30 Qazan, 2019 Ádebıet

Hat jazdym qalam alyp nemese Abaımen syrlasý...

Pravıtelı doljny ne obvınıat lıýdeı v otsýtstvıı patrıotızma, a sdelat vse ot sebıa zavısıashee, chtoby onı stalı patrıotamı Tomas Makoleı

 

Qara taýdyń basynan kósh keledi.

Kóshken saıyn bir taılaq bos keledi,

Qaryndastan aırylǵan jaman eken,

Eki kózden móltildep jas keledi.

O, Abaı! Qasıetti Abaı!

О́zińe málim bul jyr osydan 300 jyl buryn sonaý «Aqtaban shubyryndy, Alqa kól sulamadan» jetken halyqtyń muń-zary, rekvıimi. Osy muńly áýendi tyńdaǵanda boz taılaqtyń moınynan qushaqtap Tólegenniń saıgúligine asylǵan Qyz-Jibekteı «Ień qaıda Aqboz at?» degiń keledi. Iá, ol kez halyqtyń basyna túsken aýyrtpalyq – Jońǵar shapqynshylyǵy bolatyn... Bosqyn eldiń, aýǵan jurttyń  kóz-jasy,tragedııasy osy muńly ánmen tarıhta qalǵan... Odan beri 300 jyl ótti. Biz Táýelsiz, Derbes, azat El boldyq... Shúkir!

Alaıda sol kósh sońǵy bolmaǵan eken. Qazir elden kóshý, ketý etek alyp barady. Jurttyń bári shet elge qonys aýdarýda. Qazaqstannan jyl saıyn kishigirim bir qalanyń turǵyny kóship jatyr.

Ne degen sumdyq! Ne degen masqara! Jáne basym kópshiligi kásibı mamandar. Joǵary bilimdi qolynan is keletin azamattar. Amalsyzdan aýzyma

Arqada qys jaıly bolsa

Arqar asyp nesi bar?  degen shýmaq oıǵa orala beredi.

Nege týǵan Elin, týǵan Jerin tastap myńdaǵan adam qonys aýdarýda? Bul degenińiz kúnderdiń kúninde genofondymyzdyń joǵalýyna ákep soqpaı ma?

Esime Imanǵalı Tasmaǵambetov dosymnyń Maqash pravıtel  jaıly aıtqan áńgimesi túsedi.

Maqash pravıtel HIH ǵasyrda ómir súrgen Atyraý óńirindegi Qurmaǵazy aýdanynda bolys bolǵan tulǵa. О́z kezinde orys patshasy Nıkolaı –II –shimen ımperator Aleksandra Fedorovanyń úılený rásimine qatysqan adam. Sol Maqash pravıtel bolys bolyp turǵanda aýyldyń alty jigiti jylqy urlap barymtamen aınalysypty.  Biraq olar qolǵa túsip Sibirge jer aýdarylatyn bolypty. Sonda aýyldyń aqsaqaldary  Maqash pravıtelge kelgen eken. Maqash bı alǵashynda ol iske aralaspaıtynyn aıtqan desedi. Zań aldynda jaýap bersin depti. Sol kezde ishindegi úlken qarııa:

«Eı,Maqash, biz saǵan kelgende myna balalarǵa ara tússin dep keldik. Biz  alty jigit úshin emes, alpys adamǵa arasha surap, keldik » degen eken. Maqash Pravıtel ań-tań. Qaıdaǵy 60 adam ? degende qarııa: Myna alty   jigittiń belinde  alpys bala ketip bara jatqan joq pa? dep aıtqanda Maqash pravıtel alty jigitti Sibirge jibermeı aman alyp qalǵan eken. Sol sııaqty myna kóship jatqan jigitter qanshama balany óz Otanynan jyraqqa alyp  bara jatyr?

O, Abaı! Qasıetti Abaı!

Iá, bilem... Bireýler maǵan... Onda turǵan ne bar? Ketse kete bersin. Qazaqtyń atyn shet elde shyǵarady deýi múmkin... Iá solaıda shyǵar... Biraq « Tuǵyrynan sańǵyǵan suńqar ońbas, úıirinen qańǵyǵan tulpar ońbas» degen maqaldy qaıda qoıam... Onyń úsitne qolynan is keletin azamattar ketip jatsa...

 Osy jazda bir jumystarmen «Qazaqfılmge» bardym. О́zimniń týǵan shańyraǵym. О́sken ortam. Meniń jastyǵym da, qýanyshym da, jeńisime de, jemisime de kýá bolǵan Aq Ordam... Biraq sol kıno stýdııadan kórgenim tek bóten, men tanymaıtyn jandar. Bireý kep amandasyp jatqan joq. Árkim óz betimen shaýyp júr... Qaıran meniń kınostýdııam... Kúni keshe ǵana osynda júrgen . Zet  Boshaev, Toqqul Beıbitov aǵalarym Reseıge, Roza Sırýlnık Sergeı Shafır Izraılge , Georgıı, Olga Gıd, Alekseı Berkovıchter Germanııaǵa, Nına Chankova, Saıda Ahmedova Fransııaǵa, Marat Toqtabakeıv, Kárim Moldahmetov Belgııaǵa. Al, Áıken Kýatbaeva , Dılıara Tasbolatova, Gýlıa Mýkataevtar, Aleksandr Baranovtar, Bolat Iskakov, Lıýdmıla Trahtenberg  Moskvaǵa ketken.Taǵysyn taǵylar...

Naǵyz kásibı mamandar. Búginde bizde osy qoshy-kón salasyn zerttep zerdelep otyrǵan mekemeler bar. Olar tek kelgen-ketken adamdardy esepteýmen shekteledi. Al, osy problemanyń túbine kim úńilmekshi? Bir emes, júz emes, myńdaǵan adam qonys aýdaryp jatyr, aýdaryp jatyr. Masqara bolǵanda biz qazir dúnıe júzinde shet elde turatyn Qazaqstandyqtar Sırııadan sońǵy ekinshi orynda ekenbiz. Sırııada jurt soǵys, ashtyq, joqshylyqtan kóship ketti delik... Al bizge ne joryq? Aıdyń kúnniń amanynda beıbit zamanda, basymyzǵa ne kún týdy? Sońǵy jyldarǵa ǵana qaraıyqshy: 2015 jyly 32 000 daı adam ketse, 2018 -40 000, 2019-  9 aıda -31 287 adam qonys aýdarǵan. Bul degenińiz jyl saıyn qazaqstanda bir qalanyń turǵyny azaıýda degen sóz...

O, Abaı! Qasıetti Abaı! Qudiretti Abaı!

Qaıtip El bolamyz? Qaıtip Memleket bolamyz?

Eger osy derttiń emi tabylmasa endi 10 jylda ne bolady? 20-30 jylda bizde kempir shal ǵana qala ma? Myna Ulan Ǵaıyr Atyraýdan Altaıǵa deıin kósilip jatqan jerimizge kim ıe bolady? Kim myna jerge pana bolady? Álemdegi terrıtorııa jaǵynan 9-shy orynda turǵanymyzdan ne paıda? Sonda erteń bos jatqan jerge qysyq kóz kórshimiz qaramaı ma eken? Olar erteń osy elge kirmeı me eken? Osy qasıetti jer úshin qan tókken ata-babamyzǵa ne betimizdi aıtamyz?...

O, Abaı! Hakim Abaı!

Uly Muqań. Muhtar Áýezov osydan bir ǵasyr buryn:

Quıryǵy joq, jaly joq,

Qulan qaıtyp kún kórer!

Aıaǵy joq, qoly joq,

Jylan qaıtyp kún kórer!

Barary joq, baılaý joq,

Erim qaıtyp kún kórer!

Bárińniń de nárin joq,

Elim qaıtyp kún kórer?!

Degende osyny aıtty ma? Aý aǵaıyn! Teńizge, Muhıtqa ketken matrostarda «SOS»  degen dabyl bolǵan. SOS!!!

Eger el bolsaq, jurt bolsaq nege biz «SOS!» Dep dabyl kótermeımiz? Nege osyǵan depýtattarymyz, úkimet músheleri bir shara qoldanbaıdy?  Nege osy dertti zerttep, zerdelep mán-jaıyna úńilmeıdi? Osy tyǵyryqtan shyǵýdyń jolyn nege oılastyrmaıdy? Eger osy másele osylaı jabýly qazan- jabýly qalpynda qala berse endi 40-50 jylda bul elde tek depýtattar, úkimet músheleri, polısııalar,  sosyn kempir-shaldar qalmaıtynyna kim kepil?

Iá bizge de Otandastarymyz kezinde - qıyn kezde - qyzyl Bolshevızmnen bas saýlaǵan aǵaıyn týǵan Elge oralýda. Alaıda, osynda týǵan , osy jerde ósken Azamattarymyz ketsin dedik pe? Álde bul sony óteýi me?

«Biriń qazaq, biriń dos

Bolmasa istiń bári bos»– degen sózge men de bas ıgen janmyn. Alaıda osy kelip jatqan aǵaıynnyń 90 paıyzy osy ketken Otandastarymyz sııaqty kásibı mamandar, ǵalymdar, muǵalimder, dárigerler, ınjenerler, aqyndar, óner adamdary bir sátte olardyń ornyn aýystyra ala ma? Mine, gáp qaıda?

Kezinde Ál-Farabıden:

Adam úshin dúnıede eń qıyn ne narse?- dese «Ol: Týǵan jerge saǵynysh» dep aıtqan eken.

Iá, solaı  qazir bizdiń elden júzdep-júzdep, myńdap myńdap otandastarmymyz ketip jatyr. Árkim ár jerde, ár elde qyzmet ete bersin deıik. Biraq olardyń týǵan jerge, týǵan elge degen saryala saǵynyshyn qaıda qoıamyn? Olardyń ishinde de, «Basqa jerdiń otynan, týǵan jerdiń tútini artyq» dep ońashada «Ah» urmaıtynyna kim kepil?

 Jan Jak Rýsso «Rodına ne mojet sýshestvovat bez svobody, svoboda bez dobrodetelı, dobrodetel bez grajdan. Ý vas býdet vse, eslı vy vospıtaete grajdan; bez etogo ý vas vse, nachınaıa s pravıteleı gosýdarstva, býdýt lısh jalkımı rabamı.» dep aıtqan.

O, Abaı! Qasıetti Abaı! Qadirli Abaı!

Ne ol emes, ne bul emes

Meniń kúnim kún emes.

Dep óziń aıtpaqshy meniń de qazir kúnim bolmaı tur? Artyq aıtsam aıyptama Abaı!

Qurmetpen Talǵat Temenov

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir