Talasta agrosektor damýda

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog-Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda agroónerkásip keshenin damytý máselesinen basa nazar aýdarǵany belgili.

Joldaý júktegen mindetter Jambyl oblysynyń Talas aýdanynda qalaı júzege asýda? Taıaýda aýdan ákiminiń apparattyq keńesinde osy másele jan-jaqty qaraldy. Jıynda aýyl sharýashylyǵy salasyn damytý boıynsha atqarylǵan jumystar jaıly aýdan ákimdigi aýylsharýashylyq bóliminiń basshysy A.Erýbaı habarlama jasady. Aýdanda 2019 jyldyń 9 aıynyń qorytyndysyn ótken jylǵy osy merzimdegi kórsetkishtermen salystyrǵanda: aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵy ónimderiniń jalpy shyǵarylymy 10,9%, odan: aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń jalpy shyǵarylymy 11,1%, mal sharýashylyǵynyń ónimi 7,6% jáne ósimdik sharýashylyǵynyń ónimi 12,4%-ǵa ósip otyr.

2019 jyldyń 9 aıynda «Sybaǵa» baǵdarlamasy boıynsha «Aýyl sharýashylyǵyn qoldaý qory» AQ, «Agrarlyq nesıe korporasııasy» AQ, «Aýlıe-Ata» nesıe seriktestigi JShS arqyly 13 sharýa qojalyǵy nesıe alyp, 112 bas sıyr, 5584 bas qoı malyn satyp aldy. Sonymen qatar, «Agrobıznes» baǵdarlamasy arqyly 4 sharýa qojalyǵy nesıe alyp, 50 bas iri qara, 935 bas qoı; «Isker» baǵdarlamasy arqyly 10 sharýa qojalyǵy nesıe alyp, 46 bas iri qara, 794 bas qoı, 17 bas jylqy malyn satyp aldy. 2019 jyldyń ónimi úshin barlyǵy 12171 gektar alqapqa aýylsharýashylyǵy daqyldaryn ornalastyrý jáne 1600 ga par daıyndaý josparlanyp, 12222 gektarǵa (100,4%) aýylsharýashylyǵy daqyldary ornalastyrylǵan. Onyń ishinde: 400 ga kúzdik bıdaı, 1310 ga jazdyq arpa, 380 ga dándik júgeri, 600 ga maqsary, 100 ga kúnbaǵys, 130 ga kartop, 130 ga qant qyzylshasy, 330 ga baqsha, 220 ga kókónis jáne 5022 ga kópjyldyq shóp (801 gektarǵa kópjyldyq shóp jańadan egildi) ornalastyrylyp, 1600 gektarǵa súr (par) daıyndalǵan. Aldyn ala málimetter boıynsha aǵymdaǵy jyldyń ónimi úshin ornalastyrylǵan 5310 ga masaqty dándi daqyldardyń ár gektarynan orta eseppen 17,0 s/ga, barlyǵy 9027 tonna astyq jınaldy. Josparly kórsetkish tolyq oryndaldy. Kartop, kókónis-baqsha, dándik júgeri, kópjyldyq shóp ónimderi tolyq jınalyp, josparly ónim alynyp otyr. Qazirgi kezde qant qyzylshasyn jınaý jumystary júrgizilýde. Mejelengen 4000 ga kúzdik bıdaı egisin ornalastyrý jumystary aıaqtalyp keledi. Sonymen birge, kelesi jyldyń egisi úshin 520 ga súdiger jyrtylyp daıyndalǵanyn bólim basshysy baıandady.

Talas aýdany ákimdiginiń veterınarlyq bólimi boıynsha aýyldyq okrýgter men Qarataý qalasynda 14 veterınarlyq pýnkt qyzmet etedi. Onyń ishinde, 5 veterınarlyq pýnkt aýyldyq okrýg ákimi apparatynyń ǵımaratynda ornalasqan, qysqy maýsymda ákimshiliktiń ortalyq qazandyqtarynan jylytylady. 2 veterınarlyq pýnkt kommýnaldyq menshikte, aýyl ákimshiligine tıisti bolyp, kelisim-shart arqyly paıdalanylyp otyr. Atalǵan veterınarlyq pýnktterge qysqy otyn (kómir) túsirip berý týraly aýyldyq okrýg ákimderimen kelisilip, qamtamasyz etildi. Qalǵan 7 veterınarlyq pýnkt jeke tulǵalarǵa tıisti, kelisim-shartpen jalǵa alynǵan. Barlyq úılerdegi ot jaǵatyn peshter men murjalaryna tekserý júrgizilip, aǵymdaǵy jóndeý jumystary júrgizilgen. Aldaǵy ýaqytta 2019 jyldyń 1 qarashasyna deıin veterınarlyq pýnkt esebinde paıdalanyp otyrǵan úılerdi otynmen (kómir) tolyq qamtamasyz etý Talas aýdany ákimdiginiń veterınarlyq qyzmetniń basshysyna mindetteldi. Árbir veterınarlyq pýnktte 1 tonnadan kómir qory jasaqtalatyndyǵyn bólim basshysy habarlady. Qosymsha máseleler qaralyp tıisti bólim basshylaryna hattamalyq tapsyrmalar berildi.