Tamara Asar: Bizdegi indet-artyq aqparat

– Jaqyn kúnderi Halyqaralyq «EURASIAN FASHION WEEK» atty sán álemindegi jobada qazaq áýenin áýeletip, podıýmda alǵash ret model retinde óner kórsettińiz. Áńgimemizdiń álqısasyn osydan bastasaq?

– Úlken podıýmǵa usynys sýretshi-dızaıner Haným Aıdashtan tústi. Biz burynnan shyǵarmashylyq baılanystamyz. Ol kisiniń dúkeninde bizdiń samaýryndar satylady. Áriden alsaq, Hanýmdy burynnan tanımyn. Qazaqtyń etnografııasyn zerttegen alǵashqy bilimdi dızaıner. Roza Baǵlanova, Madına Eralıeva, Roza Rymbaevaǵa kıimder tikken sheber.  Atalmysh sharaǵa bizdiń sheberimizdi qoldaý maqsatynda qatystym. Birneshe syrt elderden kelgen dızaınerler men otandyq dızaınerlerdiń ortaq jobasy.

Men burynnanda sán álemine jaqynmyn. Sebebi, sahnalyq kastıýmderimniń sýretin  salyp, ózimniń ıdeıammen tiktiremin. Bul saladan habarym bar bolǵandyqtan, usynys túskende  qarsy bolǵan joqpyn.

Árdaıym nege sán álemine qazaq ánin áýeletpeske dep oılaıtynmyn. Osy joba barysynda  oıymdy iske asyrdyq. Meniń negizgi  ishki saıasatym – qaı jerde júrsem de, qandaı jumys istesem de qazaq óneriniń bıigine ulttyq qundylyqtardy engizý, qazaq ánin áýeletý. 

– Án aıtýmen podıýmde óner kórsetýdiń aıyrmashylyǵy qandaı?

–  Rasynda úlken aıyrmashylyǵy bar. Án aıtqan kezde sahnada halyqpen baılanys jasaısyń. Al podıýmda halyqpen múldem baılanys bolmaǵan jón. Tek ǵana túzý syzyqtyń boıymen bir núktege qarap, tik júrip, ótý kerek.

– Siz úshin aýyr bolmady ma?

– Kishkene qıyndaý eken.

– Toqsanynshy jyldary eń alǵash qazaq shoý bıznesine qyzdy alyp kirý, tusaýkeser sekildi salt-dástúrimizdi engizgen alǵashqy qarlyǵashtyń birisiz. Jýyrda ǵana Kazak TV  arnasyndaǵy "QAZAQ LIVE-DASTUR" baǵdarlamasynyń júrgizýshilik tizginin qolǵa aldyńyz. Jahandaný zamanynda sán dep keı jastarymyzdyń salt-dástúrimizdi ózgertýine qandaı kózqarastasyz?

–  Qaı kezde de salt-dástúr óziniń ózgerisine ushyrap otyrady. Ol klımattyq ózgeris bolady. Onyń yńǵaılanýy ártúrli. Múldem túp tamyrymen ózgertýge bolmaıdy. Biraq, yńǵaılaýǵa bolady. Men túbegeıli ózgertýge qarsymyn.

2000 jyldary Aqtaý qalasynda Abaı mádenıet saraıynda jumys istegenimde Nazgúl Jarylqapqyzy degen basshym qyzdy alyp kirý týraly oı saldy. «Sen ánshi bolǵym keledi deısiń, ánshi bolǵanda halyqqa ne berer ediń?» – degen suraq qoıdy. Kóp oılanyp, qazaqtyń salt-dástúrin jańǵyrtyp, halyqtyń arasyna ıaǵnı toıǵa alyp keler edim dep aıttym.

Eń alǵashqy uzatý toılar keńes úkimetinen keıin kóp bolmaǵan. Bolsa da qyz ben jigit birge kiretin edi. Eń alǵash Mańǵystaýda qyzdy bólek alyp kirdik. Alǵashqyda "Qyzdyń aýylynda bolyp jatqan toıda qyz ben jigit nege bólek kiredi?" – dep narazylyǵyn bildirdi. Biz qyzdyń áke-sheshesine túsindirip álek boldyq. Uzatý – qyzdyń toıy. Kirgende jeke kiredi. Bilek ustatarmen qyz ben jigitti jeńgeleri qosý kerek. Sodan keıin ǵana tórge otyrǵyzýǵa bolady. Negizi qazaqta birge otyrǵyzbaǵan dep túsindirip, qyzdy alyp kirý ánin oryndadym.

Al "Syńsý" degen ǵuryp shalǵa qalyń malǵa ketip bara jatqan qyzdyń zary. Biraq men ony zary retindegi syńsý emes, bólek án ıaǵnı ata-ananyń qoshtasý áni retinde "Kózimniń aq pen qarasy" dep qyzdyń áke-sheshesiniń atynan shyǵardym. Alǵashqy qyzymyzdy osylaısha jigitten bólek alyp shyqqanbyz.

Men kóp tusaý kesken joqpyn. Sebebi, qulaǵan adammyn dep ózim bas tartatynmyn.  Biraq keıingi kezderi "joq tusaýdy maǵan kestirý kerek" dep aıtamyn. Qansha qulasamda, ornymnan turǵan adammyn. Bala kúnimde óte jelaıaq edim. Áli de tańerteń turyp, júgirýden taısalmaımyn. Qudaıǵa shúkir, kúpirlik etpeımin. Qıyndyqty jeńgen jelaıaqpyn. Sondyqtan men kesken bala, eki ese júriretin shyǵar.

– "Qazaq áni qasıetinen aıyrylyp bara jatyr" degen pikirler kúnnen-kúnge kóbeıýde. Bul jóninde mýzyka  óneriniń ókili retinde ne aıtasyz?

– Qazaq áni qasıetinen múldem aıyrylyp bara jatyr dep aıta almaımyn. Biraq, jaı-jaı kele jatyr. Jahandaný zamanynda estradanyń órbip turǵan kezi. Biraq, bul órbý aspanǵa bir sekiredi de jerge qaıta túsedi. Sebebi, jer adamdy qaıta tartady. Aspanda eshkim ilinip qalmaıdy. Sondyqtan, óziniń jerine tómen qaraı túsken kezde dástúrli óner sharyqtaıtyn kez bolady. Taza ónim  sekildi tabıǵı ónerge de  kelemiz. Oǵan bas aýyrtýdyń qajeti joq.

– Qazir qyrǵyzdyń, grektiń, ýkraın halqynyń ánderine qazaqsha mátin jazyp, aýdarma negizinde án shyrqaý sánge aınaldy. Plagıat ánder týraly ne aıtasyz?

– Plagıat ánder barlyq kezde bolǵan, bolady da. Energetıkanyń júzinde barlyq kezde ınformasııa kóshken. Múldem joq qylyp  shyǵara almaısyń. Bar bolǵany 7 nota. Al 7 nota arqyly mıllıondaǵan, mıllıardtalǵan án shyǵarý kerek. Sondyqtan uqsastyq bolady. Adam-adamǵa uqsaǵanymen óz ereksheligimen daralanady. Sol sekildi ánderdiń de ereksheligi óz boıaýymen ózinde qalady.

– Plagıatty kóshirip, ulttyq qundylyǵymyzdan ada bolyp qalmaımyz ba?

– Ándi júz paıyz kóshirý – aýyrlaý. Al sózin tek qazaqsha mátinge aýdarsa, aýdarma án retinde sol eldiń áni dep oryndaý kerek. Ol plagıat emes, aýdarǵan án bolady.

– Qazaqstandaǵy ıntellektýaldyq menshikti, avtorlyq quqyqty qorǵaý deńgeıine qanshalyqty kóńilińiz tolady?

– Shynymdy aıtaıyn men olardyń jumysyn kórip jatqanym joq. Bizge birneshe adam  "avtorlyq qoǵamnanbyz" dep habarlasady. Ártúrli avtorlyq qoǵamdar qońyraý shalady. "Bireýdiń ánin aıtqansyz, osyǵan aqsha tóleńiz" dep jatady. Negizgi bizdiń avtorlyq quqyǵymyzdy  prodıýserlerimiz qorǵaıdy. Olar solarmen kelisimsharttarǵa otyrady. Bul máselemen meniń prodıýserim Jan Muqanov aınalysady. Biraq, avtorlyq qoǵam qanshalyqty jumysy istep jatyr jáne qaı deńgeıde ekenin men bilmeımin.

– Qazaqstan munaıynyń 120 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty sharada óner kórsetip, keldińiz. Qara altynnyń qara shańyraǵynda munaıshylardyń zary bar. Halyq pen altyn kópir bolyp otyrǵan óner ıesi retinde ne aıtasyz??

–  Munaıshylardyń zary degende qandaı zar?

–  Eńbekaqy máselesi.  Qytaı basshylarynyń jumysshylardy qanaýy.

– Bul tereń saıasat. Shynyn aıtqanda ártúrli jaǵy bar shyǵar. Men ózim qara jumystyń ishine kirmegennen keıin keıbir kezderi kende bolyp, estimeı qalyp jatamyz. Biraq, men barǵan ken oryndarda ýaqytyly aılyqtaryn alatyn, kıimi bútin, jaǵdaıy jaqsy halyqtardy da kórip otyramyz. Jekelegen qorlyq kórip jatqan jerler, biz kórmegen ıaǵnı men kórmegen óńirler de bar shyǵar.

– Atalmysh sharaǵa baryp kelgennen keıin paraqshańyzda kóptegen tyńdarmandaryńyz osy másele tóńireginde pikir qaldyrdy. Pikirdi qanshalyqty oqısyz?

– Paraqshamdaǵy barlyq pikirdi oqymaımyn. Sebebi, meniń paraqshamda otyratyn operatorlarym bar. Olar ózderi oqyp, kerekti jerin jetkizip otyrady. Biraq, ózim ár jazbamdy tolyqtaı jazyp, olarǵa beremin. Sodan keıin ózderi jarııalaıdy.

Men birneshe jerde qyzmet etemin. Instagramda otyrý úlken jumys. Ýaqyt pen kúshti talap etedi. Onda men táýlik boıy otyra almaımyn. Kúndelikti qadaǵalap, marketıng quryp qaramaımyn. Men bir nársege júregimmen tolqyp sony jazatyn shyǵarmashylyq jazýshy sekildi qaraımyn. Ol meniń jeke shyǵarmashylyq paraqsham. Al qanshalyqty pikir jazady ony men bilmeımin. Daırek degenge kirmeıdi ekenmin. Onyń barlyǵyna kiretin arnaıy adamdar bar. Maǵan máselesi tyǵyz kerek bolyp turǵan adamdarmen baılanystyrady. Al basqa adamdarmen baılanysa bermeımin. Oǵan ýaqyt kerek. Al teris pikirler barlyq kezde bolady.

Qashanda da jer bitip, sý aqqaly jarly men kedeıdiń áńgimesi bitpegen. Ol shynyn aıtqanda materıaldyq kedeılik emes, kóńildiń kedeıligi. "Jutaǵan shúkirge toımas" degen. Shúkirdiń joqtyǵy. Men aıtar edim, árbir adam eger bylaı qaraǵanda bermesińdi qyzartpa deıdi. Bere almaısyń ba, kórsetpe. Kórsettiń be bólisip ber.

Men ınstagram paraqshamda ártúrli materıaldyq jaǵdaıymdy aıtyp, maqtanyp, sol kezde jaman pikir túsip jatsa, kóńil bólip qarar edim. Eshnársege maqtanǵan emespin. Maqtansam, ánimmen ǵana maqtana alamyn. Ol meniń týyndym ıaǵnı meniń shyǵarmashylyǵym. Sondyqtan bul jerdegi saıasatqa, Elbasyǵa qarsy, barsha qazaqtyń quryp otyrǵan bılik basshylaryna qarsy áńgimede ashyq qulaǵym kereń dep estimeýge tyrysamyn. Ol belgili quzyrly organdardardyń aınalysatyn máselesi. Men ony jeńe almaımyn, zańdy bilmeımin. Bilgim de kelmeıdi. Oǵan men kúshimdi de sarp etpeımin.

–  Árıne, túsinikti. Dese de Qazaqstanda turyp jatqan ár jannyń júregin aýyrtatyn ózekti taqyryp bar. Atap aıtsaq, Qazaqstanda  qytaılyqtardyń 55 zaýyt salý máselesi. Sizdiń kózqarasyńyz?

– Birinshi ret estip otyrmyn. Jańalyqtan múldem habarym joq. Men burynnan osylaı aıtyp kele jatyrmyn. Bireýdiń qaıtys bolǵanyn 5 kúnnen, úılengenin 1 aıdan keıin, kimmen kimniń turyp jatqanyn 4 jyldan keıin estımin. Sebebi, meniń salatyn sýretim, tigetin kıimim, jazatyn ánim bar. Bir núktege qarap, shaba beretin adammyn. Fabrıka, zavod salýmen arnaıy oryndar aınalysýy kerek. Halyq japa shegetin bolsa, oǵan shara qoldaný kerek. Al eger halyq japa shekpese, ondy bizdiń qazaqtar da basqa jerge baryp salsyn degen tilek aıtamyn.

– Saıasattan óner taqyrybyna aýyssaq. Sóz arasynda sýret salatyndyǵyńyzdy aıtyp qaldyńyz. Samaýryn "hanshaıymysyz". Tamara Asar samaýryny hobbı me, álde bıznestiń kózi me?

– Hobbıden bastalǵan kásip.

–  Izbasaryńyz Qambar stýdent atandy. Búgingi qoǵamdaǵy stýdenttiń ǵumyry sizge tańsyq emes. Olarǵa qandaı ózgeris kerek?

–  Eń birinshi qazaqsha sóıleý, ekinshiden qazaqsha tynys alý kerek.

–  "Jalǵyz dosym" ániniń alǵashqy oryndaýshysyz. Keıinnen "Mýzart" tobynyń  repertýaryna endi. Atalmysh án tóńireginde avtorlyq daý bar. Núktesin ózińiz qoısańyz?

– 1993-1997 jyldar aralyǵynda stýdent boldym. Sol kezderden ıaǵnı 1994 jyldan bastap "Jalǵyz dosym" ánin oryndaımyn. Keıin ánniń avtory Aıgúl Bajanovany taýyp alyp, kezdesip, qalamaqysyn tólep, ózinen ándi alǵanmyn.

Al "Mýzart" tobynyń oryndaýyna men qarsy emespin. Jolymdy beremin. Sebebi, olar er adamdar jáne meniń dostarym. Biz bir ándi bólip aıtamyz ba, bir-birimizge berip aıtamyz ba ol bizdiń aramyzdaǵy jaǵdaı. Bireýler syrttan ton pishedi ǵoı. Oǵan bola daý shyǵaryp qajet emes. Eshqandaıda óz aramyzda ton pishilip jatqan joq.

–  "Ustazdan shákirt ozar" demekshi, shákirtterińiz týraly aıta otyrsańyz?

– Meniń kóp shákirtim joq. Aqtaýda júrgen kezimde biraz balaǵa sabaq berdim. Olar ózimniń tulǵa bolyp qalyptaspaı turǵan kezdegi shákirtterim. Keıin meniń máńgilik shákirtim Tamara Asar boldy. Men soǵan aýysyp kettim. Psıhologııamen aınalysqannan keıin ózimniń ishimdegi qorqynyshymdy jeńý úshin sabaq beretinimdi túsindim. Adamda realdyq ómirge aınalmaǵan, iske aspaǵan qorqynysh armany bolady. Ony basqa adam arqyly júzege asyrady. Mende de solaı boldy.  Keıin shákirt tárbıleýden múldem bas tarttym.

Men ózimnen ózim astym dep oılaımyn. Meniń trenerim – Tamara, al shákirtim Tamara Asar. Meniń ustazym – Tamara Janqulova. Tamara Asar menen ozdy. О́z-ózimdi maqtaǵym kelmeıdi. Biraq, men shákirtime rızamyn. Úırenemin degenimniń barlyǵyn úırendim. Júrem dedim, júrdim. Sekirem dedim, sekirdim. Qazir jylyna 2 ret paraplanmen ushamyn. Maqtanýǵa qorqamyn. Sebebi til men kóz bar. Ol meniń hobbıim. Paraplanmen eki aıaǵy saý adam da ushpaıdy. Meniń bel omyrtqam, jambas súıegim zaqymdanǵan. Kóp zaqymdardy ala tursam da usham dedim, ushtym, qonam dedim, qondym. Án aıtqym keldi, sahnada án aıttym. Qudaıǵa shúkir. Sondyqtan meniń negizgi shákirtim Tamara Asar.  

 – Shákirtińiz Kámshat Joldybaevanyń  "Karamel" áni  men beınebaıany týraly ne aıta alasyz?

–  "Bulaq kórseń, kózin ash" degen. Bala –  bıshiniń ıaǵnı ónerli otbasynan shyqqan. О́nerden alys emes. Keıbireýler "meniń shákirtim" dep menshiktep alady. Men "meniń shákirtim" dep menshikteı almaımyn. Sebebi, olardyń barlyǵy kishkentaı ǵana ushqyn edi. Men sál oǵan úrlep, ot berdim. Sol kezde kishkene jalyndaı bastady. Bıshi qyzǵa alǵashqy án aıtýdy úırettim. Maǵan kelgende 12 jastaǵy taldyrmashtaı ǵana qyz edi. Fort-Shevchenkodan Aqtaýǵa alyp kelip, úlken sahnaǵa alyp shyqqanym ras. О́zi talantty boldy. Men aýzyna salǵan joqpyn. Ustazdardyń osy áńgimesine qarsymyn. Ar jaǵy bolaıyn dep turǵan bala edi. Bar bolǵany qolynan jetektep, qulap qalmasyn dep demedim. Ǵadilbek te meniń qolymnan ósti. Ondaı "Apaı-apaı" deıtin balalar bar.

 Al ánin estigen emespin. Beınebaıanyn kórmedim. "Karamel" degen tátti zat.

Men kóp zatty ınstagramnan kóremin. Jazylmaǵannan keıin ylǵı kórmeısiń ǵoı. Sol sebepti kóbinen habarsyz qalamyn. Úzeńgiles qatarlastarym men  1-2 sán jýrnalyna ǵana jazylǵanmyn. 

– Shabytty qaıdan alasyz?

– Maǵan kóp aqparat kerek emes. Aqparattyń kóptigi óte qatty kedergi keltiredi. О́zimmen ózim kóp ýaqyt ótkizemin. Múmkindiginshe ózimdi estýge tyrysamyn. Ishki ıdeıalarymmen jumys jasaımyn. Keıde telefondardy da kótermeımin. Sebebi, ishimnen sýret izdeımin. Ishki keıipkerlerim bar. Solardy jazamyn. Meniń oılarym – mynaý ómirdiń aqparatynan qyzyqtyraq! Meniń sóılesetin adamym – shyǵarmashylyq jetekshim Áset Masabaev. Oǵan ishki sýrettemedegi mýzyka jaıynda oılarymdy aıtamyn. Eń qıyny – rıtmge ilesip júrý. О́mirdiń rıtminen qalyp qoımas úshin artyq aqparat qabyldamaımyn. Maǵan qabyldatý úshin meniń qasymdaǵy adamdar arqyly jetkizý kerek. Bir kezderi barlyq aqparatty sińirip, kúndelikti ómirden qalmaı ómir súrip kórdim. Nátıjesinde shyǵarmashylyǵymda úlken toqyraý bastaldy. Sýret salmaı, jazý jazbaı qaldym. Jazyp jatqan kitabym toqtap qaldy. Jańa ánderim jaryq kórmedi. Osy jaǵdaılardan keıin ózimniń «zona komfortama» keldim. Mindetti túrde tańerteń turyp, jattyǵýymdy jasaımyn. Odan keıin oqıtyndarymdy oqımyn. О́zimniń tynyshtyǵyma enemin. Sol maǵan unaıdy. Júregińdi aýyrtatyn artyq aqparat bolmasa, baqyttysyń. Kóziń jarqyrap, eshnárse kerek emes.  Únemi shabytta júresiń.

– Psıxologııa-pedagogıka mamandyǵy boıynsha fılosofııa doktorysyz (PhD). Qazirgi ýaqytta psıhologııalyq trenıngter sany kún sanap artýda. Halyq psıhologııalyq keńeske zárý me?

–  Zárý. Bul –  eldiń saıasaty men tanymy ózindik júıege túspeıinshe qalypty jaǵdaı. Biz óte jas memleketpiz. Qazir biz tulǵa bolyp qalyptasý jaǵdaıynda turmyz. Tulǵa bolyp qalyptasý jaǵdaıynda jeke adamnyń basyn qaraıtyn bolsańyz, basyn taýǵa da tasqa da urady. Durysty da, burysty da tatyp kórýi múmkin. 35-40-ǵa kelgende tulǵa bolyp qalyptasyp, bir baıypqa túsip, óziniń kemeldengen shaǵynda bir baıypty ómir súre bastaıdy. Qazirgi kezde ártúrli problemalar bar. Sol problemalarǵa baılanysty psıhologııalyq qajettilik pen psıhologııalyq trenıngter óse beredi. Bizge indet bolyp jabysyp otyrǵan nárse – artyq aqparat. Orystardyń "Menshe znaesh, krepche spısh" degen maqaly bar.

О́zimniń qalypty jaǵdaıymdy ustaýym úshin artyq aqparat qabyldamaımyn. Sondyqtan tynysh uıyqtaımyn. О́mirdi lázzatpen súrgim keledi. Shaıdy ishkende jaqsy kórip, ishkim keledi. О́zimniń jaǵdaıymdy jaqsy kórip, jasaǵym keledi.

Men aqparattan alyspyn. Bireýdiń qaıtys bolǵanyn kesh estımin. Mysaly, Janar Hamıtovanyń dúnıeden ótkenin búgin estidim. Nurǵalı aǵanyń úılengenin estigenime 5-aq kún boldy. Ony da bireýdiń toıyna barǵanda estidim. Esepteı berińiz, meniń aqparattan alys ekenimdi. Kerekti aqparatty kómekshim jetkizip otyrady. Biraq, ózine eskertip qoıamyn. Maǵan aıtpa, kimniń ne istep jatqanyn. Kerek emes. Sebebi, shyǵarmashylyq adamy júrekpen qabyldaıdy. Júregim artyq ret aýyrǵanyn qalamaımyn.

Aqparattyń kóptiginen  barlyq adamda delbeý ómir bastaldy. Adam  eger ózin sanaly túrde aqparattan bas tartsa, ómiri tynyshtalyp,  rahat ómir bastalady. Al eger dál osylaı júre berse, óz ómirin umytyp ketedi. Sondyqtanda ol adam psıhologııalyq trenıngke zárý bolyp, taǵy bir jaqtan bir nárse izdep otyrady.

Psıhologııalyq trenıngke zárý adamdar bas aýyrǵanyna em izdemeıdi, olar aýrýdy ýaqytsha sol sátte ǵana basady. Emdelýdiń eń birinshi qasıeti – aýrý adam tósek tartyp jatady. Júgirip, qańǵyp, qydyrmaıdy. Sol sııaqty eger siz psıhologııalyq kómekke muqtaj bolsańyz, siz ózińizdi tósek tartqan aýrý retinde sezinýińiz kerek. Bul – patologııa dep atalady. Ondaı sátte adam tynyshtyqta ómir súrý kerek.

Kez kelgen jan ártúrli jaǵdaılarǵa kezdesip, patologııasyn sezedi. Qazirgi tańda adamdarda shızofrenııa 85%-ǵa kóterilgen. Keı jerlerde 92%-ǵa deıin degen maǵlumattar bar. Ár adamǵa janǵa tynyshtyq kerek. Sol tynyshtyqty seziný úshin bireý namaz oqyp, bireý sektaǵa kirip nemese psıhologııalyq trenıgten seziný múmkin. Negizgi tynyshtyq úıdiń ishinde. Jaqyn adamnyń qasynda. Sanańnyń esigin artyq aqparattan jabý kerek. Sonda ǵana janyń tynyshtalady.

Úıdiń ishinen sóılesetin adamyńdy taýyp alsań, sol jetkilikti. Eki adam úıdiń ishinde sóılespeı, ınstagram qarap otyrady. Osynyń sebebinen trenıngke zárý bola beremiz. Al eger trenıngti toqtatqyń kelse, sen úıińniń ishindegi adammen sóıles. Mıyńdaǵy, sanańdaǵy esikti jap. Qazirgi adamnyń sanasynda bir esik emes, úıdiń esigindeı mıllıon esik bar.

– Qoǵam qatygezdenip ketti degenge kelisesiz be?

– Qoǵam qatygezdengen joq. Adam óz-ózine qatygez bolyp ketti ıaǵnı ózin aıamaıdy. Barlyq ınformasııaǵa basyn suǵyp turady. Eldiń problemasyn sheshpes buryn óz problemańdy sheship alýyń kerek. Tańerteń uıqydan turǵan soń, telefonǵa qaramaı, bar lázzatpen shaıyńdy ishseń, mıdaǵy barlyq nárse sheshiledi. Osyny keı adamdar úırene almaı otyr. Mysaly, men shaı ishken sátte tek samaýryn men shaıǵa ǵana nazar aýdaramyn. Men artyq nársege qarasam, qasymdaǵy adam maǵan qyzyq emes degen sóz. Men ol kisige ol nárseni aıtpaý úshin kitapqa ne telefonyma kirip ketemin. Telefon men ınstagramnyń dáýiri órshimeı turǵan kezde toıda kitap oqyp otyratyn edim.

– Mamandardyń aıtýynsha, kúz – depressııa maýsymy. Taǵdyr jolyńyzda kóp qıyndyqty bastan ótkergen jansyz. Túrli jaǵdaıdaǵy qıyndyqpen qalaı kúresý kerek?

– Birinshiden ózińdi tyńdaý, ekinshiden "Meniń janym qazir neni qalap tur" degen suraqqa jaýabyń bolý kerek.               

– Siz úshin baqyttyń máni nede?

Eki adamnyń bir-birimen jaqsy sóılesýi. Jan tynyshtyǵy.

 Suhbattasqan: Aqtolqyn Tajıkova