• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
21 Qarasha, 00:16:25
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

18 Qazan, 2019 NEWS

Barlyǵynyń jekeshelenip ketýi memleketke úlken qaýip – sarapshy

«Barometr» taldaý ortalyǵynyń esebinshe Qazaqstanda memlekettik monopolııalardyń «ashkózdigi» eldegi ınflıasııa kólemin ósirip, halyqqa qymbatshylyq qamytyn kıgizip otyr. Bul rette qarjyger Arman Mýsın bolashaqta myna jaıttar eskerilýi kerektigin aıtyp otyr:

A) Qymbatshylyqty da, qunsyzdanýdy da týdyratyn birinshi kezekte, memlekettik monopolııalardyń azdyǵy. Bul rette birinshi munaı naryǵynyń jekemenshik monopolııaǵa táýeldigi oılantýy tıis. Munaı ónimderin satýdyń jekelegen toptarǵa múddeli bolýy. Olardyń bir-birimen teketiresip, básekelesterin boldyrmaý úshin naryqtan oryn bermeýi bizde ábden órshigen. Munyń sońy munaı ónimderiniń baǵasyn qymbattatyp otyr. Qazir álemdik naryqta munaı arzan bolǵanymen, bizde janar-jaǵarmaı baǵasy qymbat. Sebebi bizde munaı óńdeıtin kompanııanyń deni jekelegen aýqattylardyń qolynda. Al jekemenshik adam birinshi halyqtyń emes óziniń qaltasyn oılaıdy. Sondyqtan bizdegi janarmaı baǵasy arzandamaıdy. Al janarmaı qymbattasa, barlyq taýardyń baǵasy kóteriledi degen sóz. Mine, bizge ekinshi osy máseleni sheshýge tyrysqan abzal.

Á) Jylý men jaryq, energııa kózderin alý degen salanyń barlyǵyn jekelegen monopolıstrediń qolyna berip qoıdyq. Qazir 2019 jylda tarıfterdiń baǵasy sál-sál túsińkiredi. Biraq bul da halyqtyń jaǵdaıyna ońtaıly áser etip otyr dep aıta almaımyz. Jylý men jaryq berýshi jekelegen monopolıster báribir ózderiniń paıdalaryn arttyryp alady. Sondyqtan bulardyń tarıf baǵasyn túsirýin halyqty emeksitý dep qana bilý kerek.

B) Jekelegen úılerge kógildir otyn tartý máselesi de jekelege nmonopolısterdiń qolynda. Mysaly, Almaty mańynda jekemenshik úı salsańyz kógildir otyn tartý úshin jeke kompanııaǵa 500 myń teńgege deıin qarjy tóleısiz. Bul másele de qazir óte ózekti dúnıe bolyp otyr.

V) Qatty otyn satý da jekelegen monopolısteriń qolynda. Olar da kómir baǵasyn kóterip, túsirip «oınaıdy». Tabıǵı gaz, jaryq, sý naryǵynyń jekemenshikke ótýi naryqta deldaldardyń kóptigi kógildir otyn, sý, jaryq baǵasynyń shekten tys qymbattaýyna jol berip otyr. Gaz tasymaldaý ınfraqurylymy damymaǵandyqtan keıbir óndiris oryndary qymbat baǵaǵa gaz engizedi. Ony engizip alǵannan keıin aı saıynǵy tóleıtin baǵasy da qymbat. О́nim shyǵarý úshin ne kerek, gaz kerek, jaryq, sý kerek. Sonda kommýnaldyq tólemge qymbat aqy tólep otyrǵan kásiporynǵa «taýaryńdy arzanǵa sat» dep qaıtip aıta alamyz?! Sondyqtan bul da sheshimin tabýy kerek dúnıe.

G) Taýar baǵasyn ósirýge birden-bir áser etetin osy monopolıster. Olar kedendegi, jol ústindegi jáne basqa da tekserýshi qurylymdardaǵy zańsyz alym-salyqtarǵa ketken shyǵynyn taýar baǵasyna ústeme qosyp shyǵaryp alýǵa tyrysady. Mine, birinshi kezekte baǵa osylaı sharyqtaıdy.

Ǵ) Agrosektorda da jekelegen monopolıster qaptap otyr. Bul salada ónim saqtaıtyn qoımalardyń, bırjalyq saýda túrin uıymdastyrý barlyǵy jekelegen adamdardyń qolynda. Agro-ónim óndirýshilerge baqylaý joq. Sosyn olar da naryqty baǵdarlaı almaı, «tek paıdaǵa shyqsam boldy» dep ónim baǵasyn qymbattata beredi.

Eń negizgisi: Memlekettik satyp alý júıesiniń jetilmeýi. Tenderdegi zańsyzdyq. Memlekettik vedomstvalyq kásiporyndardyń astyrtyn jekelegen monopolııa qurýy. Memleketten bólingen qarjynyń 97 paıyzyn osyndaı monopolıster alady. Tenderdi tamyr-tanystyq jaılaǵan. Bul da naryqtyq ekonomıkanyń zańyna qaıshy dúnıe.

Mine, osy jaıttardy alǵa tartyp otyrǵan maman bolashaqta memleket jekemenshik monopolısterge baqylaýdy kúsheıtý kerektigin alǵa tartty.

«Monopolıster halyqty qashanǵy tonaıdy?!. Sondyqtan bulardy naqty baqylaý qajet. Zańdy qataıtyp, jekelegen monopolısterdiń baǵany negizsiz ósire berýine osydan 10 jyl buryn shekteý qoıylýy kerek edi. Barlyǵynyń jekelenip ketýi memleketke úlken qaýip. Buǵan beıqam qarap otyrýǵa bolmaıdy», – deıdi qarjyger Arman Mýsın.

Qarlyǵash Zaryqhanqyzy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir