kóztartarlyq, jatjerlik, bógdetildik, adamsúıgishtik, malsharýashylyq, jantúrshigerlik, sútqorekti, ashatuıaqty, kópshilikqoldy.

33. Aldyńǵy syńary bir sózimen, keıde sońǵy syńaryna -ym/-im jurnaǵy jalǵanyp jasalǵan ólshem ataýlary birge jazylady. Mysaly: birkósh (jer), birýys (topyraq), birýys (bolyp qalý), sútpisirim (ýaqyt),  kózkórim (jer).

34. Birinshi syńary zat esim, keıde etistik, ekinshisi -ty/-ti, -dy/-di jurnaqty ótken shaqtaǵy etistik nemese -pa/-pe, -ba/-be jurnaqty sóz bolsa, mundaı beıneli tirkester qosylyp jazylady. Mysaly: alypqashpa (sóz), júrekjardy (qýanyshty habar), jolsoqty (bolý), pyshaqkesti (tyıylý), qaǵazbasty (bolý), baýkespe (ury).

35. Eki, keıde úsh túbirden quralǵan ań-qus, jan-janýar, qurt-qumyrsqa, ósimdik ataýlary túbir tulǵalary saqtalyp, birigip jazylady. Mysaly: qosaıaq, qaraquıryq, aqbóken, tasbaqa, qurbaqa, birqazan, aqqutan, kókqutan, aqqý, qaraqus, esekmıa, ógizshaǵala, jaýjumyr, túıeqaryn, shegirgúl, aıdarshóp, qyryqaıaq, qarakúıe.

Botanıka, zoologıa termınderiniń ishinde mynadaı jolmen jasalǵan kúrdeli ataýlar birikken sóz bolyp, syńarlary qosylyp jazylady:

1) Birinshi syńary aq, qara, sary, kók, qyzyl, ala, boz degen tús ataýlarymen kelgen ań-qus, ósimdik attary jáne qoı, sıyr, túıe, bota, qozy, at, qoıan, aıý, bóri nemese ıt, qum, sý, bal, ý, sor degen jalpy ataýlar  men jeke turǵandaǵy leksıkalyq maǵynasynan aıyrylǵan sóz tirkesi bolyp kelgen termınder qosylyp jazylady: alaqorjyn (tyshqan),  qaraqanat, qarabaı, qarakóz, alabuǵa (balyqtar), qaraquıryq (ań), qumbetege, sýbetege, sıyrjońyshqa, qoıjýsan, qoıqaraqat, bóriqaraqat,  aqqaıyń, qotyrqaıyń,  ıtbúldirgen, ıtqonaq, ýkekire, ýbıdaıyq, balqaraǵaı, balqoǵa

Eskertý. Aq, qara, qyzyl, qońyr sııaqty syn esimder ań-qus, ósimdikterdiń túsin aıyrý úshin qoldanylatyn bolsa, bólek jazylady:  aq aıý, qońyr aıý, qara burysh, qyzyl burysh.

2) Birinshi syńary tústi bildiretin syn esimder nemese ár túrli esim sózder, ekinshi syńary aǵash, shóp, gúl, tiken, japyraq,  tamyr, qus, balyq taýyq, qurt, jıdek,  jemis  sııaqty jalpy ataýlar bolyp keletin  tirkester qosylyp jazylady: qaratorǵaı, qaraǵash, qaraqurt, qarajıdek, qarabıdaı, qyzyljıdek, saryshóp, saraǵash, qarakúıe, qaraqat, qońyraýshóp, sálemshóp, taraqbalyq, kúrketaýyq, túıetaýyq,  qoıanoty, kıikoty, túımejapyraq, sýjapyraq, sútjapyraq, árektiken.

36. Eki túbirden quralyp, termınge aınalǵan tehnıka, sharýashylyq, turmys, mádenıet, óner, sport t.b. salalarǵa qatysty zat, qural jabdyq, uǵym ataýlary men ár alýan mamandyq, kásip, qyzmet ıeleriniń attary birigip jazylady. Mysaly: shańsorǵysh, ettartqysh, besatar, ónertapqysh, jankúıer, bessaıys, aqsúıek, qosqulaq, aqqulaq, soqyrteke, baltamtap (oıyn attary), betashar, toqymqaǵar, aqsarbas ( yrym, dástúr ataýlary),  toǵyzqumalaq, asataıaq, alypsatar.

37. Ekinshi syńary aralyq, taný, symaq degen sózder nemese birinshi syńary foto, elektr, radıo, avto, avıa, aero, kıno, gıdro, agro, trans, post, ınfra, ýltra, ızo, post, gıper, al ekinshi syńary qazaq sózderi bolyp kelgen tirkester birge jazylady. Mysaly: halyqaralyq, aýdanaralyq, kontınentaralyq, jaratylystaný, shyǵystaný, abaıtaný; fotosýret, elektrustara, radıoqabyldaǵysh, avtoqalam, aeroshana,  kınoqondyrǵy, agrosharalar, ınfraqyzyl, ýltrakúlgin, ızosyzyq, gıdrojazyqtyq, postkeńestik.

Eskertý. Birigip jazylýy dástúrge aınalǵan dúnıejúzilik, búkilodaqtyq, búkilhalyqtyq, qıyrshyǵystyq,  ortazıalyq sııaqty syn esimder osy túrinde jazylady (olar sózdikte beriledi).

38. Eki, keıde úsh sózden quralǵan kisi attary men geografıalyq ataýlar, negizinen, túbiri saqtalyp, birge jazylady, Mysaly: Dosjan, О́tepbergen, Ábdimanap, Mergenbaı, Qartbaı, Taldyqorǵan, Jezqazǵan, Ekibastuz, Qyzyljarqudyq, Aqtúıesaı, Aqdalasar.

Aldyńǵy syńary daýysty dybysqa aıaqtalyp, ekinshisi daýystydan bastalatyn kisi attaryndaǵy qatar keletin eki daýystynyń biri (alǵashqysy) túsirilip jazylady: Qoja+Ahmet – Qojahmet, Tory+aıǵyr – Toraıǵyr, Myrzy+áli – Myrzáli (nemese Myrzaly).

Eskertý. a) Adam attarynyń ishinde bek, han, myrza, áli (álı, ǵalı), sııaqty sózdermen jasalǵan esimderdiń syńarlary da árdaıym birigip jazylady: Myrzaly, Tursynzada, Ábýáli (Ábýálı), Qulmuhambet, Bekmuhambet; sońǵy kezderde baıqalǵandaı jalqy esimderdiń syńarlaryn ajyratyp jazý (Myrza Áli, Bek Muhambet, Sovet han dep jazý tájirıbesi durys emes.

Uly, qyzy sózderi  famılıany jáne ákesiniń atyn bildiretin  sózdermen tirkeskende, jalqy esimge qosylyp jazylady.  Mysaly: Baýyrjan Momyshuly, Muhtar Omarhanuly Áýezov, Sara Sátbaıqyzy Esova.

á) Eki túbirden quralǵan birqatar kisi attary túbir tulǵalary ózgerip birikken túrinde jazylady. Mysaly: Dámetken, Ulbosyn, Ulmeken (Dámeetken, Ulmaeken, Ulbolsyn emes).

b) Ekinshi syńary q, k dybystarynan bastalatyn keıbir kisi attary eki túbirdiń úndesý yńǵaıyna qaraı da jazylady. Mysaly: Kúsepqalı, Qoskeldi, Aıtqoja, Seıitqul, Aqqyz;  aldyńǵy túbir daýysty dybystar men uıań, úndi dybystarǵa aıaqtalǵanda, kelesi túbirdiń basqy dybystary uıańdap, ǵ, g bolyp aıtylsa, ǵ, g áripteri jazylady.  Mysaly: Amangeldi, Nurgeldi, Tóregeldi, Nurǵısa, Nurǵoja, Esenǵul, Qaragóz, Botagóz, Aıǵyz. Al qatań túrde aıtylsa, q, k áripter jazylady.  Mysaly: Ábilqaıyr, Ábdiqadyr, Ábilqasym, Qalamqas, Bıbikamal, Shámshiqamar;

v) Qazaqtyń tól sózderi men arab, parsy tilderinen engen sózderden jasalǵan kisi attary qatarynan  eki daýyssyz dybystan bastalmaıdy,  olardyń ne aldynan, ne ortasynan y, i áripteriniń biri jazylady. Mysaly:  Ysqaq, (Sqaq emes), Ysqaqbaı (Sqaqbaı emes),  Symahan (Smahan emes), Symataı (Smataı emes), Sylanov (Slanov emes), Yrza (Rza emes), Yrzabaı (Rzabaı emes),  Yrsaldy (Rsaldy emes);

g) Attas jerlerdi bir-birinen ajyratý úshin aldarynan qoldanylatyn anyqtaýysh esimder bas áripten bastalyp, bólek jazylady. Mysaly:  Kishi Azıa, Ortalyq Azıa, Úlken Qaraoı, Kishi Qaraoı.

VI. Qos sózderdiń jazylýy

39. Qos sózderdiń barlyq túri defıs (-) arqyly jazylady. Mysaly: dúrkin-dúrkin, úlken-kishi, úlkendi-kishili, aıaq-tabaq, qyp-qyzyl, qolma-qol, kózbe-kóz, qoldy-qolyna, jalt-jult, ózinen-ózi, qaraptan-qarap, neken-saıaq, jón-josyq, saıası-buqaralyq.

Aralarynda da, /de, ta, /te shylaýyn salyp, etistiktiń buıryq raı tulǵalarynan jasalǵan sıpattama tirkester qos sózder sııaqty defıspen jazylady, shylaý sóz birinshi syńarǵa (sózge) qosylyp beriledi: ýda-shý (aıǵaı), aspa-tók (baılyq), urda-jyq (minez) keldi-ket (nemese kel-ket bolyp otyrý).

VII. Qosymshalardyń jazylýy

40. Qosymshalar sózdiń sońǵy býynyndaǵy daýysty dybystyń áýenine qaraı, býyn úndestigi boıynsha, ıa jýan, ıa jińishke bolyp jazylady. Mysaly: jumys-shy-lar-dyń, ınstı-týt-tar, ple-ným-da, belle-ten-der, muǵa-lim-ge, po-lák-ter, peda-gog-tar, geo-log-qa.

Eskertý. Kúná, kiná, shúbá, kýá, ińkár, kúmán, Kúlásh, Kúláı, Mútán sııaqty sońǵy býynynda jińishke á árpi jazylatyn sózderge qosymshalar jińishke jalǵanady, tek barys jalǵaýy men etistik týdyratyn -la jurnaǵy jýan aıtylyp, jýan jalǵanady. Mysaly: kúnásiz, kúnáli  (biraq kináǵa batý, kúnálaý), shúbásiz, shúbáli, (biraq shúbálaný), kýási, kýálik (biraq kýáǵa tartý), kúmánsiz (biraq kúmándaný), Kúláshtiń (biraq Kúláshqa).

41. Sońǵy dybystary rk, rg, nk, ıg, ks, kt, sk, lk, nkt sııaqty daýyssyzdar tirkesine bitken sózderge qosymshalar árdaıym jińishke túrde jalǵanady. Sońǵy k, g dybystarynyń jińishke aıtylýyna baılanysty. Mysaly: parkten, parkke, parki, mıtıngiler, mıtıngige, faktige, faktisi, polkke, polkter, polki, pýnktterdi, ansambilge, ansambili.

Eskertý. Orys tilinde br, bl sııaqty áripterge aıaqtalatyn sózder bir, bil bolyp jazylatyndyqtan, qosymshalar jińishke jalǵanady.

42. Sózdiń sońǵy dybysy qatań bolsa, daýyssyzdan bastalatyn qosymshanyń basqy dybysy da qatań, al sózdiń sońǵy dybysy uıań ıa úndi bolsa, qosymshanyń basqa dybysy da uıań ıa úndi bolyp jalǵanady. Mysaly: astyq-ty, astyq-tan, tabys-pen, aıt-tyr, traktyr-lar, qaǵaz-dar, qum-men, aýyz-ben.

Eskertý. b, v, g, d áripterine bitetin sózderge daýyssyz dybystan bastalatyn qosymshalar tek qatań dybystan bastalyp jalǵanady. Mysaly: shtab-tan, klýb-qa, parad-tan, parad-qa, aktıv-ke, passıv-ke, pedagog-tar, Madrıd-ten.

43. sózdiń sońǵy dybysy s nemese z bolyp, oǵan s, sh dybystarynan bastalatyn qosymsha jalǵanǵanda, túbirdiń sońǵy dybysy ózgertilmeı jazylady. Mysaly: jumysshy (jumyshshy emes), basshy (bashshy emes), sózsiz (sóssiz emes), jazsyn (jassyn emes), kózsiz (kóssiz emes).

44. Sózdiń sońǵy dybysy ı bolyp, oǵan ǵ, g, b dybystarynyń birinen bastalatyn qosymsha jalǵanǵanda, ol dybys ózgertilmeı jazylady. Mysaly: kúnge (kúńge emes), janbaıdy (jambaıdy emes), janǵa (jańǵa emes).

45. -ov, -ev jurnaqtary arqyly jasalǵan famılıalarǵa qosymsha túbir sózdiń sońǵy býynyndaǵy daýysty dybystyń jýan-jińishkeligine qaraı jalǵanady. Mysaly: Ábiltaevqa (sońǵy býyn – taı – jýan), Ábilbekovke (sońǵy býyn – bek), Júsipovtyń (sońǵy býyn – sip).

46. Qosymshalar daýysty dybystan bastalǵanda, túbirdiń sońyndaǵy q, k, p dybystary uıańdap, ǵ, g, b (nemese ý ) bolyp ózgergen túrinde jazylady. Mysaly: taraq – taraǵy, taılaq – taılaǵy, qyzyq – qyzyǵy, júrek – júregi, tik – tigedi, kitap – kitaby, jap – jabady, tap – taýyp – tabady, kep – keýip – kebedi. Biraq qazaqy (at), qalmaqy (er) sııaqty birer sózderdiń túbiri saqtalyp jazylady.

Eskertý. a)  Sońǵy býynda y, i dybystary bar keıbir sózderge daýysty dybystan bastalatyn qosymsha jalǵanǵanda, y dybystary túsip qalady. Mysaly: oryn+y – orny, qulyq+y – qulqy, árip+i – árpi, erin+i – erni, kórik+i – kórki, halyq+y – halqy, oıyn+a – oına, úrik+ek – úrkek (mundaı sózder emle sózdikterinde tolyq kórsetiledi).

á) aýyl, daýys, daýyl, qaýyn, quıyn, túıin birqatar sózderde táýeldik jalǵaýy jalǵanǵanda, y  árpi túsirilmeı jazylady: daýysym, daýyly, qaýyny, quıyny, túıini.

b) p, h dybystaryna aıaqtalatyn kirme sózderge daýystydan bastalǵan  qosymsha jalǵanǵanda, p, h dybystary uıańdamaıdy: prınsıp-i, tıp-in-de – tıpinde, okop-y – okopy, seh-y – sehy, álmanah-y - álmanahy, tarıh-y – tarıhy.

47. nd, mn, kt, ng, mb, sk, ft sııaqty dybystar tirkesine bitetin sózderge qosymshalar y, i dánekeri arqyly qosylady. Mysaly: fond – fondy-ǵa, fond-y-ny, fond-y-dan, fond-y-sy; shrıft – shrıht-i-ge; shtamp – shtamp-y-laý; fakt – fakt-i-ge; mıtıng – mıtıng-i-ge; obıekt – obıek-i-ler, obıekt-i-ge; romb – romb-y-nyń.

48. st, zd dybystar tirkesine bitken sózder túbir kúıinde eshbir ózgerissiz jazylady da, olarǵa qosymshalar jalǵanǵanda, túbirdegi sońǵy daýyssyz túsirilip jazylady. Mysaly: trest – trestiń, tres-ine; vedomst – vedomos-qa, vedomos-y; sıezd – sıez-ge, sıez-i-niń; sotsıalıst – sotsıalıstke, sotsıalıstik.

49. Bas áripterden qysqarǵan sózder tek qana daýyssyz dybystardan tursa, olarǵa qosymshalar sońǵy árpiniń jýan ıa jińishke aıtylýyna qaraı úndesip, ıa jýan, ıa jińishke bolyp, defıs arqyly jazylady. Mysaly: TMD-ǵa, AQSh-qa. Al aralarynda nemese sońynda daýysty dybys áripteri tursa, qosymsha sol dybysqa úndesip, jýan ne jińishke bolyp defıs arqyly jazylady. Mysaly: IÝNESKO-nyń, NATO-ǵa, BUU-nyń.

50. Tyrnaqshaǵa alynǵan sózderge jalǵanatyn qosymshalar tyrnaqshanyń ishine jazylady. Mysaly: Ol óleń “Qazaq ádebıetinde” basyldy; Lev Tolstoıdyń “Soǵys jáne beıbitshiligin” qazaq tilinde de, orys tilinde de oqydyq.

VIII. Shylaý sózderdiń jazylýy

51. Shylaý sózder tómendegishe jazylady:

a) shylaýlar, negizinde, bólek jzylady. Mysaly: sabaqtan keıin, jınalysqa deıin; qaǵaz da, qaryndash ta; qalam men sıa; az ba, kóp pe?

á) aq, aý, aı, mys, mis, dy, di shylaýlary ózderinen burynǵy sózderden defıs arqyly bólinip jazylady. Mysaly: sen-aq, kelmeıdi-aý, ádemisin-aı, barypty-mys, shamaly-aq, kóretin-di, qoı-aq qoı.

b) ma (me, ba, be, pa, pe) suraýlyq shylaýy túbir men qosymsha arasynda qoldanylǵanda, my, mi, by, bi, py, pi bolyp ózgergen qalpynda birigip jazylady. Mysaly kelemisiń? Aıtyppysyń, Sultanbysyń? 

IH. Bas áriptiń qoldanylýy

52. Núkte, suraý, lep belgilerinen keıingi sóılemniń birinshi sózi kóbinese óleńniń árbir joly bas áripten bastalyp jazylady.

53. Jalqy esimder (kisi attary, geografıalyq ataýlar, kásiporyndardyń attary, kitap, jýrnal, shyǵarma, mereke, mekeme, uıym attary t.b.) bas áripten bastalyp jazylady. Mysaly: Abaı Qunanbaev, Maksım Gorkıı, Balqash, Almaty, Aleksandr Fadeevtiń “Jas gvardıa” romany, Naýryz meıramy.

54. Kúrdeli esimderden quralǵan mynadaı ataýlardyń árbir sózi bas árippen jazylady:

a) Eń joǵarǵy memlekettik qyzmet attary men qurmetti ataqtar: Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti, Prezıdent Ákimshiligi, Qazaqstan Halyq Qaharmany;

á) Memleketterdiń, respýblıkalardyń, joǵarǵy mekemeler men uıymdardyń kúrdeli ataýlarynyń ár sózi bas árippen jazylady: Qazaqstan Respýblıkasy, Reseı Federasıasy, Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasy.

Eskertý. Ár túrli mekemelerdiń, bilim-ǵylym oryndarynyń, partıalardyń, uıymdardyń, birlestikterdiń, qorlardyń t.b. kúrdeli ataýlarynyń birinshi sózi ǵana bas árippen jazylady: Syrtqy ister mınıstrligi, Ǵylym akademıasy, Til bilimi ınstıtýty, Ulttyq bank qory, Mádenıet mınıstrligi.

Bulardyń birsypyrasynyń aldynda keletin Memlekettik, Ulttyq, Qazaqstan Respýblıkasy degen sııaqty anyqtaýyshtardyń ár sóziniń bas árippen jazylýy saqtalady: Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Ǵylym akademııasy, Reseı Federasıasy Syrtqy ister mınıstrligi, Memlekettik Qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti, О́zbekstan Respýblıkasy Joǵarǵy soty.

55. Birinshi áripterden qysqarǵan sózderdiń árbir árpi bas árippen jazylady. Mysaly: TMD (Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy), QR (Qazaqstan Respýblıkasy), BUU (Birikken Ulttar Uıymy), AQ (Aksıonerlik Qoǵam), KJD (Kedendik Júk Deklaratsıasy).

Eskertý. Áripterden qysqarǵan sózderdiń birqatary ózge tilderdegi tulǵasymen qoldanylady: NATO, IÝNESKO, GÝLAG, ÝAZ (avto máshınesi).

Alǵashqy sózdiń basqy býynynan, sońǵy sózderdiń bas áripterinen qysqaryp jasalǵan sózderdiń  qysqarǵan býynynyń alǵashqy árpi bas árippen, qalǵan áripteri kishi árippen jazylady, al odan keıingi bas áripterden qysqarǵan tulǵalar sol kúıinde saqtalady. Mysaly: Qaz.Aqparat (Qazaq Aqparat Agenttigi), KAZMUÝ – Qazaq memlekettik ýnıversıteti.

H. Sózderdiń tasymaldanýy

56. Jazyp kele jatqanda jolǵa syımaǵan sóz býyn jigine qaraı tasymaldanady. Mysaly: ala-qan, or-na-las-ty-rý.

57. Eki daýysty dybystyń ortasynda kelgen ı men ý dybystary bar sózderdi býyndaǵanda, bul dybystar kelesi býynnyń basynda keledi jáne solaı tasymaldanady. Mysaly: da-ýys (daý-ys emes), sa-ýat (saý-at emes), da-ıyndyq (daı-yndyq emes), qu-ıyn (quı-yn emes). Al uý, úý, yı, iı qosar áripterdiń ornyna jazylǵan ý, ı áripteri bar sózder býyndalǵanda kelesi býyn daýysty áripten bastalady jáne solaı tasymaldanady. Mysaly: bý-yn, sý-yq, qý-a-qy, qı-yn, tı-yn, jı-yn (tasymaldaýdyń bul túri qazaq tili tabıǵatyna qaraı emes, qosar dybystardy ı, ý degen jalań tańbalarmen jazýǵa baılanysty qoldanylatyn shartty ereje).

Eskertý.  Sóz ishinde úsh daýyssyz dybys qatar kelgende, aldyńǵy jolda eki daýyssyzdy qaldyryp, kelesi jolǵa úshinshi daýyssyz dybys árpin shyǵaryp tasymaldaý kerek. Msyaly: qumyrs-qa, (qumyr-sqa emes), kúńgirt-teý (kúńgir-tteý emes), jańǵyrt-ty (jańǵy-rtty emes).

58. Jazyp kele jatqanda jolǵa syımasa, mynadaı oryndarda tasymal jasaýǵa bolmaıdy:

a) eki, úsh odan da kóp áripterden quralǵan bir býyndy sózder jeke turǵanda tasymaldanbaıdy. Mysaly: aı, kún, karts, pýnkt;

á) sózdiń jeke árpin sol joldyń ózinde qaldyrýǵa da, kelesi jolǵa tasymaldaýǵa da bolmaıdy. Mysaly: ara (a –ra, ar-a emes), alaqan (a-laqan emes);

b) bas áripten qysqarǵan sózderdi tasymaldaýǵa bolmaıdy. Msyaly: BUU B-UU nemese BU-U emes);

v) kisi atynyń qysqartylyp alynǵan áripterin (ınısıaldaryn), famılıadan aıyryp, sol jolda qaldyrmaǵan da, ekinshi jolǵa kóshirmegen de durys: A.S.Pýshkın, M.O.Áýezov, O.O.Súleımenov, (A.-S. Pýshkın nemese A.S.-Pýshkın emes, M.-O.Áýezov, M.O.-Áýezov emes, O-O.Súleımenov nemese O.O.-Súleımenov emes).

g) sıfr arqyly tańbalanatyn sandardy olarǵa qatysty qysqarǵan ataýlarynan bólmeı tasymaldaǵan jón. Mysaly: 25 ga (25-ga emes), 50 sm (50-sm emes), 50% (50-% emes).

Professor Rabıǵa Syzdyq jáne emle máselesi (1-bólim)

Ámirjanova N.

A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty, Til mádenıeti bóliminiń meńgerýshisi, fılol.ǵ.k.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir