Dollar birjola joǵalyp kete me?

Qazir biz úshin eń mańyzdy dúnıe – ulttyq valıýtaǵa degen senimdi kúsheıtý. Dollar qymbattap, ár apta saıyn bırjada kók qaǵaz ben eýroǵa degen suranystyń artyp otyrǵanyn mamandar da jasyrmaıdy. Al endi bolashaqta ne isteý kerek? Qarjygerler men bank sektorynyń mamandarynyń paıymynsha, ol úshin mynadaı qadamdarǵa bara alǵanymyz jón:

Maral Tórtenova, ekonomıst-sarapshy:

– Bizdegi mamandar kóbinese osy eki uǵymdy bir qazanǵa salyp, basyn túıistirip jiberedi. Olaı etýge bolmaıdy. О́ıtkeni ol ekeýi eki bólek uǵym. Bul jerde álemdik valıýtanyń órisi óte keń. Máselen, eýro men dollardy alyp kórelik. Bul eki valıýtany bir-birimen salystyrmaý kerek. Eýro álemde tek tólem quraly retinde ǵana qoldanylsa, dollar bolsa tek qana tólem quraly emes, ol – aınalys quraly, qun – ólshem quraly. Bul jerde eýroǵa qaraǵanda dollardyń órisi keń ekenin osydan baıqaýǵa bolady.

Menińshe, bizge ázirge ulttyq ekonomıkadan dollardy yǵystyrý jedel ári tez bolmaıdy. Dollar búkilálemdik kásiporyndar men fırmalar, ónerkásip oryn­darynyń qun ólshemi, tólem quraly, aınalystaǵy qarjysy. Sondyqtan álemdik jetekshi valıýtalardyń ishinde dollardyń bolashaǵy úmitti. Buǵan qosa, ıýannyń bolashaǵy jarqyn dep aıtýǵa bolady. О́ıtkeni Qytaı ekonomıkasynyń qalaı órkendep bara jatqanyn siz ben biz jaqsy bilemiz. Árıne qarapaıym halyqtyń ulttyq teńgemiz túrinde qarjysyn jınaǵany, saqtaǵany jaqsy. Bul úrdis rasymen de aqsha-nesıe saıasatyn júrgizý úshin asa mańyzdy. Sebebi halyq bankten alatyn tutyný nesıesin dollarmen emes, teńgemen alady. Kepilsiz nesıesin de teńgemen alǵandy jón kóredi. Sondyqtan teńgemen depozıt jınaqtap ony aınalymǵa jiberýdiń birden-bir mańyzdylyǵy osy. Bolashaqta dollar men eýrony ishki suranystan azaıtyp, teńgege suranysty arttyrǵymyz kelse, osyndaı jaıttarǵa barǵanymyz da jón. Ol úshin teńgelik depozıtterdiń syıaqysyn taǵy da 5-7 paıyzǵa kóterý kerek. Sol sátte jappaı dollar satyp ala bastaǵan el teńgege qaraı oıysar edi. Jalpy, aınalymda dollar men eýro turǵanda teńgege senim artady degen qısynsyz. Demek bul arada dollardan ǵana emes, eýrony da shekteý mańyzdy bola túspek. Ár el óziniń ulttyq valıýtasyna senimdi arttyrý úshin mundaı qadamdarǵa barý kerek. Sondyqtan bul biz úshin naq qazir qajettilik.

Sóıtip, mamandardyń birazy dollar men eýrony yǵystyrý úshin teńgelik depozıtterdiń syıaqysyn arttyrý qajet desti. Al jalpy, qarapaıym halyqqa devalvasııa daqpyrtyna aldanbaýy úshin mamandar mynadaı keńester usynady:

A) Aqshany qaı valıýtada jáne qandaı mólsherde saqtaý kerek ekenin túsiný úshin sońǵy úsh jyldaǵy valıýtalardyń baǵamynyń qalaı ózgergenin qarap otyrý kerek. AQSh dollary, eýro jáne Qytaı ıýanin zerttep kórsek, sońǵy bir jyldyń ishinde álemdik turǵyda qytaıdyń ıýani (4,2%) óskenin baıqaýǵa bolady. Budan soń AQSh dollary (0,3%) ósse, al eýro kerisinshe (1,2%) arzandaǵan. Budan shyǵatyn qorytyndy bir jyl buryn bul valıýtalarǵa aıyrbastalǵan aqsha aıtarlyqtaı ózgermes edi. Mine, valıýtalar naryǵynda osyndaı saýattylyqtar kerek.

Á) О́kinishke qaraı kapıtaldy qolma-qol aqsha retinde saqtaǵan ınflıasııadan qutqarmaıdy, sondyqtan jıǵan aqshańyz qalaı saqtasańyz da jyl saıyn shamamen 5-7 paıyzǵa qunsyzdanyp otyrady. Bul ishki naryqtaǵy qalyptasqan jaǵdaıǵa baılanysty bolǵandyqtan budan qoryqpaý kerek.

B) Qarjyny saqtaýda eń bastysy bankti durys tańdap alý qajet. Aqshańyzdy reıtıngisi joǵary bankterde ustańyz da únemi reıtıngteriniń ózgerýin baqylap otyryńyz.

V) Bırjada otyrǵan on sarapshynyń tek qana bireýiniń boljamy iske asady. Olaı bolsa sizdiń qolyńyzda tek qana ótken jyldardyń tájirıbesine súıenýińiz ǵana qalady. Sondyqtan sizderge usynarym – aqshalaryńyzdy: 30-30-40 qaǵıdasymen saqtaǵan jón. Bul degenińiz 30 paıyzy – dollar; 30 paıyzy evro nemese ıýan – qalǵan 40 paıyzy teńge. Teńgege basymdyq berý sebebi ulttyq valıýtamyz retinde aqsha-nesıe saıasatyn júrgizý qajettiligi týyndaıtyndyqtan zańdylyq boıynsha osylaı etý mańyzdy. Jıǵan tergenińizdiń 40 paıyzy mindetti túrde ulttyq valıýtada bolýy tıis. Bul senimdilikti arttyra túsetin tásil.

Qarlyǵash Zaryqhanqyzy