• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
08 Jeltoqsan, 09:58:22
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

17 Qazan, 2019 Suhbat

Erlan Tóleýbaı: Aqtoty hanymǵa aıtqanym aıdalaǵa ketken joq

Birqatar zııalylar batasyn berip, alǵysyn aıtty. «Mynaýyń naǵyz «Maǵjannyń marshy» eken desti. «Alashtyń armanyn oryndaǵan ekensiń», «Maǵjandy tiriltken ekensiń» desti. Biraq...

Rýhty kóteretin patrıottyq ánder jazyp júrgen Erlan Tóleýbaı atty kompozıtor bar. Balalyq shaǵy shekaranyń syrtynda ótken, atamekenge azamat bolǵanda taban tiregen. Sodan ba, ánderiniń qýaty bólek, keýdesin keńestik saıasattyń ushqyny shalmaǵan kisiniń kómeıinen shyqqandaı áserli estiledi. Shyǵarmashylyǵy shamyrqanyp turǵanyn QR Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulovaǵa jazǵan hatynan baıqaǵanbyz. Redaksııamyzǵa shaqyryp, suhbat alýymyzǵa negizgi sebep te osy boldy.

Erlan myrza, osydan birshama ýaqyt buryn QR Mádenıet jáne sport mınıstriniń nazaryna bir emes, eki hat joldaǵanyńyzdan habardarmyz. Mınıstrge qaıta-qaıta hat jazýǵa ne túrtki boldy?

– Danalyǵy men daralyǵyna dálel bolar sıpatty ótken kúnderdiń sulbasynan qalqyp alatyn halyqpyz. О́ıtkeni qazaq ótken zamanda ór edi. О́ıtkeni qazaq ilgeride aıbatty kórinetin. Eldi birlikke bastap, jurtty jumyldyrýǵa úndeıtin aqyn-jyraýlardyń aýzynan shyqqan ár sóz qazaqtyń qulaǵyna quıylǵany bylaı tursyn, qanyna sińip ketetin. Eli men jeriniń bútindigi úshin basyn báıgege tikken batyrlardyń erligi án men kúı arqyly zamannan zamanǵa kóship otyrdy. Qazaq ómirdiń qupııasyn óner arqyly uǵyndy. Babalar amanatyn janyna túıip ósti.

Mysal retinde aıtaıyn, ózińiz bilesiz, Maǵjan aqynnyń «Jastarǵa» deıtin ǵalamat óleńi bar. Onyń ǵalamattyǵy sol, «Men jastarǵa senemin» degen tegeýrindi tirkes uran, dabyl sıpatynda ár shýmaq saıyn qaıtalanyp kelip otyrady. Bul sóz rýhty oıatpaı qoımaıdy. Janǵa sáýle túsiredi, júrekke jiger beredi. Sebebi aqyn artqan senimniń ózeginde jaýapkershilik júgi de bar. Sondyqtan da shyǵar, Smaǵul Sadýaqasovtyń «Maǵjan – qazaq jastary oı-sanasynyń ámirshisi» deıtini.

– Jańylmasam, Siz Maǵjannyń sol óleńine án jazdyńyz?

– Iá. Biraq oǵan ne túrtki boldy? Biz sol daýylpaz aqynnyń dabyldy jyryn jastardyń boıyna sińire aldyq pa? Jastardy otanshyldyqqa, el men jerdi súıýge úndeıtin, ózderin bolashaq Qazaq eliniń ıesi retinde sezinýine umtyldyratyn budan asqan qandaı óleń kerek? Osy oı meni kópke deıin mazalady. О́zim arǵy bette týyp, shekaranyń syrtynda ósip, atamekendi ańsap jetken qazaqpyn. Etjaqyndarym áli de Qytaıda. Elimnen ne alam emes, ne berem dep kelgen uldyń biri edim. Bererim – boıymdaǵy ónerim ǵana. Buǵan deıin jıyrmadan asa ánim jaryqqa shyqqan eken. Uzaq tolǵanystan keıin Maǵjan Jumabaevtyń sózine jazylǵan «Men jastarǵa senemin» ánim ómirge keldi. Tyńdarmandar (áleýmettik jeli arqyly) jyly qabyldaǵan tárizdi. Birqatar zııalylar batasyn berip, alǵysyn aıtty. «Mynaýyń naǵyz «Maǵjannyń marshy» eken desti. «Alashtyń armanyn oryndaǵan ekensiń», «Maǵjandy tiriltken ekensiń» desti. Biraq...

– Biraq Maǵjannyń jyryna jazǵan maqtaýly ánińiz mınıstrdiń qulaǵyna jetpeı qoıdy ma?

– Dál olaı deýge bolmas. О́ıtkeni Astanada otyrǵan mınıstr qazaq dalasynyń qaı túkpirinde qandaı án jazylyp jatqanyn qaıdan bilsin! Meni shamdandyrǵan basqa másele. «Men jastarǵa senemindi» eshbir telearna, eshbir radıo («Qazaqstan» arnasy men «Shalqar» radıosy tusaýyn keskenin qospaǵanda) qajet etpedi. Ásirese «Jastar jylynyń» tusynda jastardyń rýhyn kóterer dúnıeniń kereksiz bolǵanyna tańdanbaý múmkin be? Qazaqstanǵa kelip, kóp nársege tańdanǵan, kóp nársege shamdanǵan qazaqpyn. Tańdanys týdyrǵan jaıttyń biri – ıdeologııanyń basty quraly sanalatyn telearnalarǵa jeńil-jelpi, jarqetpe ánderdiń ótimdi keletini. Kim biledi, toı-dýmannyń kórigin qyzdyratyn jeńil dúnıeler de kerek shyǵar... Biraq ómir tek toıdan turmaıdy ǵoı... Toı urpaqty tárbıeleı ala ma?

– Bul oıyńyzdy qos qoldap qoldaımyn. «Eýrazııa» arnasyndaǵy «1 suraq» baǵdarlamasynda osy másele jóninde aıttyńyzdar. Biraq sodan ne ózgerdi?

– Ánekı, ózińizde aıtyp otyrsyz, ózgergen eshteme joq. Dástúrli ánshi Erlan Tóleýtaı aǵam, kúmis kómeı ánshi Ardaq Isataeva ápkem bar, shyryldap osy máseleni qaýzadyq. Aıtýyndaı aıttyq. Biraq sony tyńdap jatqan kim bar? Tyńdarman men kórermendi tárbıeleýi tıis telearna men radıoǵa jeńil-jelpi ánder kerek, al rýhty ánder, qazaqtyń qazaq ekenin tanytatyn ánder qajetsiz, olar bosaǵada qalady. Bul jóninde tańdy tańǵa soǵyp aıtýǵa bolady. Myń mysal, júz dálel keltirýge bolady.

– Qysqasy, mınıstrge hat jazýyńyzǵa negizgi sebep osy ma?

– Dál aıttyńyz. Osy!

– Endeshe Siz hattyń barar jerin shatastyryp alǵan joqsyz ba? Telearna men radıo, jalpy, BAQ ataýly Mádenıet jáne sport mınıstrligine emes, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligine qaraıdy ǵoı?

– Ony bilem. О́zgege emes, Aqtoty Raıymqulovaǵa joldaýymnyń sebebi bar. Ony sol hatymda da aıttym. «Eger mádenıet salasynyń tizgini Sizdiń qolyńyzda bolmasa, men bul hatymdy jazbaýym da múmkin edi. Sebebi Siz ónerdiń tól perzentisiz. Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasyn támamdap, eńbek jolyńyzdy da osy qasıetti shańyraqtan bastadyńyz. Qazaqy naqyshtyń ereksheligin qaltqysyz uǵynasyz, dala sazynyń sıqyryn salmaqtaı bilesiz» dedim. Astyna kópshik qoıǵanym emes, bul shyn sózim. О́ıtkeni bul kisi barsha qazaqqa belgili qalamger Rahmetolla Raıymqulovtyń perzenti. Sóz qadiri men saz qudiretin bala kúninen boıyna sińirip ósken adam. Endeshe ónerge osyndaı tulǵanyń jany ashymasa, kimniń jany ashıdy?! Án men kúıge, halyqtyq ónerge qatysty máselege kelgende Mádenıet mınıstrliginiń syrt qalýy qanshalyqty oryndy? Telearnanyń tizgini ózge mınıstrlikte bolǵannyń ózinde el aýqymynda ótetin mádenı sharalar az ba? Halyqqa kerek dep tapqan dúnıeni Mádenıet mınıstrligi ózi dáripteı almaı ma? Mine, osyndaı saýaldar meniń qolyma qalam aldyrdy.

– Nátıje bar ma? Jaýap ala aldyńyz ba?

– Alǵashqy hatym «Qamshy» portaly men áleýmettik jelidegi paraqsham arqyly jarııalandy. Jasyratyny joq, bir aı kúttim. Qulaqqa urǵan tanadaı tym-tyrys. Sosyn ekinshi hatymdy jarııaladym. Eki kún ótpeı jatyp-aq mınıstrdiń keńesshisi Erlan Jurynbaev degen azamat qońyraý shalyp, «Jaqynda Almatyǵa kelemin, ózim habaryn beremin» dedi. Sonymen kezdestik.

– Qupııa bolmasa, án-jyrdan ózge taǵy qandaı taqyrypta sóılestińizder?

– Qupııa túgi joq, kóp áńgime aıtyldy. Erlan Jurynbaev kósheli azamat eken. «Shúkir dep aıtaıyn, qazirge deıin jıyrmaǵa jýyq ánim jaryq kórse, sonyń denin kópshilik jyly qabyldady. «Kók týdyń jelbiregeni» áni arqyly tanylǵan Ibragım Eskendir eki ánimdi oryndap júr. Erkin Shúkimanov aǵam bir ánimdi qabyl aldy. Jalpy, men nasıhatta zárý jan emespin, maǵan keregi – Maǵjan amanatynyń Alashqa jańǵyryp jetkeni. Jastardyń júregine ornyqqany. Bul jalǵyz meniń emes, Mádenıet mınıstrliginiń de kókeıindegi sharýa bolýy tıis sekildi. Ulttyq naqyshy, rýhty boıaýy bar dúnıelerdiń parqyn telearnalar túsinbese de, Mádenıet mınıstri uǵynatyn shyǵar degen úmitimniń bolǵanyn jasyrmaımyn» dedim.

Erlan myrza, bul oıymdy qoshtady. Án men ónerden bólek, mádenıet salasy, qazirgi qoǵam, sheteldegi qazaq máselesi t.b qozǵaldy.       

– Sonymen sheshilgen másele bar ma?

– Mundaı máseleler bir kúnniń sharýasy emes qoı. Degenmen mınıstrdiń keńesshisine birneshe usynys aıttym. Onyń birqataryn qabyl aldy. Endi birnesheýin mınstrge jetkizetinin, jaýabyn az kúnde aıtatynyn bildirdi. Jaqsy jańalyqtardy aldaǵy kúnderden kútip otyrmyn. 

– Jaqsy jańalyqtaryńyzdyń kóp bolýin tileımin. Endi sońǵy suraq mynaý: mınıstrge hat jazdyńyz jaýap aldyńyz, sózińizge qaraǵanda, oıyńyzda júrgen biraz másele sheshiletin sekildi. Muny endi batyldyq deıin be, jankeshtilik deıin be, osy minezdiń tórkinin qaıdan izdesem bolady?  

– Qytaıda týyp, Qytaıda erjettim. Jat eldiń úırenetin de, jırenetin de jeri kóp. О́zime unaıtyn bir tusy – ultqa, memleketke kerek dúnıege asa yjdahatpen qaraıdy. О́zderiniń ulttyq án-jyrlaryn, salt-dástúrin dáripteýge kelgende aldaryna jan salmaıdy. Ulttyq ónerdi memlekettiń baılyǵy dep biledi. Al bizde osy bar ma? Eger joq bolsa, ony nege suraýǵa bolmaıdy? Muny batyldyq deı almaımyn, biraq suramasam osaldyq bolýy ábden múmkin. О́ıtkeni meniki – jeke bastyń sharýasy emes.

Armanym – qazaqtyń baqýatty da, órkenıetti el bolýy. Maqsatym – soǵan úles qosý. Úles qosqanda da, ótkendi tiriltý arqyly, joǵalyp bara jatqan qundylyqtardy baǵalaý arqyly, ultjandy Alash arystaryn dáripteý arqyly úles qosý. Osy maqsatta men Mirjaqyp Dýlatovtyń «Qaıda ediń?» óleńine, Maǵjan Jumabaevtyń «Jastarǵa» óleńine án jazdym. Ánderimniń deni qazaqtyń rýhyn janýǵa, namysyn oıatýǵa arnaldy. «Men qazaqtyń balasy», «Janym qazaq», «Álemde bar qazaqta bir otan bar», «Saǵan keldim Atajurt», «Aýylǵa Saǵynysh» syndy ánderim dál osy nıetpen jazyldy. «Janym qazaqta» aıtylǵandaı «Armanym joq, astynda ólsem kók týdyń» dep Atamekenge asyqtym. Shekaradan ótkende qasıetti topyraqty súıip, qara jerge sájde jasap, duǵa qylǵan adammyn. Halıpa Altaıdyń, Mustafa О́ztúriktiń izimen kelgen qazaqpyn.

– Áńgimeńizge rahmet!

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir